Sellist raha pole kellelgi kuskilt võtta, mille toel Inglismaa kõrgliiga on viimastel aastatel teistel Euroopa tippudel eest ära liikunud. Mullu jaanuaris kulutati uutele mängijatele 815 miljonit naela ehk ligi miljard eurot, tänavu valitseb sellega võrreldes turul aga suisa vaikus. Kas raha sai otsa? Või on lõpuks leitud keelud-karistused, mis ka päriselt mõjuvad ja sunnivad klubisid mõistlikult arveldama?

Kolme viimase üleminekuaknaga ehk nii 2022. ja 2023. aasta suvel kui ka 2023. aasta jaanuaris on Premier League püstitanud uue rekordi, mille käigus mängijaid ostetakse-müüakse 100 miljoni eest. Kuid tänavu oli veel nädal enne akna sulgumist Premier League'i kolinud vaid 13 mängjat, kellest kaheksa vahetasid klubi püsivalt ja viis laenulepingu alusel. Kamba peale kokku kujunes nende üleminekutasudeks vaid 45,4 miljonit naela.

Pärast seda on mõni tehing veel tehtud ja viimane päevgi toob mõistagi lisa, aga nädal enne 2023. aasta jaanuariakna sulgumist oli üleminekuid kaks korda rohkem ehk 26, mille käigus oli omanikku vahetanud ka vähemalt 352,2 miljonit naela. Ainuüksi akna viimasel päeval käidi välja üle 275 miljoni naela ning Deloitte'i andmetel kulutasid Premier League'i klubid mullu jaanuaris 90% rohkem kui senise rekordi käigus, mis püstitati 2018. aasta talvel 430 miljoni naelaga.

2022. aasta suvel ostsid inglased uusi mängijaid 1,9 miljardi ja 2023. aasta suvel 2,3 miljardi naela eest. Mis on käsipiduri pealetõmbamise põhjusteks? Seda arutasid taskuhäälingu "Udune Albion" värskeimas osas Soccernet.ee ajakirjanikud Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela.

Everton ja Nottingham Forest on uurimise all seoses hooajal 2022-23 tehtud kulutustega. Premier League'is on kasutusel FFP ehk Financial Fair Play (rahalise ausa mängu) versioon, mis kannab lühendatud nime PSR - inglise keeles Profit and Sustainability Rules ehk eesti keelde panduna kasumit ja jätkusuutlikkust suunav reeglistik. Everton on juba saanud hooajal 2021-22 toime pandud rikkumiste eest tabelisse kümme miinuspunkti, ehkki klubi on selle karistuse vaidlustanud ja ootab lõppotsust.

"Kui FFP kehtestati, siis ju sellele vilistati. Tehti raamatupidamislikke liigutusi, sponsoritega mingeid lepinguid ja pandi edasi. Nüüd enam nii ei ole," märkis Kangur.

"Tuleb arvestada, et eelmisel talvel oli üks muutuja, mida praegu ei ole," rõhutas Järvela. "MM-i tõttu oli kuuajane, isegi viie-kuue nädala pikkune paus, mis andis klubidele võimaluse oma olukorda rahulikult ümber hinnata. Sellesama MM-i ajal oli võimalik üleminekuid ka rahulikult ette valmistada, sest peatreeneritel polnud vaja tegeleda igapäevaselt mängudega.

Lisaks toimis MM müügiaknana - näiteks Enzo Fernandez müüdi puhtalt selle pealt. Aga raha ongi hetkel keerulisem kulutada. Isegi kui seda on, siis reeglid ei luba," lisas ta.

"Just, raha pole vähemaks jäänud, tuleb lihtsalt mõistlikumalt tegutseda. Ma arvan, et pigem on see jalgpallile hea, kui õnnestub klubidele veidi päitseid pähe panna ja raha päris suvaliselt ei pilluta," sekundeeris Kangur.

Selge on, et enam ei saa piiramatult laristada ka kõige rikkamad. Chelsea, kes on pärast Clearlake'i grupi valdusesse minemist ehk alates 2022. aasta maikuust kulutanud üle miljardi naela, tegeles talvel pigem müügi- ja laenu- kui ostutehingutega. Tänu saudide omandusse minekule automaatselt üheks maailma rikkamaks klubiks kerkinud Newcastle pidi aga hooaja 2022-23 pealt arveraamatusse kandma 73 miljoni naela suuruse miinuse, mistõttu räägitakse praegu hoopis meeskonna parimate mängijate Kieran Trippieri, Callum Wilsoni ja Miguel Almironi müümisest, mitte uute staaride toomisest.