MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

KOLUMN
19 Link kopeeritud

Rahu, ainult rahu

19 Link kopeeritud
Siim Pulst
Siim Pulst

Foto: Siim Semiskar"Rahu, ainult rahu," ütles Karlsson, "kohe läheb hullemaks." Eesti koondise häving Bosnias arenes täpselt sellise stsenaariumi kohaselt. Mingist piirist alates pole allakäik enam traagiline, vaid suisa koomiline.

Kujuta ette, et oled terve aasta neid kohtumisi oodanud. Ärkad mängupäeva hommikul põksuva südamega. Loed ootusärevuses mängu kohta kõike, mida vähegi kätte on saada.

Tatsad päev läbi sinises särgis ringi ning tüütad kõiki oma jutuga Piiroja vigastusest ja Purje naasmisest ja Zenjovi talendist.

Kõlaritest kostuvad fännilaulud, külmas ootab võidušampus ja kapinurgal võidusigar. Kell tiksub lõpuks 21:15, mäng on paljulubav, peagi kargad diivanilt püsti ja karjud JEE, kuid pall põrkab napilt väravast mööda. Ning siis hakkab tulema...

Esimene - kurat, täiesti teenimatult. Teine - totaalne ebaõiglus. Kolmas - laiutad nõutult käsi, aga õnneks seda ei loeta. Mis seal ikka, vaheaeg, viik maitseks ka hästi. Aga piinakambri uksed avanevad uuesti. Taas kolmas - oled juba valmis käega lööma, kuid napp suluseis jätab lootused pinnale. Veel paar minutit ja veel üks kolmas - seekord tõelisus, illusioonid purunevad. Mõned rünnakud hiljem neljas - häbistav, toas valitseb haudvaikus. Sinna otse kohe viies - palun lõpetage see mäng ära. Veidi vahet ja kuues - sõbrad lahkuvad, jääd üksinda seda kurbetendust nautima.

Seitsmes on õhus nii palju kordi, et ei oska ega taha enam midagi arvata. Ja siis ta tulebki, auväärt seitsmes - oled häda kinni hoidnud, et tõelise fännina lõpuni ära kannatada, aga jalutad nüüd kiirustamata tualetti ning vaatad põit tühjendades rahustavat peldikuseina. Justkui mõnituseks lõpetavad mängijad kohtumise esimese üleminuti järel ja sa ohkad kergendatult, enne kui kohtunik selgeks teeb, et kaks minutit tuleb veel istuda.

Ma arvan, et seda pole kuigi raske ette kujutada, kuna enamik Soccerneti lugejaid, kirjutajaid ja kommentaatoreid on vähemal või rohkemal määral Eesti koondise fännid. Mängueelse ja -järgse küsitluse tulemused:

Kuidas läheb Eesti koondisel Bosnia ja Hertsegoviina vastu?

Napp võit 252 (36.73%)
Kindel võit 123 (17.93%)
Viik 122 (17.78%)
Napp kaotus 117 (17.06%)
Kindel kaotus 72 (10.5%)

Kokku hääli: 686

Millise hinde paneksid Eesti koondisele esimeste MM-valikmängude eest?

1 246 (51.36%)
2 172 (35.91%)
3 35 (7.31%)
5 18 (3.76%)
4 8 (1.67%)

Kokku hääli: 479

Kukkumine oli kõrge ja valus ning selge see, et kuidagi tuleb negatiivsed elamused endast välja saada. Võtad siis Soccerneti foorumist lahti konkreetse mängu teema (korralik tampimine algab neljandalt leheküljelt) ning sülitad sinna kõik oma kogunenud sapi ja pettumuse. Ent kuidas see olukorda parandama peaks?

Lugesin minagi lõpuvile järel seda teemat. Huvitav on jälgida inimeste emotsioone reaalajas, kui eestlaste võrku on löödud üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa ja üheksa palli, millest kaks tükki küll suluseisu tõttu arvesse ei läinud. Kohati saab südamest naerda hämmastunud, eneseirooniliste või lihtsalt naljakate postituste peale, kuid mõistmatult tihti on seal hoolimatut tatipritsimist. Sama lugu portaali uudiste kommentaariumiga.

Viha ja paanika, mõnitamine ja valimatu materdamine ei aita midagi parandada. Aitab konstruktiivne kriitika, kuid esimesed emotsioonid ei ole pea kunagi päris õiglased. Häbi on lugeda, kuidas sügavate eelarvamuste pärast klohmitakse Taavi Rähni, kes polnud millegi poolest kehvem kui ülejäänud kaitseliin. Häbi on lugeda, kuidas nõutakse Tarmo Rüütli vallandamist, kui vaid loetud tundide eest kiideti teda taevani. Häbi on lugeda, kuidas mõni end Eesti koondise toetamisest lahti ütleb. Kui on vaja end välja elada, siis saab seda teha ka läbi viisakate hinnangute või huumoriprisma.

Rahu, ainult rahu, kohe läheb hullemaks. Ja kui ei lähegi, siis on järgmine kord seda rohkem põhjust rõõmustamiseks. Soovin Eesti koondislastele piisavalt palju eneseirooniat ja -usku, et sellist jama naljaga võtta, ning piisavalt palju enesekriitikat, et järgmiseks korraks oma vigadest õppida. Kommentaatoritele (loomulikult mitte kõigile) sooviks aga rohkem kainet mõistust.


Vaata ka:
Eesti koondis lagunes Bosnias täielikult

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK