Jaanuari keskel alanud võistkondade registreerimine Rahvaliiga kümnendaks hooajaks kestab 31. märtsini.

Lisaks meeste A- ja B-tasandile peetakse kohtumisi ka naiste ja noorte rahvaliigas. Mullu võttis rahvaliigadest osa 118 võistkonda enam kui 2300 mängijaga.

Meeste rahvaliiga võistkonnad, kes soovivad osa võtta väikestest karikavõistlustest, peavad oma meeskonna registreerima hiljemalt 10. märtsiks ning ankeedil selle soovi ära märkima. Hilisemaid soovijaid väikestele karikavõistlustele ei registreerita.

Rahvaliigade eesmärk on kaasata jalgpalli mängima neid mehi, naisi ja noorukeid, kes ei soovi või ei saa erinevatel põhjustel mängida kaasa Eesti meistrivõistlustel - olgu põhjuseks liiga suur koormus meistrivõistlustel, oskused või lihtsalt soov pingevabas õhkkonnas jalgpalli mängida. Rahvaliiga olulisim printsiip on, et võimaluse saaksid kõik: iga küla või sõpruskond, kes soovib võistkonda välja panna, saab selle võimaluse. Kasutatavate väljakute nõudmised ei ole ranged - praktiliselt iga küla- või kooliväljak sobib. Sõltuvalt väljaku suurusest on korraga ühes võistkonnas väljakul 7 kuni 11 mängijat.

Täpsema info leiab siit.