Rahvuste liiga numbritega kokku: Hein tõrjus kõikidest kõige rohkem, Sorga ja Kuusk söötsid end sajaliste klubisse
UEFA Rahvuste liiga neljas hooaeg jõudis lõpule sääraselt, et omal ajal C-tasandilt alustanud Eesti jäi piisavalt edukalt "juurte juurde". Selles mängis suurt rolli esikinnas Karl Jakob Hein, kes sai kolmes koondiseaknas kirja kõikidest väravavahtidest enim tõrjeid. Silma paistis ka kapten Karol Metsa panus, ent ühe edetabeli tipust leiab üllatuslikult hoopis Erik Sorga ja Märten Kuuse.
Eesti mängis Rahvuste liiga C1-alagrupis Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaaniga, kellest esimesed kaks läksid selgelt oma teed. Kui mõlemas mängus Sinisärkide üle 3:0 võidu saanud rootslased krooniti 16 punktiga alagrupi võitjaks ja seega B-tasandile tõusjaks, siis 13 silmaga Slovakkia püüab tõusu läbi play-off'ide. Vaid punkti korjanud Aserbaidžaan kukkus D-liigasse.
Eesti sai kuuest mängust võidu, viigi ja neli kaotust väravate vahega 3:9 ehk miinus kuus. Tabamusteni jõudsid Ioan Yakovlev, Vlasi Sinjavski ja Rocco Robert Shein, kel kõigil oli rõõm sahistada väravavõrku oktoobris A. Le Coq Arenal Aserbaidžaani vastu. Seevastu vaid korra õnnestus eestlastel tagalt puhtana hoida - lõppenud aknas Qäbäläs.
Et numbrimaagiat aknajärgsesse aega jaguks - uus koondisepaus on alles ju märtsis! - sai UEFA kodulehelt leitavate andmete põhjal kokku panna mõned graafikud. Kes ikka lõi enim peale ja kes jagas enim täpseid sööte? Kui palju tõrjeid tegi Karl Jakob Hein ning kellele teeb silmad ette Karol Mets?
Alustuseks eestlastest endist. Enim mänguaega teenisid Hein ja Mets, kes tegid kõik kuus mängu kaasa algusest lõpuni. Üle 500 minuti kogus ka peamiselt vasakkaitses tegutsenud Michael Schjönning-Larsen, natuke selle alla jäi ääreründaja Vlasi Sinjavski mänguaeg.
Üllataval kombel sooritas enim pealelööke poolkaitsja Rocco Robert Shein, kelle viiest katsest üks läks väravale ja ka võrku. Neli üritust vihisesid väravast mööda. Võrdselt neli pealelööki sooritasid Alex Matthias Tamm, Vlasi Sinjavski, Ioan Yakovlev ja Henri Anier, kellest viimane ei saatnud ühtki lööki raamidele. Selles tagasihoidlikus võrdluses on üllatavalt kõrgel kohal endiselt debüütväravat jahtiv 100 koondisemängu piiri ületanud Mets.
Muidugi oleneb, milliseid numbreid graafikule võtta ja mida seada paremusjärjestuses määrajaks. Söödujagajate esikümnes sai viimaseks söödutäpsus, mille kohaselt on sajaprotsendimehi kaks - Erik Sorga ja Märten Kuusk, kes saatsid kohale võrdselt seitse söötu. Kui aga valida määrajaks söötude arvu (klõpsates päises sõnale "sööte"), siis kerkib esikohale Hein, kellele järgneb tihedalt Mets. Enim täpseid sööte tuligi viimase jalast.
Aga kuidas läks meie meestel võrreldes teistega? Eesti paistab silma kolmes kategoorias: tõrjed, klaarimised ja vigade arv. Esimesel puhul hoiab lippu kõrgel ei keegi muu kui Hein, kes tegi kõikide konkurentidega võrreldes puhta töö - 37 tõrjet kuue matši peale. Lähimaks jälitajaks sai islandlane Hakon Valdimarsson.
Metsa puhul paistis silma klaarimisoskus - neid sai kokku 35. Samas mahus oli aktsioonis näiteks ka ungarlane Willi Orban, parimas hoos oli Kasahstani kaitsja Alibek Kasõm. Enim pallivõite - 53 - registreeriti rootslase Isak Hieni nimele, keda peamiselt klaarimistele keskenduvas tabelis esitatud pole. Lähtudes UEFA andmetest jagab Mets pallivõitude paremusjärjestuses 32. kohta.
Selle eest, et Eesti mäng püsiks jõuline, kandis hoolt Alex Matthias Tamm, kes pidi juba kolmandas mängus keeldu kandma. Ta tegi kokku 12 viga ning sai kolm kollast kaarti, mis tõid kõikide mängijate arvestuses vastavalt 6. ja 4. koha. Kolmel mängijal õnnestus viie mänguga - sest vahepeal tuli keelu all olla - korjata lausa neli hoiatust.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta