Raplamaa Jalgpallikool pürib meistriliigasse
Eelmise aasta suvel loodud Raplamaa Jalgpallikooli eesmärk on arendada maakonna vutipüramiidi, et kasvada kõrgliigas mängivaks klubiks.
Kooli üks asutajaid Kaido Mägi ütles jalgpall.ee portaalile, et nende soov on ehitada jalgpallipüramiid, mille tipuks on meistriliigas mängiv meeskond ja alumisel astmel kogu maakonda hõlmav noortetöö.
"Lõime uue klubi, et see jääks ja püsiks ning et tekiks traditsioon ja ajalugu. Eeldused on olemas, maakond on taga," lisas teine asutaja Taavi Tüvist, kelle sõnul tahetakse 10 aastaga jõuda meistriliigasse või vähemalt esiliigasse.
Rapla taustaga mängijaid on meistriliigas päris palju – Ats ja Mikk Sillaste, Alo Bärengrub, Vjatšeslav Zahovaiko ja teised. "Kedagi vägisi tagasi meelitada ei saa," leidis Tüvist. "Mängijatel peab olema koht, kuhu tulla. Peab olema toimiva püramiidiga klubi, korraliku struktuuri ja arenemisvõimalustega. Teeme kodus asjad korda ja nad tahavad ise tagasi tulla."
Taavi Tüvisti sõnul on hetkel siiski prioriteet anda enda kooli andekamatele noortele võimalus jõuda meie tippliigade meeskondadesse, kust nad siis hiljem tulevad koju tagasi oma kogemusi uutele poistele edasi endma.
MTÜ Raplamaa Jalgpallikool loodi eelmise aasta juunis ja tegutsema hakati sügisel. Kooli asutajateks on Kohila Püsivuse eestvedaja Kaido Mägi, Märjamaa FC Flora juht Mati Püü ja Rapla JK Atli vedur Taavi Tüvist.
Treenerite hinnangul on prioriteediks lapsed, sest tegevuskohtade liitmisel saavad ühesuguse tasemega poisid mängida samas treeninggrupis, mis annab arenguks õiged tingimused. "Kui natukenegi vaeva näed, siis on edu juba olemas. Konkurents on karm, aga pigem positiivne ja seda nii oma ala sees kui teiste alade vahel," tõi Mati Püü välja liitumise positiivsed küljed.
Miinuspoolena nimetas Taavi Tüvist asjaolu, et meestel tuli loobuda oma varasematest klubidest. Seni läks kõige paremini tänavu 20 juubelit tähistaval Rapla Atlil. Klubi tegutseb edasi täiskasvanute võistkonnana ja on noortele võistkonnaks, kuhu pürgida. Kohila Püsivus on klubina hetkel kalevi alla pandud ja Märjamaa FC Flora tegutseski ainult võistkonnana. Piirkondlik eesmärk on, et kümne aasta pärast mängivad jalgpallikooli kasvandikud taaskord väiksemate kohtade meeskondades.
Uus klubi hõlmab kõiki Rapla maakonna valdasid. "Mõnes kohas tuleb jalgpallikultuuri alles tekitama hakata ja peab täitsa nullist alustama," ütles Kaido Mägi, kes tõi näiteks Juuru ja Järvakandi. Viimases on küll aegade jooksul jalgpalliga tegeletud. Taavi Tüvist lisas, et vahemaad on suured ja lastegrupid väikesed, kuid kõik Raplamaa lapsed peavad saama jalgpalli mängida, see on klubi põhimõte.
Treenerite üks tähtsamaid eesmärke on laste sportliku mõtlemise arendamine. "Eesmärk ei ole niivõrd jalgpallile keskendumine, vaid lihtsalt spordihuvi tekitamine," selgitas Mati Püü. "Tegeleme üldkehalise ettevalmistamisega, arendame laste koordinatsiooni. Üritame tõsta laste üldist tervisetaset ja parandada füüsist. Lastele on vaja õpetada liikumist."
Sportlike eluviiside edendamisel on tähtis roll kindlasti lastevanematel. Mõnes riigis on küllalt levinud mudel, kus lapsevanemad on oma laste treenimisel aktiivsed. Taolist tulevikku näevad endi jaoks ka Raplamaa JK asutajad.
2013. aastal esindab Raplamaa Jalgpallikooli Eesti noorte meistrivõistlustel 12 võistkonda. 1997., 1999. ja 2001. aastal sündinute vanusegrupid on maakonna koondvõistkonnad. Teised on koostatud piirkondlikul printsiibil. Kokku mängib klubi egiidi all pea 200 last, treeningutel käib huvilisi kokku üle 400. Jalgpallikoolis on kokku kuus treenerit, neist kõrgeima tasemega on Mati Püü, kellel taskus UEFA A litsents.
Treenereid on aga juurde vaja ja esimese valikuna püütakse neid leida oma mängijate hulgast ehk siis inimesi, kes tunnevad klubi filosoofiat ja oleksid südamega asja juures. Püsivad ja motiveeritud treenerid tagavad küll tulemuse, kuid mänguvõimaluste ja -tingimustega on Rapla maakonnas paraku lood keerulisemad.
"Saalis mängimist halvaks pidada ei saa," märkis Taavi Tüvist, kuid lisas, et kui tahetakse mängida suuremat jalgpalli, siis jäädakse hätta. Seepärast ongi üks suuremaid eesmärke saada koolile kunstmurustaadion koos talveks peale käiva kupliga ning samuti administratiivhoone.
"Oma kodu on klubile väga tähtis, see peab sisaldama treeningkompleksi koos klubihoonega, seal saame koolitada mängijad ka teoreetiliselt ja korraldad muid klubilisi tegevusi," avalikustas Tüvist ühe soovidest. "Oleme valmis tegema koostööd teiste klubidega, et see ühine unistus tõesti võiks täituda. Oleme selle poole ka reaalseid samme astunud, aga eks aeg näitab. Ala harrastajate järgi peaks olema igas maakonnas katusega kunstmuruhall." Teadaolevalt on plaan aastaks 2015 või 2016 valmis ehitada Rapla esindusstaadion.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta