On võimatu oodata Saksamaa koondiselt liiga palju. Kui maailmameistrivõistlusi on olnud 22, siis sakslased on puudunud vaid kahelt. Kui ära peetud MM-e on olnud 19, siis poolfinaali on saadud koguni 13 korral. Sealt edasi, Saksamaa koondis on osa võtnud kaheksast finaalmatšist ning tulnud maailma parimaks neljal korral. Oh, kuidas küll saaks ka sakslastele liiga teha?!

• Kümme aastat troonilt. Prestiižita Hispaania ihaldab maailma valitsejaks tõusmist
• Taas maailmameistritega madistav Costa Rica proovib oma legendid väärikalt pensionile saata
• Neljakordne Aasia meister Jaapan sihib seeria murdmist, aga takistusrada on karm

Tänavuse MM-i teekond oli Saksamaa jaoks küllaltki roosiline. J-alagrupis võeti kümne kohtumisega 27 punkti, lähim jälitaja Põhja-Makedoonia jäi lõpuks üheksa silma kaugusele. Valikmängudega virutati koguni 36 väravat, mistõttu olid Serge Gnabry, Ilkay Gündogan ja Timo Werner viie tabamusega väravaässade edetabeli tipus.

UEFA Rahvuste liiga, mida koondised ei kipu võtma nõnda tõsiselt kui valikmänge, sest kasud-kahjud pole väga võrreldavad, nii voolavalt ei läinud. Saksamaa võttis A-tasandi kolmandas grupis mõõtu Itaalia, Inglismaa ja Ungariga. Kätte saadi lõpuks vaid üks võit (5:2 Itaalia üle), kuid sellele lisaks ka neli viiki, mis jätsid nad grupi kolmandale reale. Teisalt oli ründetöö soliidne: 11 tabamusega said peale nende maha vaid ka Holland (14 väravat), Belgia ja Portugal.

Väravate löömine suures pildis pole ka Saksamaale murekohaks olnud. Kui võtta ette 2021. aasta sügisel peatreeneriks toodud Hansi Flicki ametiaeg, siis 15 mänguga on tulnud ette vaid üks matš, kui koondis pole sihile jõudnud. Ja mis juhtus ülejäänud 14 mängus? Saksamaa lõi kokku 45 väravat.

Sakslased teavad küll, et lubadusi anda ei tasu

Aga lähme ikkagi veel tagasi ja näiteks aastasse 2018, kui toimus viimane MM?! Tollane valitsev maailmameister Saksamaa läks ka Venemaale püstipäi ja kummis rinnaga, sest valiktsükkel lõpetati täiseduga. Alagruppi loositi vastaseks Rootsi, Mehhiko ja Lõuna-Korea ning edasipääs tundus olevat vormistamise küsimus.

Noh, jah. Sakslased said juba esimeses matšis kolaka, kui Mehhiko virutas neile ühe ning juba tuttav kindamees Guillermo Ochoa hoidis oma puuri puhtana. Teine matš süstis Saksamaa poolehoidjatesse usku ja silmasära, sest Toni Kroosi viienda üleminuti keerutus tõi 2:1 võidu Rootsi üle ning viimasena jäigi lauale Lõuna-Korea. Saksamaa pingutas, mis ta pingutas, aga noppis enda võrgust lõpuks kaks palli. Ja sinna see edasipääs läkski, sest F-alagrupis jäädi häbistavalt viimaseks.

"Kas Saksamaa peab end tõestama peale 2018. aasta pettumust?" kõlas FIFA tehtud intervjuu viimane küsimus Hansi Flickile, keda toona koondise juures polnud. "Ma arvan, et me peame seda igal MM-il tegema. Meid jälgitakse igal ajahetkel ning sakslaste ootused on ülimalt kõrged," tunneb Flick survet, mida maailma ühe suurima koondise juhendamine kaasa toob.

"Me oleme hästi ette valmistunud ja isegi, kui me ei saa lubada edu, siis saame olla kindlad, et oleme oma parimas võimalikus vormis. Ja ma loodan, et meie esitus saab olema erinev 2018. aastal nähtust," jääb sakslaste loots siiski tagasihoidlikuks. Ja ka õigesti teeb, sest mine tea, mis Jaapani, Hispaania ja Costa Ricaga mängides saama hakkab.

Suurimad tandrid on tuttavad kõigile

Saksamaa koondis toetub üsna suurel määral enda kõrgliiga palluritele. Jah, mehi on läinud ka Inglismaale, Hispaaniasse või Itaaliasse, kuid üsna suures mahus leiab nimede tagant sellised klubid nagu Müncheni Bayern, Dortmundi Borussia ja RB Leipzig. 

Vaadates aga Meistrite liigas värskelt välja mängitud play-off'i kohti, siis läheb sakslastel küllaltki hästi. Kui Leroy Sane ja Serge Gnabry aitasid Bayerni täiseduga oma alagrupi tippu, siis Mats Hummelsi ja Niklas Süle kaitsekindlus ning Timo Werneri väravaisu on edasi viinud ka Dortmundi ja Leipzigi. Edasipääsejate seas on ka tõenäolise varukindamehe Kevin Trappi ja poolkaitsja Mario Götze koduklubi Frankfurdi Eintracht. Niisiis leiab 16 parema meeskonna seast neli Saksamaa meeskonda.

Representing 🇩🇪#UCLdraw pic.twitter.com/fMVsaQjKy6 — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) November 7, 2022

Ka piiri taga toimetavatest sakslastest saab samasuguses võtmes rääkida. Real Madridis mängiv Antonio Rüdiger, Manchester City poolkaitsja Ilkay Gündogan, Chelseas ründeasjade ees vastutav Kai Havertz, Interi ääremängija Robin Gosensi ja Benfica mängumees Julian Draxler (viimased kaks ei mahtunud küll Flicki lõplikku valikusse) - ka nemad on murdnud end Meistrite liiga alagrupist välja. Kui lüüa numbrid uuesti kokku, siis leiab sakslasi koguni üheksast karikarallit jätkavast meeskonnast.

Ka üleüldine pilt räägib Saksamaa klubide kasuks, sest eurosarjadesse astus kokku kaheksa meeskonda ning ainsana Konverentsiliigaga piirdunud Köln on konkurentsist ka langenud. Peale mainitud meeskondade on Euroopa liiga võistlustules Freiburg, Berliini Union ja Leverkuseni Bayer.

Meeskonna staar – Joshua Kimmich

Müncheni Bayerni keskpoolkaitsja on nii koduklubis kui ka Saksamaa koondises üks tähtsamaid lülisid. Paremkaitsest keskväljale rassima jõudnud Kimmich veab sakslaste toimetusi mängleva kergusega, kuid pole kunagi risti ette löönud ka mustale tööle. Niisiis pannakse koondise põhiraskus just talle. Kui Kimmichil on hea päev, siis on teistel sakslastel ka.

2017. ja 2021. aastal Saksamaa aasta palluriks nimetatud Kimmich alustas oma karjääri RB Leipzigis, kuid on viimased kaheksa aastat toimetanud Bayernis. Ja kuidas tal on seal läinud? 322 mängu, 36 väravat ja 89 resultatiivset söötu – ühesõnaga, väga hästi. Kusjuures koondises on samad näitajad 70, 5 ja 19.

Kimmichit on enim võrreldud just Saksamaa koondise ja Bayerni legendi Philipp Lahmiga, kes tõmbas koondisekarjäärile joone alla peale 2014. aasta võidukat MM-i. Bayernis vuras Lahm ka kolm aastat hiljem ning seetõttu on mehed väljakut jaganud küll ja veel. Kord üks paremkaitses ja teine keskväljal, siis juba vastupidi.

Mehele endale sääraste joonte tõmbamine ei istu. Juba 2018. aastal, kui Kimmichile aina enam põhiraskust usaldati, toonitas ta, et tahab jääda iseendaks. "Ma olen 23-aastane ja ma ei saa olla nagu tema. Mul pole sellist kogemust ja ma ka ei proovi tema moodi olla. Ma tahan olla Joshua Kimmich ja mitte Philipp Lahm 2.0," oli noor pallur toona vägagi kindel.

View this post on Instagram

A post shared by Philipp Lahm (@philipplahm)

Just enda nime on 27-aastane poolkaitsja raiunud pea igasse Saksa mängujoonisesse, sest Kimmich lihtsalt figureeribki kõikjal. Kui vaja, langeb ta keskkaitsjate vahele söötu küsima, järgmisel hetkel saadab ta pehme kaarpalli vastase karistusalasse. Just Kimmichi nurga- ja karistuslöögid on samuti üks Saksamaa trumpidest.

Silm peale – Jamal Musiala

Samamoodi Müncheni Bayernis lustiv Jamal Musiala on Saksamaa koondise jaoks lähiaastate parim leid. Esialgu ka Inglismaa noortekoondisi esindanud Musiala tegi A-koondise debüüdi 2021. aasta märtsis, kui MM-valikmängudes saadi jagu Islandist. 19-aastane ründava suunitlusega pallur on riburadapidi saanud kirja 17 kohtumist, ühe tabamuse ja kaks väravasöötu.

Noore mängija jaoks on need kahtlemata veenvad numbrid, kuid me pole veel Bayerni toimetusi mängu toonud. Olgu öeldud, et Saksamaal on ära peetud 14 mänguvooru. Musiala on juba virutanud üheksa väravat ja jaganud sõpradele viis väravasöötu. Lisaks kaks resultatiivset söötu ka Meistrite liiga mängudes Barcelona ja Plzeni Viktoriaga.

"On imeline, kuidas Jamal suudab mängida nii kergete jalgadega ja pingevabalt," on Flick noort pallurit kiitnud. "Ta leiab surve all olles häid lahendusi ning mõjub meeskonnale väga positiivselt. Ta suudab mängida end vastastest mööda ja teha nende elu keeruliseks, samal ajal on ta ka hea ruumi loomises ja kaitsetöös."

Flick on Musialat viimasel aastal kasutanud väga erinevatel positsioonidel. Saksamaa 4-2-3-1 asetuses on Musiala toimetanud nii alumise kui ka ülemise poolkaitsjana, Rahvuste liiga matšides Itaalia ja Ungariga rassis ta vasakul äärel. See annab tõestust, et universaalne ning igal rindel võimekas Musiala mahub kahtlemata Saksamaa plaanidesse, kuid lõplik rivistus sõltub ka teistest meestest.

Suurim mure - riigis puudub üks korralik number 9

Kuigi koondise kaitseliinis pole ühtegi Müncheni Bayerni meest, siis ülejäänud liinides valitseb täielik Saksamaa meisterklubi ülemvõim. Alustades sellest, et keskväljal saab suure tõenäosusega olema Kimmich, vasakul äärel näiteks Leroy Sane, ründavas poolkaitses kas Thomas Müller või Jamal Musiala ning paremale võiks vabalt sättida viimases liigamatšis kübaratriki löönud Serge Gnabry.

Kuigi Gnabry toimetas tipuründes viimati 2021, siis sel aastal on see koht jäänud kas Kai Havertzi või Timo Werneri mängida. Selgelt enam küll viimasele, kuid RB Leipzigi ründaja sai novembri esimestel päevadel viga ning Katari sõita ei saa. Niisiis peaks valik langema Havertzile, kes ka tegelikult tipuründajaks sajaprotsendiliselt ei passi.

Vaadates aga Bayerni meeste üleküllust ründefaasis ja seda, kuidas ka koduklubis lahmitakse küllaltki lustlikult, siis teisalt ei pruugi Werneri puudumine liialt suurt jälge jätta. Miks? Sest Werner oli ka olemas Rahvuste liiga matšides, kui eeskujulikult kaitses istunud Ungari vastu oldi totaalselt hädas ning kõva punnitamise peale saadi kätte vaid üks tabamus.

Samamoodi olid sakslaste poole kreeni pallivaldamised viigimängudes Inglismaa ja Itaaliaga, kus lõpuks jäid virutajateks hoopis keskväljamehed. Niisiis on Saksamaa suurim mure pirakam kui MM-ile sõitev koondis: Flicki silmapiiril pole ühtegi korralikku tipuründajat, kes keerulises olukorras otsustavalt esile astuks.

A very tough one to take for me! I will be out for the next weeks, will miss the World Cup and will have to support @RBLeipzig and @DFB_Team from the couch unfortunately😤😤 thanks for all your messages! pic.twitter.com/umfQKBVi3p — Timo Werner (@TimoWerner) November 3, 2022

Peatreener - Hansi Flick

57-aastane Hansi Flick alustas oma treenerikarjääri enam kui 20 aasta eest, hüppelauaks madalamate liigade tiimid. Aastal 2006 jõudis ta aga Saksamaa koondise juurde, Joachim Löwi paremale käele, kust ta lahkus kaheksa aastat hiljem juba maailmameistrina.

Oma mängijakarjääris enim just Müncheni Bayerni särki kandnud mees jõudis endise koduklubi juurde 2019. aastal. Esimene hooaeg tõi liigavõidu ja kohaliku karika kõrval ka Meistrite liiga trofee, milleni jõuti esimest korda sarja ajaloos punktigi kaotamata. 

Mehe hing kuulus aga Saksamaa koondisele, kuhu ta 2021. aasta augustis ka jõudis. Debüütmäng lõppes 2:0 võiduga Liechtensteini üle ning trilli-tralli nauditi pisut enam kui aastakese: esimest korda kaotati tänavu septembris, kui Rahvuste liiga raames oli vastas Ungari.

Löwi järel Saksamaa koondist juhendama hakanud Flick on jäänud kindlaks ka varem kehtinud taktikalistele nüanssidele ehk esmatähtis on vallata palli. Kui aga palli pole, siis on eesmärgiks see võimalikult kiiresti tagasi näpata. Niisiis polnud juhuslik, et tänavu peetud kuues Rahvuste liiga matšis hoiti Inglismaa, Itaalia ja Ungari vastu palli keskmiselt 66% ajast.

Laura Jaansen: "Saksamaa koondise plussiks on nende tipptasemel mängijad, kellest pea igaüks on võimeline mängu enda peale võtma. Kuna aga Rahvuste liigas oli ründetegevus kohati päris hambutu ning Saksamaa on olnud hädas kaitseblokkide lahti hammustamisega, siis teavad vastased päris hästi, mida oodata ning kuidas end kaitsta. Grupist edasipääs peaks Saksamaa jaoks olema täielik miinimumkava ning edasine sõltubki sellest, kui väga tuntakse puudust ühest õigest tipuründajast."

Mängud alagrupis: 

K, 23. novembril kell 15.00 vs Jaapan (Doha)
P, 27. novembril kell 21.00 vs Hispaania (Al Khor)
N, 1. detsembril kell 21.00 vs Costa Rica (Al Khor)

Kinnitatud koosseis:

Väravavahid: Kevin Trapp (Frankfurdi Eintracht), Marc-Andre ter Stegen (Barcelona), Manuel Neuer (Müncheni Bayern).

Kaitsjad: Antonio Rüdiger (Real Madrid), David Raum (RB Leipzig), Matthias Ginter (SC Freiburg), Thilo Kehrer (West Ham United), Niklas Süle (Dortmundi Borussia), Armel Bella-Kotchap (Southampton), Nico Schlotterbeck (Dortmundi Borussia), Lukas Klostermann (RB Leipzig), Christian Günter (SC Freiburg).

Poolkaitsjad: Joshua Kimmich (Müncheni Bayern), Jonas Hofmann (RB Leipzig), Jamal Musiala (Müncheni Bayern), Ilkay Gündogan (Manchester City), Leon Goretzka (Müncheni Bayern), Julian Brandt (Dortmundi Borussia), Mario Götze (Frankfurdi Eintracht).

Ründajad: Kai Havertz (Chelsea), Serge Gnabry (Müncheni Bayern), Thomas Müller (Müncheni Bayern), Leroy Sane (Müncheni Bayern), Karim Adeyemi (Dortmundi Borussia), Youssoufa Moukoko (Dortmundi Borussia), Niclas Füllkrug (Bremeni Werder).