Minu arust on Eesti hakanud liigselt mõistusliku ja hingelist poolt näitama aga karismaatikuid on vaja lõpuks rohkem kes ütlevad et on nõus üritama leida 12 meest kes oleks kui üks ja see sama. Meil on liigapalju võrdseid spordialasi mis teevadki meid liigseks spordiriigiks. Aga mitte JALGPALLI maaks. Sport on tore aga profi spordis on egod ikka vaja üksipulgi lahti arutada tagasihoidlikult eestlasel. Jalgpallis on karismaatilisest alati hullemat vaja saada kätte et olla omal maal suur. Aga kes see julgeb Eestis õelda et olen suur kui väike maa ja fännid on nii hinges ja me ei saa kuidagi ju karismaatikuks hakata. Saadavad veel hullumaja taha lõpuks. Siis ütle sellele fännile et mine ja paranda meelt kui sa eestlane oled. Või mine peldiku taha. Mina ütle paljudele nii. Paljud paganad aga ropendavad siis suu puhtaks või jätavad kurja ütlemise joomisepäevaks. Kui saab välja elada. Eestlane on tuntud vanduja rahvas ja enesetappude poolest rahvaarvusuhtes ikka väga kõrgel tasemel. Me peame neid pehmosi hakkama karismaatilisusega kaineks karjuma. Muidu tuleb meil puha pehmode ja nohikutest targutajate rahvus aga oleme ikka jaapanlased edasi. Ainest on aga lihtsalt kes pagan. Kes buddha. Kes targutaja. No pane siis meeskond kokku. Haha liiga väike maa ja egod ei võrdsustada rahvaarvuga. Jaapani veel enam-vähem. Meil on vaja olla kui üks süda ja osata ka jalgpallist arusaada olla karismaatilisest kaine et mida teed. Korvpallis suudad sa järgmise korviga võibolla asja lahjendada. Sest seal on rohkem emotsionaalsus inimeses välja näha. Ja kui on siis võetakse sind välja lihtsalt. Distants peab olema teadmistega võrdne. Ei liigselt emotsioon ei liigselt tempera. Ei liigselt mõistust. Kõik peab olema kui üks sportlane. Aga 12 on palju et seda üheks teha. No. Enam vähem mõtisklemiseks kirjas küll siin. Kes tahab mingu peldiku taha. Kes ei naergu aga ärgu olgu liigselt mõistuses kinni ego