Torino Juventuses 132 mänguga 20 väravat, läinud öösel sajandas kohtumises Toronto eest juba 64. tabamus. Sebastian Giovincost on saanud ookeani taga sealse vutimaailma kroonimata kuningas.

163 sentimeetri pikkune ja 30-aastane itaallane on USA-s võitnud individuaalsel tasandil pea kõik, mis võimalik. Kolm hooaega, kolm pääsu tähtede mängule. Juba esimesel hooajal tuli kõige kasulikuma mängija tiitel, lisaks ka parima väravaküti oma. Giovinco on juba üle teinud erinevad skoorirekordid, kuid seda kõige magusamat - MLS-i tiitlit - tulnud pole.

Atom Anti  tegelaskuju järgi hüüdnime saanud ründaja polnud Euroopast lahkudes mingi tundmatu nimi. Tema tähelend sai alguse kümmekonna aasta eest, kui võitis Itaalia U21 koondisega Toulouni turniiri ja pääses 2009. aastal sama vanuseklassi EM-i poolfinaali. Esimeses valiti Giovinco parimaks mängijaks, teises sümboolsesse koosseisu.

Giovinco oli läbi oma karjääri olnud Juventuses pigem varumehe staatuses, kordagi ei olnud võistkond ümber tema loodud ning 2015. aasta jaanuaris, kui ta kohvrid pakkis ja ookeani taha reisis, olid tema ees sellised ründajad nagu Carlos Tevez, Fernando Llorente, Alvaro Morata ja Kingsley Coman. Samal kevadel purjetati nende seltsis välja Meistrite liiga finaali.

Ebapopulaarne otsus

Tema agent Andrea D'Amico tunnistas, et Teveze järel tal polnud võimalust mängu saada. "Tevezt ei saa pingile panna, see on mõeldamatu. Giovinco on rohkem mänginud Itaalia koondise kui Juventuse eest. Temast on huvitatud väga palju klubisid," nentis D'Amico toona mehe kohta, kes sai Itaalia kõrgliigas keskmiselt mängida 26 minutit. Õige pea oligi minek.

2007. aastal David Beckhami poolt maailmakaardile mängitud liigat on aja jooksul edasi vedanud muuhulgas Thierry Henry ja Juninho. Praegu on seal suurnimedest näiteks Bastian Schweinsteiger, Andrea Pirlo ja David Villa. Kõiki neid ühendab aga fakt, et 30. sünnipäeva peeti Euroopas ja mandrit vahetati alles aastaid hiljem. Giovinco on erand - kui ta 2015. aastal Kanadasse kolis, oli ta 27-aastane, tahtejõudu täis.

Toona teda süüdistati. Süüdistati selles, et aatomisipelgas otsustas jalgpalli asemel raha kasuks. Tõsi, tema palk ongi Torontos praktiliselt kaks korda suurem kui Juventuses. Üldsus oli veendunud, et sellest mehest me enam ei kuule ning ta saadab ookeani taga oma karjääri rahulikult loojangusse. Umbes nagu Rivaldo või Ronaldinho.

Kui sel ajal mõni Giovinco fänn 11 kuuks kooma langes, siis ta poleks saanud ärgates enam rohkem üllatunud olla. Giovinco domineeris MLS-i nagu Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi maailma - MLS-i parim väravakütt, parim väravasöötude andja (seda kombinatsiooni polnud varem keegi suutnud) ja väärtuslikeima mängija auhind. Debüüthooajal lõi ta Toronto jaoks rekordilised 22 väravat.

Giovinco oli jätkuvalt kõigest 163 sentimeetrit pikk, kuid jalgpallurina oli ta viimase aastaga kasvanud küll ja veel. Mõned spetsialistid pidasid teda juba avahooaja järel üheks liiga ajaloo parimaks mängijaks.

Toronto, kellega ta end sidus, oli olnud MLS-i naerualune. Giovinco vedas meeskonna aga esimest korda play-offi. Seal vannuti alla Didier Drogba õlgadel kantud Montreal Impactile.

Koondisest väljas

Itaalia koondisega on ta aga põhimõtteliselt hüvasti jätnud. Esimene MLS-i mängija, kes Azzurri koosseisu nimetatud on, oli Andrea Pirlo. Giovinco sai platsile 2015. aasta sügisel ja kuigi ta väga tahtis, siis EM-i koosseisu teda ei nimetatud.

Antonio Conte sõnum oli selge: "Kui sa teed valiku mängida teatud liigas, siis sa pead arvesse võtma, et jalgpallilises mõttes võib see kätte maksta," ütles Itaalia loots. Giovinco vastas: "Ma olin vihane. Ma pean jätkama arenemist, et oma koht taas tagasi saada. Ma olen ka varem öelnud: see liiga jätkab kasvamist ja see on ilus liiga."

Täna on 2017. aasta sügis ning maailmameistrivõistlused lähenevad. Giovinco viimane kokkupuude koondisega oligi kahe aasta eest. Teda pole kordagi kutsunud ka Gian Piero Ventura. Kui juba Conte, kes Juventuses Giovincoga pikalt koos töötas, teda koondisesse ei kutsunud, siis ilmselt veel vähem võib seda loota teistelt.

Veidrad ja vähemveidrad rekordid

Giovinco pole end aga sellest "koondisejamast" segada lasknud. Ameerika on aga teadupärast rekordite maa, kus arvutatakse kõikvõimalikke tipptulemusi stiilis "kõige rohkem punaste putsadega löödud väravaid". 

2003. aastal hakati MLS-is lugema eraldi väravate liike ning juulis lõi Giovinco oma karjääri kümnenda värava karistuslöögist, millega ta sai vastava kategooria rekordi enda nimele.

Siiski jätkab Giovinco ka tõsiste rekordite kukutamist. Täna öösel lõppenud põhiturniiril oli Toronto enne viimast kohtumist 68 punkti peal, täpselt samade punktidega lõpetas põhihooja 19 aasta eest ka Los Angeles Galaxy, mis oli senine tipp. Eile õhtul kell 23 alanud kohtumises Atlanta Unitedi vastu oli Kanada suurlinn veel 82. minutil kaotusseisus, kuid ... Kes muu kui Sebastian Giovinco keerutas karistuslöögi ristnurka ja tõi ka selle rekordi Torontosse.

Kuldne võimalus

"Ma olen olnud Torontos pea kolm aastat ja on veel kaks asja, mida ma näinud pole. Üks neist on Niagara juga. Küll ma jõuan sinna, kunagi. Enne seda on aga veel üks asi, mida ma tahan näha. Mida ma pean nägema. Ja see on Toronto FC võitmas MLS-i karikat," kirjutas Giovinco selle kuu alguses The Players Tribune'is.

Toronto on taganud koha play-offis ja otse veerandfinaalis - sinna tuleb neile vastu emb-kumb endine Joel Lindpere koduklubi, kuivõrd omavahel jagavad koha kaheksa parema hulgas välja Chicago Fire ja New York Red Bulls. MLS-i meister selgub üheksandal detsembril ja kui Torontol õnnestub finaali pääseda, siis on neil võimalik karikas pea kohale tõsta oma koduplatsil.

"Ja pärast igat võitu me lõpetame tähistamise ja liigume edasi.

Ja me ei lõpeta, kuni me näeme seda: meistritiitlit Torontos.

Ja pärast seda - pärast seda, kui ma näen meid karikat tõstmas - ma tean, mida ma järgmisena näen.

Ma olen kuulnud, et Niagara juga ongi Kanada poolel palju ilusam."