Tallinna FC Flora kindlustas seitsmenda järjestikuse meistritiitli, olles naiste Meistriliigas võidutsenud aastast 2018. Kui kahel esimesel hooajal oli tõsiseimaks konkurendiks Pärnu Jalgpalliklubi, siis hiljem on florakate elu teinud keeruliseks Saku Sporting. Või kui keeruliseks ikka?

Järgnev ülevaade vaatab ajas tagasi ning puudutab põgusalt ära kõik hooajad, mil Tallinna FC Flora on naiste Meistriliiga võitnud. Mõistagi on tänavust hooaega puudutav veel poolik, ent esialgsetele numbritele saab (tabelite abil) otsa vaadata ikka. Joonistub välja aga üks: Flora teeb teistest midagi selgelt paremini, mistõttu istuvad nad (mugavalt) aastast aastassse Eesti uhkeimal troonil.

2018 | PJK ei loovutanud krooni niisama!

2018. aastal tõusis FC Flora Eesti meistriks esimest korda. Toona kahmati 20-mängulise hooaja järel kroon peast PJK-lt, kes jäi 55 punkti teeninud pealinlastest maha lõpuks vaid kolme silmaga. Sealjuures olid naiskondade omavahelised matšid tasavägised: sügisel tehti 1:1 viik (Flora poolelt skooris hiljem kapteniks tõusnud Kristiina Tullus), augustis oli PJK 4:1 parem, enne seda teenis Flora kaks 2:0 võitu. 

Kui raskelt tiitel tuli? Kuna lõpuks lahutas kahte esimest naiskonda vaid kolm punkti, säilis põnevus pea et lõpuni. Kuna Floral õnnestus omavahelised mängud kallutada kokkuvõttes enda kasuks (kaks võitu ja viik versus PJK võit ja viik), sai tiitel selgeks hooaja eelviimases ning ühtlasi ühises mängus. Kui Flora oleks viimases voorus libastunud (mida ei juhtunud) ja PJK mitte, oleks punkte olnud võrdselt ja Flora ikka eespool.

Kui aga PJK ja Flora omavaheliste mängude saldo oleks olnud võrdne (näiteks mõlemal kaks võitu), oleks vaadatud esmalt omavaheliste mängude väravate vahet. Kui ka seal oleks võimutsenud võrdsus, oleks lugemisele läinud hooajal teenitud võitude arv (Floral reaalselt 18 ja PJK-l 17) ning alles seejärel üldine väravate vahe (Floral reaalselt 107:8 ja PJK-l 104:13). Vastus: Kokkuvõttes sai rebimine ikkagi üsna tihe.

Tol aastal särasid Flora särgis eriliselt väravalööjad Katrin Loo, kes sahistas võrku 29 korral, ja 24 tabamust kirja saanud Maarja Saulep. Põhiraskust (mänguminutite arvestuses) kandsid lisaks Loole ja Saulepile ka Mari Liis Lillemäe, Silja Goroško-Lukjanov (endine Goroško), Liis Lepik, Getriin Yalin (endine Strigin) ja Kelly Rosen.

2019 | Vahe pärnakatega kärises kümnele silmale

2019. aastal kogus teise järjestikuse tiitli võitnud Flora 20 mänguga ühe punkti enam - 56 - ja edestas lähimat jälitajat PJK-d juba kümne punktiga. Sellel aastal ei lubanud Flora pärnakaid praktiliselt enam üldse enda kallale: kahest mängust võtsid florakad võidu, kahel korral mängiti 1:1 viiki. Selgeks Tallinna esiklubiks kerkinud Flora arvele kogunes lõpuks 18 võitu ja kaks viiki ehk esimest korda ei ühtegi kaotust.

Kui raskelt tiitel tuli? Flora ülemvõim hakkas juba siis end näole andma, sest ühest väravast sõltunud nappe tulemusi nähti vaid pärnakate vastu ning korra matšis Saku Sportinguga. Flora väravate vaheks kujunes teist hooaega järjest muljetavaldav 106:8 - vastane suutis neid nõelata ühe kohtumise peale maksimaalselt korra.

Tiitel sai selgeks 17. mänguvoorus, kui Flora oli enne seda võitnud PJK-d 2:1 ning pani seejärel 4:0 kotti Saku Sportingu. Järelejäänud kolme mänguga polnud pärnakatel võimalik kümnepunktist vahet tasa teha. Vastus: 2018. aastaga võrreldes tuli liigavõit märksa lihtsamalt, ent mängud pikki aastaid Eesti liigat valitsenud PJK-ga said ikkagi tihedad. Lõpuks kolmandana lõpetanud JK Tallinna Kalevit võitis Flora nelja mängu peale kokku 14:2, teistega läks veelgi libedamalt.

36 väravat löönud Katrin Loo edestas parimate väravaküttide edetabelis lähimat jälitajat lausa 15 tabamusega, tiimisiseses konkurentsis oli teisel kohal 14 korda skoorinud Mari Liis Lillemäe. Võiduka naiskonna tuumiku moodustasid lisaks neile Siret Räämet, Kethy Õunpuu, Kelly Rosen, Silja Goroško-Lukjanov ja Liis Lepik.

2020 | Vastupanu? Keegigi?

2020. aastal mängiti naiste Meistriliigas viimast korda vana süsteemi järgi ehk põhiturniiri 14 vastasseisule järgnesid kaks ringi, mis peeti oma nelikus (kas ülemises või alumises). Nende 20 vastasseisuga kogus Flora taaskord 56 punkti, mis tulid kokku 18 võidust ja kahest viigist. Selleks aastaks lõpetas võistlemise PJK, mis nõudis Floralt varasemast rohkem enesedistsipliini ning rohkem sai võitlust olema iseendaga.

Kui raskelt tiitel tuli? Hooaja lõpuks jäid lähimad jälitajat Kalev ja Saku Sporting maha Florast vastavalt 19 ja 20 punktiga. Kolmanda järjestikuse meistritiitli kindlustamisse sekkus olude sunnil neist viimane: kui Saku oleks 16. mänguvoorus jäänud kaotajaks, mitte nõudnud välja ajaloolise 1:1 viigi, oleks Flora saanud pidutseda neli mängu enne hooaja lõppu. Seega sai tiitel matemaatiliselt selgeks järgmises matšis, kus Flora alistas Pärnu JK Vapruse lausa 9:0.

"Kahju, et sel hooajal tuli vastupanu nii hilja. Eesti meistriliigas on väga palju võimekaid mängijaid, aga ütleks, et see eelmine mäng (1:1 viik Sakuga - L. J.) tuli ootamatult. See oli meile igatepidi kasulik. Kahjuks polnud sel hooajal võib-olla mitte nii palju väljakutseid, oleks tahtnud rohkem," rääkis võiduka naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva pärnakate alistamise järel. Hooaja teine tasavägine mäng - 4:4 viik Kaleviga - tuli kohe sinna otsa. Vastus: Selge vastupanu puudus. Flora väravate vahe oli hooaja lõpuks 93, hõbedale tulnud Kalevi oma 22 ja Saku Sportingul 33.

Väravalööjate arvestuses tegi taaskord puhta töö Katrin Loo, kelle nimele märgiti teist hooaega järjest 36 tabamust. Esile tõusis ka Getter Saar, kes skooris 15 korral. Lisaks Loole ja Saarele kandsid Flora põhiraskust Getriin Yalin (endine Strigin), Kethy Õunpuu, Kristiina Tullus, Kelly Rosen ja Maarja Saulep.

2021 | Hooaeg kulmineerus viimase vooru finaalmatšiga

Uus hooaeg ei toonud uusi tuuli vaid võistlussüsteemi (kolm ringi põhiturniiril ning alles siis nn tšempionite ring), vaid ka Floras toimusid mitmed muudatused. Neist märkimisväärseim oli pikaaegse kapteni ning liidri Katrin Loo otsus teha jalgpalliga lõpparve kõigest 29-aastasena. Lisaks liikus pooleks aastaks piiri taha esikinnas Getriin Yalin (endine Strigin) ning kaitsja Liis Lepik otsustas võtta vutist pausi ehk täita tuli mitu suurt lünka. Kes hakkab väravaid kõmmutama? Kes turvab väravasuud? Kelle käe ümber läheb tiitlikaitsja kaptenipael?

Kui raskelt tiitel tuli? Flora jaoks algas aasta superkarikafinaalis Kalevilt saadud 0:1 kaotusega, ent seejärel kulges kõik suuresti tuttavat teed. Augustis jäädi ajaloos esmakordselt alla Saku Sportingule, kes tegi samuti tugeva hooaja. Nii oli seis viimase ehk 24. vooru eel napp - kas tiitli võtab 64 punktil olev Flora või ühega maha jääv Saku? Finaaliks tembeldatud vastasseisus oli juba 4. minutiks seis 1:1, teisel poolajal lõi Mari Liis Lillemäe Flora võidule.

Numbrite järgi esines Flora kindlamalt kui Saku Sporting: 22 võidu kõrvale kogunes üks viik ja kaotus versus 21 võitu ja kolm kaotust , väravate vahed said vastavalt 108:11 ja 71:25. Samas oli kõik lõpuks kinni selles ühes, hooaja lõpetanud mängus. Saku parema realiseerimise või õnne puhul võinuks peale jääda nemad. Vastus: Kui Flora tegi muidu kindlalt oma ära, siis selge sammu edasi teinud Saku Sporting vastas enam-vähem samaga. Selline tihe rivaal muutis Flora elu kindlasti (heas mõttes) raskemaks.

Sel aastal kerkis Floras hästi esile FC Kuressaarest tulnud Kristina Teern, kes lõi 19 väravat. Temast ettepoole jäi välisretkedelt naasnud ning 25 tabamust kirja saanud Lisette Tammik. Lisaks neile kandsid põhiraskust Kethy Õunpuu, Ariina Mürkhain, Jessika Uleksin, Mari Liis Lillemäe ja Siret Räämet.

2022 | 24 mängu, 24 võitu!

Kuigi eelmise hooaja põnev lõpp süstis neutraalsema pilguga jalgpallisõpra usku, et uus hooaeg saab veel tasavägisem, siis nii ei läinud. Kohe üldse mitte. Flora mängis hooaja alguspunktiks olnud superkarikafinaali Saku Sportingu 3:0 üle ja esimeses liigamängus sai üleolek lausa 6:1 vääriline. Flora lõi igas liigamängus minimaalselt kaks väravat, kuid enamasti ikka 3-4. Kuna sekka sai mitu päris suureskoorilist võitu, kujunes kokku 154 (!) väravat löönud Flora ühe mängu keskmiseks tabamuste arvuks 6,4.

Kui raskelt tiitel tuli? 24 kohtumist kestnud hooaja lõpus edestas Flora lähimat jälitajat Saku Sportingut 18 punktiga, pronksile tulnud Kalev jäi tšempionist maha lausa 35 silmaga. Flora väravate vahe oli uskumatuna näiv 142, samal ajal kui Saku vastav näitaja oli 65. Ka omavahelistes mängudes jäid pealinlased selgelt peale.

Flora kindlustas tiitli neli vooru enne hooaja lõppu ehk 20. vooru mängus justnimelt Saku Sportinguga. Kuna sel aastal mängiti tšempionite ringi tabeli täpsest poolitamisest tekkinud nelikutes, oli Flora võit kindel juba põhiturniiri lõpuks. Vastus: Kuna Flora võitis Sakut ja teisi väga selgelt, hoides enda värava taaskord piinlikult puhtana, tuli võit jällegi "lihtsalt ja loogiliselt".

Suur hulk väravaid jaotusid sel aastal 17 palluri vahel. Enim särasid Lisette Tammik (36 väravat), Getter Saar (27), Mari Liis Lillemäe (25) ja Kristina Teern (21). Olulisteks lülideks olid veel ka Siret Räämet, Jessika Uleksin, Victoria Vihman ja Helina Tarkmeel.

2023 | Üksainus libastumine, mis rikkus perfektse jada

Naiste Meistriliiga tervitas taas uut süsteemi: kolmele ringile põhiturniiril järgnes kas tšempionite ring, kuhu pääsesid kuus esimest, või üleminekuturniir, kust võtsid osa ka Esiliiga paremad tiimid. Muidugi mängis neist esimest tiitlikaitsja Flora, kel oli põhiturniiril peetud 21 matši lõpuks 21 võitu. Löödud 100 värava piir ületati juba 18. voorus, lõpuks kostitati vastaseid kokku 147 tabamusega.

Kui raskelt tiitel tuli? Võitude kõrval vaid korra viiki mänginud Flora teenis hooaja lõpuks Saku Sportingust 21 punkti enam. Tšempioni üksainus "libastumine" tuli hooaja lõpetanud mängus, kus nemad ise lõid kaks ja Saku samuti (mõlemad Merily Toomi penaltist). 2:2 viigist tekkinud punktikadu ei teinud muud kui et rikkus Flora perfektse mineku - tiitel oli ammu selge.

"Ammu" tähendab, et viis vooru enne hooaja lõppu ehk põhiturniiri lõpuks oli Flora kuues järjestikune meistritiitel tõsiasi. Tasub märkida, et seda hooaega jääb Flora jaoks vast varjutama karikavõistluste poolfinaalis saadud 1:2 kaotus Sakule, kes hiljem Tartu JK Tammeka alistamisega karikavõitjaks tõusis. Vastus: Tõsine vastupanu puudus ikkagi selgi aastal, mis sest, et hooaja viimases mängus võitles karikavõitja Saku välja viigi. See, et tšempionite ringis selgitatakse hoopis muid tabelikohti, muutus vaikselt tavaks.

Flora ridadest tegi säravaima hooaja Kristina Teern, kes lõi 31 väravat. Lisette Tammiku saldoks kujunes 21 ja Mari Liis Lillemäe omaks 20. Põhiraskust aitasid kanda ka Helina Tarkmeel, Kelly Rosen, Jessika Uleksin ja Victoria Vihman.

2024 | Tehtud. Rutem, kui kunagi varem

Kuigi hooaeg veel käib, on Flora taaskord täieõiguslik Eesti meister. Seda olukorras, kus senised 20 mängu on toonud 19 võitu ja ühe viigi. Selle üheainsa punktikaotuse põhjustas meistrile JK Tabasalu, kelle tulekuga on vesi tipust madalamal pisut hägustunud. Seetõttu on Flora tänavune tiitlivõit võrreldes varasemate kordadega tulnud harukordsel ajal - kuus matši enne hooaja lõppu ehk põhiturniir pole veel läbigi!

Kui raskelt tiitel tuli? "Kusjuures ma korraks mõtlesin, et mis roosid - mis siin toimub?! Siis jõudis kohale, et vau, me oleme nii head tööd teinud. See aasta meil on tiimis selline sügavus, et kui üks mängija on vigane, ükskõik kes, siis ma tean, et meil on pingilt tulemas järgmine sama hea kui mitte parem mängija, kes toob tiimile lisanüansi. Mul on just selle pärast väga hea meel. Ma arvan, et see aasta on kõige erilisem: me oleme väga ühtne tiim ja me mängime väga head jalgpalli," põhjendas tiimi edu praegune kapten Lisette Tammik.

Kokkuvõttev vastus: Mis seal salata, Flora teeb järjepidevat head tööd, mis teeb konkurentide omale silmad ette. Peatreener Aleksandra Ševoldajeva käe all treenivad ja võistlevad Eesti parimad naismängijad, kes lähevad igaks koondisepausiks laiali kas A- või noortekoondistesse. Süsteemne ning detailideni läbimõeldud treeningprotsess lubab koosseisu ja positsioonidega justkui lõputult roteerida, mis annab Florale väärtusliku sügavuse ja eelise konkurentide ees. See, et justkui kõigeks ollakse alati valmis, teebki Florast meisternaiskonna.

Viimaste kuue mänguga peavad Lisette Tammik ja Kristina Teern parima väravaküti heitlust usutavasti edasi - ründajatel on kirjas vastavalt 23 ja 21 väravat. Tänavu on lisaks neile enim mänguminuteid teeninud Siret Räämet, Maarja Saulep, Kelly Rosen, Liselle Palts ja Egle-Eliise Kurg.