Suvelt sügisele liigutatud MM-finaalturniir lööb segi harjumuspärase sügisest kevadeni kestva mängukalendri, aga mitte ainult. Ebaharilik ajastus ähvardab mõjutada ka suvist ja talvist üleminekuakent, sest mängijad on sunnitud klubivahetust kaaludes arvestama muutunud asjaoludega. Või kas asjad on ikka nii drastilised?
Portaal The Athletic tegi juttu jalgpalliagendi Marlon Fleischmaniga, kes töötab agentuuris Unique Sports Group. Tema klientidest kuulsaimad on näiteks Interi poolkaitsja Hakan Calhanoglu ning Inglismaa koondislased Reece James ja Marc Guehi, samuti veel kümned Premier League'i pallurid. Fleischmani sõnul pole mängijate prioriteet sugugi mitte raha, nagu kiputakse arvama, vaid ikkagi mänguaeg. MM võimendab soove veelgi.
"Klubiga võidetud tiitlid on samuti igaühele tähtsad, aga tipp on siiski koondise esindamine ja MM-ile pääsemine. Finaalides mängimise unistus õnnestub täita väga vähestel meestel, aga selle poole püüdlevad väga paljud," tõdeb Fleischman.
Ilmselgelt ei pea MM-ile oma tulevikku planeerides tähelepanu pöörama niisuguse kaliibriga mehed nagu Erling Haaland või Robert Lewandowski – ühele joosti tormi sellest hoolimata, et Norra finaalturniirile ei jõudnudki. Teine aga võib endale kosilasi valides järske pöördeid lubada sõltumata sellest, kas MM-i peetakse tänavu suvel, sügisel või üldse mitte.
Isegi Romelu Lukaku, kelle hooaeg Chelseas läks täielikult aia taha ning kes naaseb seetõttu Interisse, ei pidanud otsust langetades ülemäära muretsema, nagu võiks Roberto Martinez ta Belgia rivistusest sügisel välja jätta. Kuid kümned mängijad, kelle koht oma klubi põhikoosseisus pole kindel, seisavad silmitsi uutmoodi olukorraga.
Nimelt on tänavu õhus võimalus end nii hooaja esimese paari kuuga MM-lennukile mängida kui ka ennast selle pardalt maha jätta - ülesandmisnimekirjad tuleb esitada juba kuu enne turniiri algust ehk oktoobri keskpaigaks. Mõni mees on teistest paremas seisus tänu sellele, et tal on koondises märksa suurem roll kui klubis. Näiteks Takumi Minamino alustas Liverpooli eest eelmisel hooajal vaid ühes liigamängus ja mängis kõrgliigas kõigest 176 minutit, ent on löönud Jaapani särgis 42 mänguga 17 väravat.
Minamino siirdus äsja Liverpoolist Monaco ridadesse, kus saab kindlasti senisest rohkem mänguaega. Teisalt ei pea ta ka eriti muretsema selle pärast, mis saab siis, kui tal Prantsusmaal sulandumine esimeste kuudega ei õnnestu – koondisekutse potsatab tema postkasti ilmselt ikkagi.
Belgia ründaja Christian Benteke on koondise eest saanud 45 mänguga kirja 18 tabamust ja Martinezile korduvalt tõestanud, et rollimängijana on ta vajalik. Ent 2014. ja 2018. aasta MM-id jäid Bentekel vahele – esimesel puhul nurjas turniirile sõidu vigastus, nelja aasta eest oli ründaja aga üks neist, kelle viimane reha nimekirjast välja riisus.
Katari turniir võib sestap olla 31-aastase Benteke viimane šanss, kuid kas Martinez võtab kaasa mehe, kes ei alustanud pärast aastavahetust Crystal Palace'i eest ainsatki liigamängu? Ja kas klubivahetuse korral oleks mänguaeg garanteeritud?
Umbes samas seisus on Steven Bergwijn, kes pääses Tottenhami särgis Premier League’is algrivistusse viimati jaanuaris. Ehk just seetõttu uuris Bergwijn võimalusi liituda sel suvel Amsterdami Ajaxiga? Hollandi eest käis ründaja läinud koondiseaknas platsil küll kõigis neljas mängus, kuid konkurents tema positsioonile on tihe. Ning mis siis, kui mõni neist kaasmaalastest suudab MM-ini jäänud kuude jooksul eredalt särama lüüa?
Inglismaa koondise peatreener Gareth Southgate saatis suve algul avaliku hoiatuse Manchester Unitedi ründajatele Marcus Rashfordile ja Jadon Sanchole, kes kumbki juunis tema valikusse ei mahtunud – hakake klubis paremini mängima või sõidame MM-ile ilma teieta. Mõlema mehe dilemma on seejuures topeltraske, sest United sai Erik ten Hagi näol värskelt uue peatreeneri. Kas jääda lootma, et tema käe all tõustakse tuhast? Või nõuda klubilt müüki-laenu lootuses, et uues klubis suudetakse end Southgate’i silmis mõne kuuga tõestada?
"Kui mängijal tekib tunne, et vähene mänguaeg võib ta koondisest välja suruda, on nad üleminekute läbisurumisel veidi innukamad. Mõnikord ollakse valmis meelsamini valima klubi, mis pole nii edukas, aga kus pidev mänguaeg on garanteeritud. Tuleb ette, et mängijad on nõus üleminekutega, millega nad nii-öelda tavalisel aastal ei soostuks," märgib Fleischman.
Minna või jääda? Martinez teab täpselt
The Atlheticu artikkel loetleb ainuüksi Premier League'i näitel mehi, kes on klubis langenud episoodilisse rolli või siis koguni liigast välja kukkunud. Dean Henderson oli veel pooleteise aasta eest Inglismaa koondise kandidaatide pingereas kõrgel kohal, kuid läinud hooajal kuivasid tema mänguminutid Manchester Unitedis nulli ja nüüd noolib ta laenulepingut kõrgliigasse tõusnud Nottingham Forestiga, mis viimaste uudiste põhjal on ka teoks saamas.
Praegu Jordan Pickfordiga esiväravavahi tiitlile konkureeriv Nick Pope kolis äsja Newcastle’isse, koos temaga Burnley ridades esiliigasse langenud ründaja Wout Weghorsti seostatakse Türgi kõrgliigasse siirdumisega. Hollandlane Nathan Ake, waleslane Joe Rodon ja prantslane Alphonse Areola oleksid ilmselt oma käekäiguga muidu igati rahul, aga MM-aastal võib nendegi hinge pugeda mure – kui liiga vähe mängin, kas mahun siis ikka koondisesse?
Kuid näiteks Martinez rõhutas ühes hiljutises intervjuus, et Belgia MM-koosseisu kokku pannes rõhub ta pigem stabiilsusele. 21-aastast ründajat Charles de Ketelaeret, kelles nähakse Belgia järgmist superstaari, viivad jutud juba mõnda aega Premier League’i, kuid Martinez hoiatas, et uue liigaga kohanemine võtab teatud aja isegi kogenumatel meestel, rääkimata oma esimest välislepingut sihtivast noorukesest de Ketelaerest.
"Klubivahetus sisaldab endas alati teadmatust. Pead kohanema uue keele, uue kultuuri, uute kaaslastega. Kas tahad vaid paar kuud enne MM-finaalturniiri riskida? Keegi meist ei tea, kuidas sügisene turniir mängijaid mõjutama hakkab. Välismaale saab jätkuvalt siirduda ka pärast MM-i. Äkki on seekord hoopis jaanuarikuine aken üleminekuteks parem? Isiklikult loodan, et suvel vahetavad mu hoolealustest klubi võimalikult vähesed," vahendab The Athletic Belgia peatreeneri arvamust.
Samas ei ole keset hooaega ehk talvel toimuvad suured muudatused kindlasti meelepärased klubidele. Belgia poolkaitsja Youri Tielemans alustab Leicesteris viimast lepinguaastat ja on juba mõista andnud, et see jääb talle viimaseks, seega huvilisi jagub. Kuid kui Tielemans jääks praegu siiski talle tuttavasse Leicesterisse ja teeks hea MM-i, oleks tema väärtus jaanuaris ilmselt veel kõrgem ning pakkumised veel paremad ...
The Athletic rääkis mitme Premier League'i klubi spordidirektoriga ning kõik tunnistasid, et kuigi koroonapandeemia järel on jalgpallielu pealtnäha suuresti tagasi tavapärastesse rööbastesse loksunud, jäävad paljud probleemid avalikkuse eest varjule. Jah, Inglismaa kõrgliigaklubid kulutasid mullu suvel Deloitte’i andmetel 1,1 miljardit naela, kuid ikkagi on tegu madalaima summaga alates 2015. aasta suvest. Aasta varasemaga võrreldes langesid kulutused 11% ning viimati oldi kahel järjestikusel aastal languses vahemikus 2008-10, kui kõiki turge räsis ülemaailmne majanduskriis.
"Kõik arvavad, et COVID-19 on selja taha jäetud, aga selle mõju palkamisele püsib. Oleme siiani olukorras, kus laenutehingud annavad ostudega võrreldes klubidele võimaluse palju loovamaks majandamiseks," märgib Fleischman.
Samas võivad laenulepingutesse pandavad ostuklauslid osutuda riskantseteks sellele klubile, kelle omandusse mängija kuulub. The Athletic toob mängija ja klubide nimesid nimetamata näiteks hetkeolukorra, kus üks müüv klubi ei taha praegu panna mängija lepingusse ostuvõimalust, kuna eksisteerib arvestatav võimalus, et kõnealune mängija pääseb sügisel MM-koondisesse ja teeb hea turniiri, misjärel saaks tema eest küsida juba palju rohkem raha.
Omaette teema on sarnaselt igale suvele vabaagentidega, kellest nimekaim on praegu Gareth Bale. Real Madridis pingipoisiks kukkunud Walesi koondise liidrit on seostatud üllatuslikult Cardiff Cityga, kuid selle lükke taga võib olla just nimelt sügisene finaalturniir. Bale on karjääri jooksul teeninud piisavalt raha ega pea palga pärast mängima, hoopis tähtsam on tema jaoks mänguaeg – ja seda Cardiff pakub.
Siinkohal ei loe isegi kuigivõrd asjaolu, et tegu on Inglismaa esiliigasse kuuluva klubiga. Samamoodi võib Euroopas pakutav pooleaastane leping olla ahvatlev Brasiilia vanameistri Dani Alvesi jaoks, kelle võimalused koondisesse pääseda sõltuvad tõenäoliselt samuti eeskätt mänguajast.
Täiendatud: veidi pärast artikli ilmumist selgus, et Bale siirdub siiski hoopis USA-sse, kus hooaeg juba käib ja tal on võimalik platsile joosta alates 7. juulist. Euroopas pidanuks ta liigade algust ootama umbes kuu aega kauem.
Klubijuhid peavad seevastu arvestama, et tihedam mängugraafik – näiteks eurosarjade alagrupiturniirid on pressitud kolme kuu asemel kokku kahele – nõuavad sügavamat meeskonda ja pikemat pinki. Ühtlasi tuleb eriti tippklubidel arvesse võtta suurturniirile järgnevat paratamatut vaimset ja füüsilist väsimust, mille parimaks näiteks on Liverpooli superstaari Mohamed Salahi kerge vormilangus pärast tänavu talvel peetud Aafrika meistrivõistlusi.
Mehed väsinud, mehed eemal
Ning näiteks valitsev Inglismaa meister Manchester City on silmitsi täiesti reaalse võimalusega, et novembris lükkavad treeningutel noormängijatega söötu Haaland, Oleksandr Zintšenko ja Pep Guardiola ise – kõik ülejäänud põhimehed on Kataris. "Klubid peavad mõtlema, millises seisus on nende tähtmängijad hooaja lõpus ehk ajal, mil tiitleid võidetakse-kaotatakse. Talvepuhkus tuleb lühike. Kas laenata jaanuaris mehi juurde? Või palgata juba praegu mängijaid arvestusega, et mõned neist saavad rohkem platsile alles uuel aastal?" kirjeldab Fleischman dilemmasid.
Kui tavaliselt saavad mängijad MM-ist taastuda umbes kuu aega, siis seekord on üsna selge, et nii mõnegi MM-finalisti jaoks peaks liigahooaeg jätkuma kõigest nädalapäevad pärast finaalmängu lõpuvilet. See on mõistagi ebarealistlik, mis tähendaks, et klubid peaksid oma tähtedele mitmeks liigavooruks puhkust andma.
Fleischmani kinnitusel on füüsilisest väsimusest veel tähtsamgi vaimne: "Vahet pole, kas sul läheb MM-il hästi või halvasti, kas oled enesekindel või löödud – alati tabab mängijaid teatav emotsionaalne pohmell. Enamasti aitab sellest vabaneda puhkus, mille käigus rutiinist välja murtakse ja seejärel uut hooaega alustatakse. Seekord on võimalused aga piiratumad."
Kuid üleminekuakna osas leidub ka teistsuguseid arvamusi. Jalgpalliagent Carlos Goncalves, kelle klientide hulka kuuluvad tuntumatest nimedest Portugali koondislased Diogo Dalot, Ricardo Horta ja David Carmo, aga ka hulk noorema põlvkonna tõusvaid tähti, usub, et kuna peatreeneritel on jäänud enne MM-i katsetusteks veel vaid üks koondiseaken, on enamik neist juba Katari sõitva koosseisu tuumiku oma peas paika pannud. “Ma ei usu, et üks-kaks kuud kestvad head või halvad esitused mängija võimalusi kuidagi muudaksid,” arvab ta.
Goncalves ei usu seega, et MM-i muutunud toimumisaeg mängijate otsuseid liialt mõjutaks. Ühe huvitava faktorina toob ta välja asjaolu, et Euroopa tippliigasid kõrvale jättes on teised turud viimastel aastatel kokku kuivanud, mistõttu oleks jaanuariaknale panustamine liiga riskantne. "Hiina liiga mängis talvel olulist rolli, aga sellel suunal ei toimu enam midagi," viitab ta hiinlaste otsusele lõpetada kõrgepalgaliste välismängijate palkamise lubamine ja oma mängijatele keskendumine.
Lisaks on teadagi mis põhjusel ära langenud Venemaa turg ja ka MLS-is võib tõeliselt suuri Euroopa-suunalisi tehinguid jätkuvalt üles lugeda ühe käe sõrmedel. Goncalves ei usu lisaks, et MM-finaalturniiril särama löövad tähed võiksid tänu sellele turul vilju lõigata. Näiteks mullusuvise EM-i järel pandi väärt lepingud lauale hollandlasele Denzel Dumfriesile ja itaallasele Manuel Locatellile, samamoodi tõstis 2010. aasta MM suurde pilti Mesut Özili ja 2014. aasta finaalturniir James Rodriguezi. Portugallase meelest on niisugused ajad unustusse vajumas.
"Midagi sellist on võimalik ehk ühe-kahe mängijaga. Aga kui mõtleme, milline skautingusüsteem tippklubidel tänapäeval on välja töötatud, saab kiirelt selgeks, et nad juba teavad, keda tahta ja kellel silma peal hoida. Muidugi võib juhtuda, et mõni mängija, kelle osas ollakse kõhkleval seisukohal, teeb kas väga hea või väga halva turniiri. Aga ma ei pea võimalikuks, et MM-il osaleks mängijaid, kellest tippklubid mitte midagi ei tea," tõdeb Goncalves.
"On täiesti ebainimlik, et peame sellise klubihooaja järel mängima kümne päeva jooksul veel neli mängu!" Real Madridi ja Horvaatia koondise tähe Luka Modrici hiljutist pahameelt võib igati mõista, sest kõigest nädalapäevad pärast Meistrite liiga võitmist tuli tal juba koondisesärgis Austria vastu platsile joosta.
Puhkust ei paista Modricile ega ühelegi teisele tippmängijale niipea – Rahvuste liiga mängud said küll eelmise nädala keskel otsa, kuid sügisese MM-i tõttu on tippliigade hooaegade algused varasemaks toodud. Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal lükatakse pall uuesti veerema juba augusti esimesel nädalavahetusel, Hispaanias ja Itaalias nädalajagu hiljem. Septembris tuleb veel ühele poole saada ka Rahvuste liiga viimaste kohtumistega.
Ent küsimus polegi niivõrd puhkuste pikkuses kui ajastuses. Näiteks eelmise MM-i eel ehk 2018. aasta suvel lõppesid kõik tippliigad hiljemalt 20. maiks. Finaalturniiril pandi pall mängu 14. juunil, mis andis koondiste peatreeneritele aega valmistumiseks isegi juhul, kui mõnele tähtmängijale veidi pikem hingetõmbehetk anti. Seekord on lood teisiti.
FIFA nõuab kõigilt klubidelt mängijate vabastamist MM-iks hiljemalt esmaspäevaks, 14. novembriks. Klubid võtavad oma palgalistest aga loomulikult viimast ehk tippliigades peetakse viimased pausieelsed kohtumised sellele kuupäevale eelneval nädalavahetusel. MM lükatakse aga käima juba 21. novembril ehk laagrites kokkumängu harjutamiseks jääb mõnel koondisel aega napp nädal.
Rahvuste liigast oli juba juttu, kuid MM-ile eelnev periood on tihedam ka klubijalgpallis. Nimelt on tavaliselt kolmele kuule venitatud ehk septembrist detsembrini kestnud eurosarjade alagrupiturniirid sedapuhku pressitud kokku kahele kuule.
MM-ilt alagrupiturniiri järel välja langevate koondislaste tööandjad on tänavu õnnega koos. Neli aastat tagasi jäi isegi finalistidel pärast turniiri lõppu klubihooaja alguseni terve kuu, nüüd aga peetakse finaal 18. detsembril ning Premier League’is, Ligue 1-s ja La Ligas lähevad mängud edasi juba detsembri viimastel päevadel. Serie A jätkab pärast aastavahetust ning vaid Bundesliga, kus on teistest tippliigadest kaks meeskonda vähem, saab endale lubada luksust naasta alles 20. jaanuaril.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta