Elu esimese välislepingu teeninud Mark Oliver Roosnupp (26) on tagasi Eestis. Ta on kogemuse võrra rikkam ning ihkab tagasi välismaale, kuid enne tuleb tegusid teha talle tuttavas klubis.
4. jaanuaril teatas Serbia kõrgliigaklubi Kruševaci Napredak, et Roosnupuga sõlmiti 1,5-aastane leping. Paraku pidi põhihooaja kümnendal kohal lõpetanud Napredak maadlema pärast tabeli poolitamist teise poole võistkondadega, kelle hulgast saadi finišijoone ületamisel kõrgeim positsioon.
Roosnupp sai Serbias kirja 12 liigamängu, millest 2 kohtumist alustas ta algkoosseisus, 1 resultatiivse söödu ja 375 mänguminutit. Pärast tänavuse hooaja lõppu otsustasid mängija ning klubi osapoolte kokkuleppel kontrahti lõpetada, mille järel naasis 10-kordne Eesti koondislane tagasi Levadiasse.
"See oli puhtalt minu initsiatiiv. Nemad ootasid, et ma jätkaksin, aga nad said minu põhjustest aru. Jalgpallurina tundsin, et see pole koht, kus oleks võimalik edasi areneda. Matšid olid kõvad, aga kui tuled 20 minutiks vahetusest, siis ei mängi need väga rolli. Trennid olid taktikaliselt nõrgapoolsed.
Selle ühe aastaga ma poleks sammu edasi teinud. Mu jaoks oli oluline, et ma saaksin regulaarselt mängida ning oleksin meeskonnale kasulik, mitte ainult pingilt," selgitas Roosnupp Soccernet.ee-le, miks tema ja Napredaki koostöö katkes.
Siiski kinnitas poolkaitsja, et üldine kogemus oli tema jaoks positiivne. "Mängijate individuaalne tase oli väga kõrge. Polnud vahet, mis koha meeskond vastas oli. Meil ei pööranud treenerid taktikalisele poolele rõhku, vaid mäng oli võitluslik ja individuaalsete soorituste pealt üritati võita.
Kuna ma olin välismängija, siis erinevad registreerimised võtsid kauem aega. Meil oli staadion, mis oli üheksakümnendatel kaheksakümnendate standardite järgi ehitatud. Nägi väsinud välja, aga õnneks olid kõik asjad olemas," lausus Roosnupp.
Eestlane õppis Serbias kõige rohkem seda, kuidas uues keskkonnas iseendaga toime tulla. "Pidin sisse sulanduma meeskonda, kus kogu suhtlus trennides ja koosolekutel toimus serbia keeles. Kui läksin trenni, siis enne seda oli koosolek serbia keeles ja kogu trenn samuti serbia keeles, siis paratamatult ei jõudnud mulle kõik kohale.
Isegi kui palusin kellelgi tõlkida, siis väga palju läks selle käigus kaotsi. Palju pidin teisi vaatama ning nende järgi tegema. Mängija arengu poolest polnud see kõige parem keskkond. Aga ma ei heida neile midagi ette, et Serbia klubi peaks järsku minu pärast inglise keelt rääkima," sõnas Roosnupp, kellele oli uues kohas toeks tema abikaasa.
Ta lisas: "Esimene treener ei rääkinud üldse inglise keelt, abitreener ja kapten rääkisid ning tõlkisid. Õnneks sain kõik jutud omavahel ikkagi räägitud."
Levadiast võimaluse korral tagasi välismaale
15. juunil teatas Levadia, et Roosnupp naasis tagasi koju, kus ta võitis aastal 2021 Eesti meistritiitli, 2018 ja 2021 Evald Tipneri karika ning 2018 ja 2022 Eesti superkarika.
Hetkel paikneb Levadia Premium liiga tabelis 38 punktiga teisel kohal ning vahe liider Floraga on 4 silma. Juulis alustatakse euroteekonda Konverentsiliiga esimesest eelringist Slovakkia klubi MSK Žilina vastu.
"Minu vastu tunti huvi nii välismaalt kui Eestist. Levadia tundus minu jaoks parim valik, sest Eestis on see mu koduklubi olnud. Peatreeneriga [Curro Torresega] suheldes sain kinnitust, et see on minu jaoks õige samm," ütles Roosnupp, kes ei soovinud avaldada, mis välisriikidest ta vastu huvi üles näidati.
Levadia ja Roosnupp sõlmisid omavahel lepingu, mis kestab selle hooaja lõpuni, kuid võimaluse korral saab seda aasta võrra pikendada.
Roosnupp ei osanud veel võrrelda eelmise hooaja Levadiat tänavuse meeskonnaga, mis on talvega saanud endale uue juhendaja ning mitu uut mängumeest. "Koondisepausi ajal me puhkasime. Olen meeskonnaga teinud paar jõutrenni ja ühe pallitrenni. Levadia ambitsioon on alati tulla Eesti meistriks ja esineda Euroopas hästi. Siin on iga tulemus peale võidu läbikukkumine. Seda on näha ka treeningprotsessist, et kõik teevad tööd selle nimel ning kõik uued näod saavad aru sellest."
Mängija sõnul soovib ta välismaale tagasi jõuda, kuid selleks tuleb Levadias jälle hästi esineda. "Praegu tahan Levadiale olla nii kasulik kui võimalik – lüüa väravaid, jagada sööte ning tulla hooaja lõpus Eesti meistriks. Kui talvel tuleb mõni pakkumine, siis … ma ei taha öelda, et selle väikese Serbia sutsuga on mu väliskarjäär tehtud. Ambitsioon on panna end kusagil uuesti proovile," loodab Roosnupp uuele läbilöögile.
Levadia esimene mäng pärast koondisepausi toimub kolmapäeval, 28. juunil kell 19.00 Flora vastu. Alates 3. juulist tohib Roosnupp esindada Levadiat ehk eesootav Tallinna derbi jääb tema jaoks vahele.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta