Eilsete tormiliste sündmuste valguses küsisime Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult Sillamäe Kalevi langemise põhjuste ja tagajärgede, aga tekkiva ühendklubi FCI Levadia kohta.

Miks otsustati Sillamäelt võlgnevuste tõttu litsents ära võtta just hooaja lõpus? Rahamured kummitasid neid ju läbi hooaja, samas aasta alguses litsents ikkagi saadi.
Litsentseerimisprotsess on ehitatud üles selliselt, et nõudeid täitmata mitte kellelegi litsentsi ei väljastata, mis tähendab, et hooaja alguses olid Sillamäel olemas kõik eeldused toimimiseks. Paraku selgus suvel, et lubatud soliidse summaga koostööleping jäi tulemata ja siis oli juba hoopis teine seis. Tõsi, selliseid olukordi juhtub ikka ja ka ühe teise klubiga juhtus selle hooaja käigus sarnane asi, aga nemad tulid olukorrast välja. Sillamäe seda ei suutnud, sest nende asjad olid ennegi pingelised.

Litsentsi äravõtmisega käitus jalgpalli liit tavapäraselt – kui hooaja keskel selgub, et klubi ei ole ise suuteline hooaega lõpuni mängima, siis viimase tagame, aga reageerime asjale hooaja lõpus. Ühelt poolt tagame selliselt liiga toimimise ja teiselt poolt anname klubile võimaluse kriisist välja tulla ja ellu jääda.

Arvestades tõsiasja, et Sillamäe pidas meistriliigas kõik 36 kohtumist, siis kas polnud varianti, et kõik tulemused jäävad kehtima ja nad lihtsalt uueks hooajaks litsentsi ei saa? Sportlaste seisukohast pole nemad ju midagi valesti teinud, et tagantjärgi nende pingutused nullida. Probleem ei olnud ju sportlik, vaid organisatoorne.
Uue hooaja litsentsid väljastatakse jaanuari viimastel või veebruari esimestel päevadel, aga suures plaanis peab olema osalejate ring selge kohe peale eelmise hooaja lõppu, sest liigahooajaks peab saama valmistuda. Mis tähendab, et kui probleem läheb üle võlli hooaja käigus, siis peab lahendus tulema koos hooaja lõpuga. See on tähtis sellekski, et saaks käivituda õiglane mehhanism klubide liikumiseks kahe liiga vahel – kui Sillamäe jäänuks lõpptabelis kaheksandaks, siis mänginuks üleminekumänge Viljandi JK Tulevik, aga tegelikult on vaja selgitada, kas kohta järgmise aasta Premium liigas väärib Pärnu JK Vaprus või Esiliigas teiseks jäänud klubi.

Nagu mõistate, siis räägin praegu olukorrast, mis seotud vaid Sillamäega. FC Levadia ja FCI ühinemine toob arusaadavalt kaasa teistsuguse arengu.

Sillamäe finantsmured ei seisnenud pelgalt võlgnevustes mängijatele või ettevõtetele. Kogu asja kulminatsiooniks oli klubi suutmatus maksta Eesti Jalgpalli Liidule tagasi raha, mille EJL neile eluspüsimiseks andis. Kui suurte summadega EJL tänavu Sillamäed toetas?
Litsents võeti ära võlgnevuste tõttu mängijatele ja töötajatele. Premium liiga toimimas hoidmine augustist kuni hooaja lõpuni läks EJL-ile maksma ca 165 000 eurot ja see summa ja ka teised jalgpallilised võlgnevused peab JK Sillamäe Kalev tasuma enne, kui ta uuesti litsentsi taotlema asub. Loomulikult on olemas võimalus, et see raha jääb tagasi tulemata, aga liiga püsimine hooaja lõikes on oluline prioriteet ja me oleme ka sellise arenguga arvestanud.

Juba juunis ütlesid, et liidul on olemas kriisiplaan juhuks, kui Sillamäe majanduslik seis ei parane. Selleks ilmselt oligi liidu vahenditega klubi aitamine. Et Sillamäe esindus ja U21 võistkond mängisid mõlemad oma hooajad lõpuni, siis kas võib öelda, et hädaplaan toimis ja suuremat segadust suudeti niiviisi vältida?
Jah, nii oli. Kusjuures vanemad jalgpallihuvilised mäletavad kindlasti, et ka FC TVMK viimasel liigahooajal käitusime sarnaselt.

Suvel laususid: "Kui raha ei tule, siis pelgan, et me Sillamäe Kalevit järgmisel hooajal Premium liigas ei näe." Raha ei tulnud. Mis saab Sillamäe Kalevist ja nende jalgpalluritest?
Praeguse seisuga on klubi langenud Teise Liigasse, kusjuures on üsna kindel, et ta seal ka mängima hakkab. Samuti on näha, et nendes on olemas tahe tulla tagasi tipptasemele. Klubi mängijad on vabad üle minema teistesse klubidesse. Liit jätkab kahe JK Sillamäe Kalev stipendiaadi (Artjom Davõdov ja Erik Anohhin - K. E.) tasustamist vastavalt kokkuleppele kuni hooaja 2019 lõpuni.

Kuna klubi ei allu litsentseerimisele, siis kogub liit kokku võlgnevused mängijatele ja töötajatele, aga nende tasumise saame tagada alles klubi tagasitulekul litsentseeritavale tasandile. Pole välistatud ka organisatsiooni klubiosa pankrot – enamik jalgpalliklubisid Eestis koosneb nn. klubi- ja kooliosast - kuid jalgpalliliste võlgnevuste tasumisest tulevikus tagasipöördumisel see neid ei päästa.

Mis tunnetega võtsid vastu selle uudise, et kaks Eesti tippklubi, valitsev karikavõitja Infonet ja Eesti läbi aegade üks edukamaid klubisid Levadia ühinevad?
Eesti Jalgpalli Liit on klubidega tihedas dialoogis ja omab head pilti toimuvast ja kahjuks võis sellist arengut eeldada. Mis tähendab, et võtsime uudise vastu mitte niivõrd tunnete kui mõtetega. Oleme Andrei Leškinile tänulikud tema panuse eest Eesti jalgpalli arengusse ja mõistame otsust Levadiaga ühinemisest kui vastutustundlikku sammu eesmärgiga säilitada loodu maksimaalselt ja mitte tõugata kedagi tänavale.

Kas Premium liigale võib see tulla pigem kasuks või kahjuks? Üks tippklubi kaob, samas mängijaid jääb tahes-tahtmata üle ja kuskil peavad nad edasi mängima.
Lühikeses perspektiivis pigem kahjuks, kuigi tõsi on seegi, et kõik tasemel mängijad liiguvad edasi teistesse Premium liiga klubidesse ehk siis liiga keskmine tase ei tohiks kukkuda. Pikas perspektiivis kindlasti kasuks, sest sellises ajamõõtmes saavad olla edukad ja jätkusuutlikud vaid tervikliku toimimisloogikaga klubid.

Kas sinu jaoks on praegu sündiv näide sellest, et Eesti jalgpallis on õige tee kogukondlike ja terviklike klubide ehitamine, mitte jõuka omaniku toel kiiret edu otsiva meeskonna loomine? Infonet pidas oma nime all vastu ju kõigest kuus aastat, mille jooksul tõusti madalamalt üles ja võideti Eesti meistritiitel. Vaid aasta pärast tiitlit pannakse piltlikult öeldes putka kinni.
Jah, kahtlemata on sul õigus. Just sellist teed oleme aastaid sillutanud ja sellest lähtuvad ka raamid, mida koostöös klubidega oleme reeglite ja põhimõtete loomise kaudu ehitanud. Pole saladus, et selle nurga alt vaadates ja ka pühendumuselt on paljud nii-öelda väiksemad klubid tegelikult oluliselt paremas seisus, kui mõni tipus olija.

Paraku on Eesti spordi majandusliku toimimise eeldused meie ühiskonna väiksuse tõttu kesisevõitu ja Premium liiga klubide nii-öelda formaalse professionaalsuse piir läheb enam-vähem sealt, kus lõpevad eurorahad. Ometi on liiga täisprofessionaalseks saamine vajalik, et astuda järgmine samm edasi. Selleks olemegi loonud terve rea loogikaid, mis esimeses järjekorras tagavad lähiaastatel liiga täisprofessionaalseks saamise ja mis on osa klubide elementaarse majandusliku toimimise baaspaketist.

Sellest paketist oleme tänaseks käivitanud noormängijate toetamise süsteemi, loomaks noorteklassist täiskasvanute jalgpalli astuvatele noorjalgpalluritele elementaarsed majanduslikud eeldused ja U17 Eliitliiga võistkondade finantseerimise süsteemi ja aastast 2020 käivitame kompensatsioonimehhanismi Euroopa klubivõistlustel mittemängivatele klubidele. Kõneldud ei ole aastast 2022 käivituvast toetussüsteemist, mis laieneb eeldatavasti kõikidele Premium ja Esiliiga klubidele. Kuidas see asi konkreetselt välja näeb, selgub lähiaastatel, aga eesmärk on toetada justnimelt klubide majandusliku toimimise baastaset.

Konkreetselt võin öelda veel, et hooajast 2019 suureneb Premium liiga turunduseelarve oluliselt, sest saavutasime hiljuti UEFA-ga kokkuleppe, mille järele võtab Euroopa jalgpalli katusorganisatsioon Premium liiga turunduse kolmeks aastaks oma juhtida ja oma finantseerimise alla, kusjuures kõikidele Premium liiga klubidele palgatakse selleks perioodiks muu hulgas ka turundusjuht.

Ütlen siinkohal välja ka – ilma kellegi peale näpuga näitamata – et on klubisid, kes reageerisid eespoolmainitud Premium liiga täisprofessionaalsuseni viivale kompensatsioonimehhanismile valulikult, mis on inimlikult mõistetav, kuid suurtes tähendustest täiesti arusaamatu, sest on selge, et olukord, kus kõik liigaklubid koosnevad profimängijatest, on hädavajalik. Tõsi, selleks, et meil selleks ka väärilisi mängijaid oleks, on vaja vaeva näha. Mehhanism, mille järele noored peavad tippu jõudmiseks ise vanemate mängijate hulgas läbi lööma, toimis 70-ndatel ja 80-ndatel Nõukogude Liidus. Tänapäeva noor vajab tippmängijaks kasvamiseks tegelemist, suunamist ja toetust ja see toimib selliselt ka arenenud jalgpallimaades.

Kuidas mõjutab see ühinemine Premium liiga, aga ka Esiliiga, kus mängivad mõlema klubide duublid, koosseise?
Sellele küsimusele anname vastuse esmaspäeval, aga kinnitan, et liigad saavad korralikult komplekteeritud.

Klubide ühinemine tekitab segadust ka karikavõistlustel - mõlemad olid pääsu veerandfinaali taganud. Karikasarja võitjale on ette nähtud koht Euroopa liigas. Kas loosi teel saab üks meeskond otse poolfinaali?
Jah, loosiprotsessis ei muutu midagi, lihtsalt ühte loosipalli pannakse tühi sedel, mis tähendab, et keegi õnnelik saab mänguta poolfinaali.

Premium liiga hooaja viimasel päeval sai selgeks, et kaks klubi kaob tippjalgpalli kaardilt. Kas ja kui murelikuks see sind teeb ja mida see olukord Eesti Jalgpalli Liidule õpetab?
Pigem ütleksin, et see kinnitab meie valitud tee õigsust – klubide jätkusuutlikuks toimimiseks peavad nad olema ülesehitatud sarnaselt ettevõtetega ja emotsionaalne persoonipõhine lähenemine, kus klubi esindusmeeskonda rahastatakse muu loogika alusel, annab vaid lühiajalise edu ja kui selle aja jooksul, mil raha või emotsioone jätkub, ei suudeta klubi loogiliselt toimima saada, siis pikka pidu pole. Tõsi, oleme tänulikud ka sellistele investoritele, sest pakkus ka näiteks Sillamäe toetajate poolt liigasse panustatud raha olulist tuge liiga toimimisele ajal, mil jätkusuutlikke loogikaid üles ehitatakse, sest selline asi ei käi üleöö.