Soccernet.ee teenis spordiajakirjanduse auhindade jagamisel poodiumikoha
Eesti Spordiajakirjanike Selts kuulutas Unibet Sports Bar Tallinnas välja 2024. aasta spordiajakirjanduse parimad tööd. Soccernet.ee ajakirjanik Laura Jaansen saavutas koos Brit Maria Taeliga parima videoloo arvestuses teise koha.
Konkursile laekus üle 114 tööd ja 19 fotot. Eriti paistis silma, et videolugusid ja uudiseid oli varasemaga võrreldes rohkem, fotokategoorias oli aga tavapärasest kesisem saak. Saadetud töid hindas žürii koosseisus Kristi Kirsberg (esinaine), Rasmus Kagge, Holger Roonemaa, Brit Laak (TÜ), Siim Sukles ja Eveli Saue. Eraldi fotožürii moodustasid Eesti spordifotograaf Joosep Martinson, Eesti Pressifotograafide Liidu juhatuse esimees Liis Treimann ja kogenud fotograaf Raigo Pajula.
Iga žüriiliige valis igas kategoorias kolm paremat, parim teenis viis, teine kolm ja kolmas ühe punkti. Fotokategoorias liitsime tavažürii hinded kokku üheks hääleks.
Kõige rohkem esikohti pälvis Postimees Grupp ja selle sõsarettevõte Duo Media Networks – võit saavutati audiovisuaalse pressi ülekande, videoloo, kirjutava pressi võistlusülevaate, spordifoto ja maakonnaloo kategooriates. Delfi sai kaks ning Õhtuleht ja ERR kumbki ühe esikoha.
Kõige rohkem töid – 26 – laekus kirjutava pressi publitsistika kategooriasse, järgnesid kommentaar/kolumn ja spordiuudis vastavalt 19 ja 18 tööga. Kõige tasavägisem oli taas parima maakondliku loo kategooria, kus esimese ja teise koha vahe oli kolm punkti.
"Esimene tähelepanek on see, et ajakirjanike ring, keda tunnustatakse, on oluliselt laienenud. Kui varem juhtus sageli nii, et üks mees või naine jõudis mitmes kategoorias esikolmikusse, siis enam seda sisuliselt ei ole," kommenteeris žürii esinaine Kirsberg. "Teiseks eeldasin, et väga suur osa võistlustöödest on Pariisi olümpialt. Neid oli – eeskätt visuaalsetes kategooriates –, aga siiski on meie spordimaastik oma ilus ja valus nii mitmekülgne, et jätkus väga palju ka teisi lugusid, nurki ja paljastusi.“
"Uudise kategooria tõusis tänavu esile mitmete väga tugevate ja originaalsete kandidaatidega," kiitis Roonemaa. "Natukene õnnetum on seis võistlusülevaadete ja publitsistika kategooriates. Mulle tundub, et Eesti spordiajakirjandusest on kadunud haaravad ja originaalselt kirjutatud ning mitte pelgalt emotsiooni ning tulemust kajastavad võistlusülevaated. Tõsi, mõningatel juhtudel on need asendatud püsiformaatidega a la "Luup peale". Aga kokkuvõtvalt: üllatage lugejat rohkem!"
Kõige kindlam esikoht tuli sel aastal uudise kategoorias, kus kõik kuus žüriiliiget panid esikohale ERR-is avaldatud uudise, et endised õpilased süüdistasid iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises. "Mõnes kategoorias oli erakordselt karm andmine, mis tegi otsustamise keeruliseks. Aga kui rääkida võtjatest, siis näiteks uudise kategooria parim tekitas ühiskonnas tugeva ja väga vajaliku diskussiooni treeneri- ja spordieetika teemal, mis päädis EOK spordieetika reeglite ja spordikohtu loomisega,“ ütles Saue. "Samuti kiidan kommentaari kategoorias võitnud lugu – sellel teemal on varasemalt olnud palju vahtu, kinni on haaratud ühest lausest ning süvenemata lahmitud. Eigo Kaljuranna artikkel avas laiemalt „Norra mudeli“ tegelikku sisu."
Delfi ajakirjanik Eigo Kaljurand pälvis kommentaari kategoorias esikoha looga "Puust ja punaseks | Miks Norras ei tohi alla 12-aastased lapsed võistelda? Kas Eesti peaks "Norra mudeli" üle võtma?", teenides esikoha pooltelt žüriiliikmetelt. Selles arvestuses teenis ühelt žürii liikmelt esikoha ka Jaansen Soccernet.ee-s ilmunud arvamuslooga "Ka Eesti jalgpall vastutab selle eest, et iga spasibo oleks „aitäh“".
Kirjutava pressi võistlusülevaates sai teist aastat järjest Postimehe ajakirjanik Karl Juhkami, sedakorda Pariisi olümpia reportaažidega, kus ajakirjanik käis vaat(le)mas alasid, mida ta kunagi varem näinud polnud ja üritas nähtut seejärel selgitada/mõtestada. Juhkami reportaažid seadis esikohale neli žüriiliiget kuuest.
Audiovisuaalse pressi kategooriates pälvis parima audioloo arvestuses esikoha Rasmus Voolaid (Õhtuleht) Konstantin Vassiljevi intervjuuga, mõlemas visuaalse meedia kategoorias sai esikoha Kanal 2 – parimad ülekanded olid Kanal 2 ja Duo 5 eetris Pariisi olümpialt, parima videoloo tegi Roald Johannson Pariisi olümpia kergejõustiku jooksualade pearežissöörist Marek Miilist. Johannsonile järgnes Jaanseni videolougu Tartu Tammeka poolkaitsjast Tanel Langist pealkirjaga "Tanel Langi teekond Premium liiga 200. mänguni".
Spordifoto kategoorias tõusis tagasi troonile Postimehe piltnik Tairo Lutter, kes võttis sel korral kaksikvõidu – esimeseks valiti Nelli Differti hetk iseendaga ja teiseks pilt 3000 m takistusjooksust. "Spordifoto ei pea alati olema sooritusfoto ja sel korral juhtus nii, et minu valik ei olegi üldse soorituspildid. Esimene koht end koguvale Differtile. Me ei näe tema nägu, aga tema selg kõneleb meile sama hästi sellest, et ta tegelikult kaotas kolmanda koha ja ta ei ole sellega rahul, mis siis, et ajakirjanike ette tulles ta justkui tegi näo, et pole hullu midagi. Pinge, kaotus, piinlikkus, võib-olla ka pisarad – kõike seda õhkub tema seljast ja kehaasendist," kiitis Treimann võidufotot. "See valguse triip on justkui õlekõrs või viimane lootus, mille suunas tal pilk on. Suurepärane märkamine fotograafi poolt, minu teada teistel sellist kaadrit ei ole. Ideaalne."
"Sügav ja tundeline foto. Kuigi selja tagant – aga võib-olla just sellepärast –, on tunda iga emotsioon, mis sportlase sees sellel hetkel võis olla," põhjendas Pajula, miks ta just foto Differtist esikohale pani. "Fotograaf leidis võimaluse näidata meile midagi, mida me muidu ei näe – fassaadi taha."
Martinson valis esimeseks foto Eesti esireketi Mark Lajali soenguks, pildi autor on Brit Maria Tael. "Lajali soeng on igale spordisõbrale kaugelt ära tuntav. Fotograaf on kasutanud huvitavat valgust ning teinud lihtsustatud silueti, mis Lajali kuulsa soengu puhul fotona toimib. Kunstiline, eripärane, huvitav," hindas Martinson.
Auhindadega abistasid sel aastal Eesti Olümpiakomitee, Nike, kirjastus Pilgrim, Timber Tale, kirjastus Tänapäev, Alkmame ja Kalev.
Eesti spordiajakirjanduse 2024. aasta parimate tööde konkursi esikolmikud:
Kirjutava pressi publitsistika:
1. Madis Kalvet (Delfi) – "Raha Eesti talispordis. Milliste eelarvetega saavad siinsed tipud arvestada?" 13 punkti (2 esikohta)
2. Gunnar Leheste (Delfi) – "Idüllist jäid järele vaid riismed. Kogu Eesti silme all kasvanud suusapere peab tulist meediasõda ja kohtuvaidlus" 7 punkti (1)
3.-4. Maarja Värv (ERR) – "Levandi kaebus lõpetas kunagise NSVL-i edutreeneri karjääri“ 6 punkti (1)
3.-4. Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – ""Kapten ütles, et ei nuta, ja siis treenerid tulevad nuttes…" Selliste emotsioonide nimel karjääri MM-pronksiga kokku rullinud Siidisabad elasidki" 6 punkti
Esikohapunktid teenis ka Lenel Karu (Õhtuleht) artikliga "Henry ja Kelly Sildaru vaidlevad erasponsorite raha kasutamise üle. Miks suusaliit ega EADSE ei aita alaealist?“ ning Priit Pullerits (Postimees) artikliga "Tõnu Endrekson ja Allar Raja: sa ei mõtle olümpial, et kogu Eesti vaatab".
Parim videolugu:
1. Roald Johannson (Kanal 2) – "Marek Miil – Pariisi OM-i kergejõustiku jooksualade pearežissöör“ 19 punkti (2 esikohta)
2. Laura Jaansen ja Brit Maria Tael (Soccernet.ee) – "Tanel Langi teekond Premium liiga 200. mänguni“ 9 punkti (1)
3. Lenel Karu, Brandon Teder ja Karin Jaanus (Õhtuleht) – "Eesti legendaarsed rallinaised: hädavale miilitsale, maanteel kihutamine ja ministrilt auto välja kauplemine" 7 punkti (1)
Esikohapunktid teenisid ka Kristjan Kalkun ja Steiv Silm videologude sarjaga "Tallinna derbi 100" ning Gunnar Leheste (Delfi) videolooga "Ajakirjanik rahvaralli stardis. Kas Roland Poomi õnnekindad tõid ka Gunnar Lehestele Kehalas poodiumikoha?"
Parim audiolugu:
1. Rasmus Voolaid (Õhtuleht) – "Konstantin Vassiljev: kui Ukraina sõja võidaks, siis võibolla tuleb rahu, võibolla tuleks ka Venemaa võiduga" 18 punkti (3 esikohta)
2. Andres Vaher (Õhtuleht) – ""Kolmas poolaeg" | Karol Mets EOK ebaprofessionaalsest valikust, kirikusse viidud küünlast, PlayStationi sõltuvusest ja Saudi Araabiasse müüdud südamest" 13 punkti (2)
3. ERR-i raadio sporditoimetus (Juhan Kilumets, Ivar Lepik, Johannes Vedru) – "Võimla" 8 punkti
Esikohapunktid teenis ka audioblogi "ERR-i olümpiajutud" (Maarja Värv, Debora Saarnak, Johannes Vedru, Tarmo Aarma).
Kirjutava pressi võistlusülevaade:
1. Karl Juhkami (Postimees) – Reportaažid Pariisi olümpialt, kus ajakirjanik käis vaat(le)mas alasid, mida ta kunagi varem näinud polnud ja nähtut seejärel selgitada/mõtestada üritas, näiteks "Kuidas ma olümpial käisin ja mitte midagi aru ei saanud" 23 punkti (4 esikohta)
2. Gunnar Leheste (Delfi) – "Alžeeria naispoksija tõi Roland Garrosi peaväljakule kokku kogu maailma meedia" 13 punkti (1)
3. Ville Arike (Postimees) – "Hõbedane Selevko: pärast lühikava püüdsin medalile mitte mõelda, et vältida läbipõlemist" + "Selevko treener Kononova: juba poisikesena nägin temas medaliainest" 9 punkti (1)
Audiovisuaalse pressi ülekanne:*
1. Kanal 2 ja Duo 5 (peaprodutsent Toomas Vara) – Pariisi olümpiamängude ülekanded 20 punkti (4 esikohta)
2. ERR (Debora Saarnak, Juhan Kilumets, Helar Osila, Rauno Korju) – kergejõustiku EM Roomas 13 punkti
3. ERR (Alvar Tiisler, Margus Ader, Karel Kulbin, Mustafa Celik, Margit Rand, Tarmo Tiisler) – laskesuusatamise MM-i naiste teatesõit 7 punkti
Esikohapunktid pälvis ka ERR kahevõistluse Otepää MK-etapi ülekannetega.
* Selles kategoorias hindas viis žüriiliiget.
Kommentaar/kolumn:
1. Eigo Kaljurand (Delfi) – "Puust ja punaseks | Miks Norras ei tohi alla 12-aastased lapsed võistelda? Kas Eesti peaks "Norra mudeli" üle võtma?" 16 punkti (3 esikohta)
2. Jaan Martinson (Delfi) – "Alasti tõde: pennide eest medaleid ei võida. Olümpiasportlane peaks saama Team Estonialt vähemalt 1,2 miljonit eurot tsükli jooksul, siis oleks lootust…" 9 punkti
3. Deivil Tserp (Õhtuleht) – "Meie Kostja langes tavalise tibla tasemele?!" 6 punkti (1)
Esikohapunktid teenis ka Kevin Volter (Virumaa Teataja) kommentaariga "Fännisektor kuulub tõelistele fännidele" ning Laura Jaansen (Soccernet.ee) arvamuslooga "Ka Eesti jalgpall vastutab selle eest, et iga spasibo oleks "aitäh"".
Spordifoto:
1. Tairo Lutter (Postimees) – Nelli Differti hetk iseendaga 13 punkti (2 esikohta)
2. Tairo Lutter (Postimees) – 3000 m takistusjooks 8 punkti (1)
3. Brit Maria Tael (Õhtuleht) – Eesti esitennisisti soeng 5 punkti (1)
Parim maakondlik lugu:
1. Henn Uuetoa (Tartu Postimees) – "Laste trennitasud hakkavad peredele üle jõu käima, kuid klubide kulud kerkivad. Mis saab noortespordist?" 22 punkti (2 esikohta)
2. Mirell Põlma (Pärnu Postimees) – "Intervjuu kahepaadis ehk Tõnu Endreksoni uutmoodi sügis" 19 punkti (3)
3. Aivar Ojaperv (Virumaa Teataja) – "Elu pärast meistriliigat" 8 punkti (1)
Spordiuudis:
1. Maarja Värv, Mihkel Kärmas ja Karin Koppel (ERR) – "Endised õpilased süüdistavad iluuisutreener Anna Levandit väärkohtlemises“ + "Levandi: sporti ei saa olla ilma valuta, aga valu annabki tulemused" + "Spordipsühholoog: konkurents on igal juhul karm, miks peaks treener seda võimendama?" 30 punkti (6 esikohta)
2. Gunnar Leheste ja Kärt Anvelt (Delfi ja Eesti Päevaleht) – "74-aastane sportvõimlemise treener ahistas alaealist treenitavat seksuaalselt" + "Saali eest vastutav treener Viktor Saaron väärkohtlemisjuhtumist: raske kivi on südamel sellepärast, et ma varem ei reageerinud" 12 punkti
3. Andres Vaher (Õhtuleht) – "Tallinna uus võim tõstis hämarad miljonid sahtlist välja ja külmutas spordikooli tegevuse" 7 punkti
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta