Soome kõrgliiga muudab uueks hooajaks võistlussüsteemi. Tabeli poolitamise järel lisandub mänge ehk kokku peavad kõik võistkonnad 2025. aastal 27 asemel 32 kohtumist. Samuti loobutakse viimastel aastatel kasutusel olnud miniturniirist, kus selgitati välja viimase eurokoha saaja.
Veikkausliiga klubid hääletasid muudatuste poolt üksmeelselt ning eelmise nädala lõpus kinnitas otsuse ka Soome Jalgpalli Liidu juhatus, vahendab MTV. Uuenduse peamine põhjus on soov anda kõrgliigaklubidele rohkem garanteeritud mänge - kui seni peeti tabeli poolitamise järel nii ülemises kui ka alumises pooles veel üks ring mänge, siis nüüd kaks.
"Liiga on viimastel hooaegadel arenenud õiges suunas, aga tahame kontrollitud ja mõistlikul moel hooaega pikendada ning mängude arvu kasvatada. Oleme jõudnud punkti, kus saame teha sammu edasi," selgitas liiga tegevjuht Timo Marjamaa. "Mängude arvu kasv suurendab põnevust. Lisaks tähendab uus süsteem, et viimane mängudering selgitab alati eurokohtade saajad ja medalimeeskonnad pääsevad Euroopasse - see on kõigile lihtsamini arusaadav. Klubid leidsid üheskoos, et seni hooaega lõpetanud miniturniir ei kujutanud endast soovitud haripunkti."
Veikkausliiga põhihooaeg lõppes tänavu juba 19. oktoobril, meistriks kroonitud KuPS edestas hõbemedalil lõpetanud Tampere Ilvest kahe punktiga. Kolmanda koha sai HJK ja neljandana lõpetas SJK, kes võidutses seejärel ka eurokohtade selgitamiseks korraldatud miniturniiril. Seejuures võitiski kõigil aastatel, mil miniturniiri korraldati, selle meeskond, kes oli saanud ka põhiturniiril parima koha, mis tähendas, et sisuliselt ei muutnud need mängud Euroopasse pääseja selgitamiseks midagi.
Samas oli tänavu veidi hädas Konverentsiliiga põhiturniirile pääsenud HJK, kes lõpetas kodused liigamängud juba pärast eurosarja esimest vooru ning on pidanud seejärel otsima võimalusi sõprusmängudeks, et eurosarjaks vajalikku vormi hoida. Liigasüsteemi muudatusega kaasnev hooaja pikenemine peaks sellist probleemi edaspidi pisut leevendama.
Viimased hooajad muutuste tuules
Viimati tehti Soomes nii põhjalik liigasüsteemi muudatus 2019. aastal. Seni olid meeskonnad omavahel läbi mänginud kolm korda ehk iga klubi sai hooaja jooksul kirja 33 mängu. Alates 2019. aastast on tabelit aga teise ringi järel poolitatud ehk kuus ülemist ja kuus alumist meeskonda mängivad viimase ringi omavahel. Kokku tähendas see kõikidele klubidele 27 põhihooaja kohtumist, millele lisandusid hooaja lõpus mängud eurokoha nimel.
Nimelt oli 2019. aastal oli ka tabeli alumisse poolde jäänud meeskondadel võimalus hooaja lõpu miniturniiri kaudu eurokohta jahtida, kuid pärast koroonapandeemia tõttu lühikeseks jäänud 2020. aastat loobuti sellest süsteemist 2021. aastaks. 2022. aastal anti tabeli teise poole meeskondadele siiski taas eurokoha püüdmise võimalus ja seda miniturniiri on korraldatud kolmel viimasel hooajal. Nüüd tõmmatakse sellisele kohtade jagamisele aga kriips peale ehk eurosarja pääsejad selguvad tabeli esikuuiku omavahelises konkurentsis.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta