Soomets andis Jürgensonile eriülesande ja avaldas lootust, et mahub keskväljale ära koos Ainsaluga


Tallinna FC Flora abikapten Markus Soomets mängis end tugeva hooaja lõpuga taas A-koondise nimekirja. Sinna, kuhu ta pole Jürgen Henni ajastul veel kuulunud. Kuigi Soomets tunneb endist Flora peatreenerit hästi, näeb ta, et liitub koondisega autsaiderina. Nii koondise- kui klubielust tuli juttu veel.
2022. aastal ülikindlalt Eesti A-koondise keskväljal möllanud Markus Soomets on viimastel hooaegadel saanud korralikke õppetunde. Eelmise hooaja alguses vigastas ta tõsiselt põlve ristatsidet ning jättis seetõttu vahele terve hooaja. Tänavu sai ta omasid aidata algusest lõpuni. Sellise lõpuni, mis oli suureks pettumuseks - Flora lõpetas hooaja alles neljandana.
"Ma arvan, et me meeskonnana andsime oma parima. Sellest praegu ei piisanud - kolm meeskonda olid meist paremad. Jäime praegu ilma eurokohast, mida loodame ikkagi saada, lihtsalt asi pole enam meie kätes. Ja kui me selle saame, siis äkki ühest küljest polegi enam vahet, kas me olime tänavu teised või neljandad. Reeglina mängitakse Premium liigas ikka esimese koha peale," vaatas Soomets intervjuus Soccernet.ee-le hooajale tagasi.
See lõppes JK Tallinna Kalevi 5:1 alistamisega. "Mul on hea meel, et see hooaeg lõppes tugeva mänguga. Näitas, et me oskame jalgpalli mängida küll," kumas Soometsa silmist samal ajal siirast kurbust. "Läbi hooaja kujuneski nii, et isegi mängudes, kus olime hästi sees, leidsime võimaluse, kuidas neid asju natuke pea peale pöörata. Võib-olla me ei suutnud terve hooaja vältel keskendumist hoida, mis on kohati ka loomulik, aga neid mitte fookuses olevaid momente oli liiga palju. Eks sealt tuleb ka see koht seekord."
Soomets lõi 2024. aastal kaasa 28 liigamängus, millele lisandusid kaks karikamängu. Üheksas kohtumises oli ta Flora kapteniks. See asetas 2000. aasta märtsis sündinud poolkaitsja veelgi eredamasse rambivalgusesse: vanust pole õieti ollagi, kuid äkitselt oli ta üks neist, kellele alt üles vaadati. Soometsa märkus olgu aga kohe välja toodud: Flora kapten oli tänavu Rauno Alliku, kelle kohustused anti edasi siis, "kui ta oli seljaga vigane".
"Arvan, et see hooaeg on olnud õpetlik just selles osas, et kuna meie meeskond on kõvasti nooremaks muutunud, siis mulle kui vanemale mängijale (saatmas väike naeruturtsatus nii intervjueeritavalt kui intervjueerijalt - L. J.) andis see rohkem vastutuskoormat," tõi ta välja.
Enesekriitiline Soomets tegi mõnusalt nipsaka alatooniga üleskutse
Õpetlik hooaeg lõppes Soometsa jaoks koondisekutsega, mis oli esimene pärast märtsikuud. Aasta keskel oli poolkaitsjat segamas reievigastus ning pärast seda oli konkurents lihtsalt niivõrd tihe. Nii jäi ta eemale kahest valikust, mille tegi varem pikalt Florat juhendanud Jürgen Henn.
"Tunnen, et see koondisekutse tuleb mulle väga heal ajal. Tahan arvata, et ma olen selle välja teeninud, mitte et ma sain selle kellegi vigastuse pärast," hindas ta. "Jah, koondis on palju muutunud ja ma pole Jürgen Henni käe all veel sinna kuulunud - see on minu puhul esimene kord. Mul on väga hea meel selle üle, et Jürgen on peatreener - ta on tugev treener. Aga ma lähen koondisesse praegu kui autsaider. Muidugi tunnen, et ma olen valmis ja tahan meeskonda aidata nii hästi, kui ma suudan. Ja kui peatreener nii otsustab, siis äkki näitan oma oskusi ka väljaku peal."
Mõlemal korral, kui Soomets on valikust välja jäänud, on meedia tundnud selle vastu huvi - millest varem kindlalt nimekirja kuulunud poolkaitsjal ikkagi vajaka jääb? Neid teemasid pole Flora mängija ise eriti jälginud, sest ta ei sisusta oma aega ei sotsiaalmeedias ega laiemalt meediat tarbides.
"Ma ei jälgi selliseid asju. Võib-olla ma ei tahagi neid asju teada," mõtiskles ta. "Ja noh, nende ajakirjanikega ... Markus Jürgenson (kommentaator ja Soccernet.ee taskuhäälingu püsikülaline - L. J.) ühel hetkel kiidab, teisel hetkel laidab maha. Ma arvan, et need arvamused kipuvad palju muutuma. Pigem tean ise, kui hästi või halvasti ma olen mänginud - olen suhteliselt enesekriitiline selle koha pealt."
Aga mis hinde Soomets enda tänavusele klubihooajale siis annaks? Kokkulepitud kümne palli süsteemis hindas ta end oma positsioonile sarnaselt. "Keeruline küsimus!" kohmetus ta korraks. "See on nii kahe otsaga asi. Ma peaks ütlema 6, kuna me Euroopas kaugele ei jõudnud ja liigakohta ka ei saavutanud. Samas oli see peale ACL-i (põlvevigastust - L. J.) üks täispikk hooaeg, mille üle on mul hea meel. Ma lasen parem ajakirjanikel sedasi otsustada, kui hea mu hooaeg oli. Las Jürgenson otsustab!" muigas ta.
Soomets ja Ainsalu koos kaitseliini turvama?
Eesti meeste A-koondise jaoks algas sügisega Rahvuste liiga uus hooaeg. Seal mängitakse C1-alagrupis koos Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaaniga. Olnud nelja mänguga on eestlased võiduarve avanud, sest täpselt kuu aja eest mängiti 3:1 üle Aserbaidžaan. Eesolevas aknas sõidetaksegi esmalt Gabalasse ning seejärel Trnavasse Slovakkiaga heitlema.
"Ma arvan, et meil on tugev meeskond. Peame ilmselgelt ka mõistma, kelle vastu oleme mänginud - alagrupis on ju nii Rootsi kui Slovakkia, kelle kvaliteet on kõrgem ja nende vastu on vaja pisut teistmoodi mängida. Aga ma näen tõesti, et meie meeskond on tugev ja me oskame jalgpalli mängida. Jürgen on asjad ühest küljest toimima saanud, ruumi arenguks on kindlasti ka," tegi Soomets kiire analüüsi.
Olnud mängudes on Henn kasutanud nii kahest ründeliini, mis jätab keskväljale vaid kaks meest, kui ka ühest, mis lubab keskele jätta mängijate kolmnurga. Viimast sagedamini, sest mitu põhilist ründelüli on olnud vigastuste tõttu valikust väljas. Nüüdne valikki võiks pigem tähendada, et vaja läheb kolme keskpoolkaitsjat. Samas on konkurents ülitihe - vast isegi tihedaim üle terve väljaku.
"Jürgen selgitas mulle, et välisklubide mängijatel on võib-olla eelis, sest neil on see tempo ja kvaliteet ja standard seal palju kõrgem. Ma mõistan seda," sõnas Soomets. "Ma saan omalt poolt pakkuda lihtsalt seda, mida ta teab, et mul pakkuda on. Näen, et olen koondises number 6, kelle puhul saab rõhuda stabiilsusele ja sellele, et ma ei kao liini eest kuhugi ära. Seda rolli on väga hästi täitnud ka Mihkel Ainsalu, mille üle on mul väga hea meel. Loodame, et äkki me võime ka kahekesti väljakule ära mahtuda!"
Eesti meeste koondis lõpetab Rahvuste liiga hooaja eesoleva koondiseaknaga. 16. novembril ehk tuleval laupäeval ollakse võõrsil Eesti aja järgi algusega kell 16 silmitsi Aserbaidžaaniga. Kolm päeva hiljem mängitakse Slovakkiaga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta