FC Kuressaare pääses mullu üle mitme aasta pikast ja kurnavast hooajalõpust, korrates seitsmenda kohaga kõrgliigas klubi ajaloo parimat tulemust ning vältides üleminekumänge. Uueks hooajaks on meeskond muutunud minimaalselt, aga mida kõrgemale kerkitakse, seda raskem on ka järgmist sammu teha.
Kolmel varasemal hooajal üheksandana viimasel hetkel napilt liigaukse vahelt sisse pressinud Kuressaare jäi mullu kolmanda mänguderingi järel ehk tabeli poolitamise hetkel esikuuikust välja vaid kahe punktiga. Ajalugu jäi seega tegemata, aga 2000. aasta seitsmendat kohta korrati lõpuks siiski, preemiaks senisest pikem puhkus.
Hingetõmbeks ja järelemõtlemiseks oli aega selle võrra rohkem, aga omalaadseid muresid tekkis kohe ka – kuidas eelmisel hooajal saavutatud taset tänavu hoida ja mille arvelt juurdegi panna? Roman Kožuhhovski alustab meeskonna tüüri juures kolmandat hooaega, mullusest tuumikust on kindlalt lahkunud vaid Ranon Kriisa, pea kõik põhimehed aga jätkavad. Nii mõnigi noor tegi eelmisel aastal sammu edasi ja trügib tänavu juba põhikoosseisu, lisaks on tehtud paar väärt täiendust, mis aitavad koosseisu sügavust lisada.
"Loodame sellele, et tegu on kolmandat aastat laias laastus sama, ühelt poolt kogenud, aga teisalt suhteliselt noore meeskonnaga. Märksõnad võiksidki olla kokkumänginud koosseis ja arenemisvõimelised noormängijad," sõnab klubi president Priit Penu. "Tahame teha sammu edasi – eelmise hooaja liigatabelisse vaadates oskab küllap igaüks välja lugeda, mida see tähendab."
Peatreener Kožuhhovski mõistab arengu jätkumise vajadust, aga sedagi, et edusammud peavad kajastuma tabelis. "Tabelikohtadest ei ole ma oma treenerikarjääri jooksul tahtnud iial rääkida, aga kui olime mullu seitsmendad ja jahtisime pikalt isegi kuuendat kohta, on selge, et järele ei tahaks anda. Teisalt peame tajuma sedagi, et kerge meil olema ei saa. Peame olema ühtsed, võtma iga mängu kui viimast ja kõige olulisemat," rõhutab ta.
Kuressaare alustas ettevalmistust uueks hooajaks 3. jaanuaril ja sai töötada nädala, enne kui koroonaviiruse levik sundis tegema väikese pausi. Samas õnnestus neil erinevalt nii mõnestki konkurendist ära pidada kõik plaanitud kontrollmängud, kus saldosse jäid võidud Tallinna Kalevi, Viljandi Tuleviku ja Pärnu Vapruse üle, viik Nõmme Kaljuga ning kaotus Legionile.
"Päris plaanide järgi ei ole vist ühelgi meeskonnal midagi läinud – koroona on praegu force majeure ja dikteerib kõike. Sellegipoolest olen suures plaanis rahul, kuidas oleme saanud valmistuda. Treenerina on minul olnud kahe viimase aasta jooksul kindlasti raskem kui meeskonnal, sest olen pidanud kogu aeg olukorraga kohanema. Võime midagi planeerida, aga välja kukub hoopis teisiti," tõdes Kožuhhovski.
Mis saab Männilaanest ja Lipust?
Eelvaate kirjutamise hetkel püsib Kuressaare osas suurim teadmatus ründeliini kohal ega sõltu seejuures neist endast, vaid Florast, kes on läbi aastate oma mängumeestele just Kuressaare ridades minuteid pakkunud. Nii saadi varakult kokkuleppele, et mullu Florast laenul olnud Kristen Lapa valvab ka tänavu Kuressaare väravat, samuti jätkavad Kuressaares juba mullu seal laenul olnud Artjom Jermatšenko ja Aleksandr Iljin.
Kuid kas mullu Kuressaare särki kandnud ründajatest teeb seda ka tänavu Mattias Männilaan, Otto-Robert Lipp, mõlemad või mitte kumbki? Nende käekäik pole päris ühesugune, sest esimese mängijaõigused kuuluvad Florale ja ta oli mullu Kuressaares laenul, teise omad saarlastele ja ta üritab praegu Florale end tõestada, kuid igatahes alustasid mõlemad noored mehed tänavuse hooaja ettevalmistust Floraga.
Samas pole ei Männilaan ega Lipp saanud senistes kordusmängudes kordagi platsil käia Flora esindusrivistuse eest, sest mõlemat on vaevanud tervisemured. Näiteks eile pääsesid nad kontrollmängus platsile hoopis Flora duubli ridades, kusjuures mõlema minutid hoiti väga nappidena. Samas ei takistanud see kummalgi klassi näitamast – Lipp sahistas veerandtunni jooksul Paide duubli võrku kaks korda, paarkümmend minutit platsil viibinud Männilaan korra.
Arvestades aga, et Flora esindusmeeskond läheb Superkarikafinaalis tulle juba sel reedel ja liigahooaeg lükatakse käima järgmisel nädalal, on Floral vaja üsna ruttu teha keeruline otsus – kas ja kes enda juurde jätta, kes Kuressaarele tagasi anda?
Flora esindusmeeskonna ründajate nimekirjas on juba ees Aleksandr Šapovalov, Tristan Koskor ja Mark Anders Lepik, lisaks võivad tipuründaja kohal vajadusel tegutseda ka Rauno Alliku ja Sergei Zenjov. Paratamatult terendab Lipule ja Männilaanele või tõenäoliselt isegi mõlemale Florasse jäämise korral mullusest märksa napim mänguaeg. Samas vajab Flora pikka pinki - ent otsus on lõpuks ikkagi nende teha ning Kuressaarel ei jää üle muud kui oodata.
Selge on, et kui saarlased saaksid tagasi duost Männilaan-Lipp enda ridadasse tagasi kasvõi emma-kumma mehe, tugevdaks see nende edurivi märkimisväärselt. On ju Männilaan olnud kahel viimasel hooajal vastavalt 14 ja 10 liigatabamusega Kuressaare hooaja parim väravakütt, samas kui mullu alles suveks vigastused seljatanud ja augustis esimese algkoosseisumängu teinud Lipp jõudis hooaja lõpuks vaid 15 kohtumisega muljetavaldava kuue väravani.
Ent Kuressaarel on õnneks olemas ka plaan C – mullu Tammekast Florasse kolinud, kuid seal 16 liigamänguga sootuks kuivale jäänud Sten Reinkort. Et suuremalt jaolt pingil veedetud aasta on Reinkorti väravaisu kõvasti kasvatanud, on mõneti näidanud juba ka kontrollmängud, kus selleks aastaks Kuressaarele laenatud tartlane sai nende särgis kirja juba viis tabamust. Lisaks peaks hooaja jooksul ründeliini naasma Joonas Soomre, kes taastub praegu veel mullu suvel saadud tõsisest põlvevigastusest.
"Iga treener tahab uusi mängijaid. Aga eks me peame olema lihtsalt kannatlikud, hooaja alguseni on veel veidi aega jäänud. Olen üsna kindel, et paar meest meiega veel liitub," sõnab Kožuhhovski Lipu ja Männilaane olukorra kohta diplomaatiliselt.
"Töötan selle meeskonnaga juba kolmandat aastat ja olen harjunud eri olukordi lahendama. Kordan – tahaksin, et Lipp ja Männilaan oleksid meiega. Aga kui peaks juhtuma nii, et nad ei liitu, siis mängivad teised mehed. Ma ei näe selles probleemi," lisab ukrainlane.
Neli musketäri rabavad mitmel rindel
Kožuhhovskile teeb suurt rõõmu kogenud tuumiku jätkamine. "Kapteni valimise osas on mu elu endiselt lihtne – mul on kaustada sama kolmik nagu eelmisel aastal. Nendeks on Sander Seeman, Märten Pajunurm ja Rauno Tutk. Samuti loen sisuliselt neljandaks kapteniks Sander Lahte," loeb ta ette Kuressaare kõige kogenumad mängumehed, kel nelja peale kokku kirjas ligi tuhat Premium liiga kohtumist.
Laht ise möönab, et järjepidevad sammud suurema professionaalsuse suunas on jalgpalli seisukohalt väga head, kuid teisalt läheb nimetatud neliku elu ka seeläbi aina raskemaks. Nii Laht, Pajunurm, Tutk kui ka Seeman käivad nimelt lisaks jalgpalli mängimisele veel ka põhitööl, mis tähendab, et ööpäevas kipub tunde kohati juba väheks jääma.
Näiteks Seeman ütles jätkamise osas jah-sõna alles äsja, olles enda sõnutsi pikalt kaalunud varianti, et astub tänavu kõrvale. "Viimased poolteist aastat on olnud väga hull. Nii töö kui jalgpall täistempoga on võtnud energiat oluliselt vähemaks, mõlemad on võtnud minult palju," tõdes talvel mitmeks kuuks jalgpallist aja maha võtnud ja ettevalmistust ülejäänud meeskonnast hiljem alustanud poolkaitsja.
Kožuhhovski andis talle seejuures otsustamiseks vabad käed, märkides vaid, et hindab Seemani panust mitte ainult väljakul, vaid ka selle kõrval väga kõrgelt. Lõpuks otsustas Seeman siiski aastaks lepingut pikendada, kuid ka Laht tunnistab, et temagi kaalus jätkamisotsust pikalt.
"Ütleme ausalt – ei ole üldse lihtne, kui sul on nädalas üks täiesti vaba päev, kus pole tööd ega trenni. Lisaks on üks selline õhtu, kus ei pea trenni tulema, aga seegi on individuaalse ettevalmistuse aeg, kus tavaliselt tuleb ka ikkagi jõusaali minna," kirjeldab Laht treeningprotsessi.
"Ajaline ressurss on põhiline. Meiesugused mehed lähevad hommikul kell kaheksa tööle, tuleme viiest otse trenni ja koju jõuame õhtul kell üheksa. Tutkil on veel kaks väikest last ka, kuidas tema jõuab, seda ma üldse ei tea. Mul, Pajunurmel ja Seemanil on veel tema pealt palju õppida!" naerab Laht.
Et Kuressaarel õnnestus seekord hooajale joon alla tõmmata juba novembris, oli Lahe sõnul sestap väga vajalik. "Viis nädalat me koos ei käinud, eks igaüks nokitses omaette veidi vormi kallal. Kui oleksime ka mullu detsembris hooaja lõpetanud, oleksin kindlasti samuti pikemalt mõelnud, kas jaksan seda tralli jälle üksteist kuud kaasa teha," muigab ta. "Praegu on igatahes hea tuhin ja motivatsioon olemas."
Ka Laht on kindel, et Kuressaare suurim trump on ühtsus. "Väike verevahetus on toimunud, aga meie hea meeskonnavaim peaks meid kandma edasi samast kohast, kus eelmine aasta lõppes. Aasta lõpus lisandunud stabiilsus tuleb kohe üles leida. Oleme üritanud trennide intensiivsust üksteise innustamisega veel rohkem üles saada, aga eks esimesed mängud näitavad, mis seisus oleme."
Noorte osas loodab Kožuhhovski kõigi mängijate arengule: "Mulle kui treenerile on väga oluline, et iga mees teeks sammu edasi. Usun, et meie meeskond on juba näidanud, kuidas kõik seda suudavad. Olen kindel, et esile kerkib mõni uus nimi, kes suudab näidata varasemat kõrgemat taset ja suuremat stabiilsust."
Põnevad uued tulijad
Kui Lipp ja Männilaan on end kõrgliigas juba tõestanud, siis kahele talvisele liitujale on ainuüksi kõrgliigas mängimise näol tegu sammuga edasi. Seni Nõmme Unitedi särki kandnud Sander Alex Liit peaks tõenäoliselt täitma kaitseliinis Kriisast tühjaks jäänud koha, ent samale rollile pretendeerib ka aastaid Levadia süsteemi kuulunud, kuid duublist esindusrivistusse seni mitte murdnud Moorits Veering.
Reinkorti, Liidu ja Veeringu kõrval on kolmas uus, ent ühtlasi ka meeskonnale tuttav nägu on tunamullu Kuressaare eest Premium liigas 18 mängu mänginud Daniel Tuhkanen. Eelmisel hooajal kandis kohe 21-aastaseks saav poolkaitsja mõnevõrra teist kollast tooni Viljandi Tuleviku särki, et aga Viljandi meeskond otsustas järgmiseks aastaks kolida Esiliigasse, on ka Tuhkanen nüüd tagasi Kuressaare ridades.
Kuigi erinevalt enamikust otsestest konkurentidest läheb Kuressaare hooajale vastu sama peatreeneriga, on nendegi pingil tehtud üsna olulisi vangerdusi. Kožuhhovski abilisena jätkab küll ka Jan Važinski, ent esindusmeeskonna abitreenerite sekka lisandus Igor Morozov, kellega Kožuhhovski on juba jõudnud teha koostööd Eesti noortekoondise juures. Saaremaal baseeruv duubelmeeskond mängib ka tänavu II liigas, kuid jätkusuutlikkuse kasvatamiseks on võetud sihiks tõus Esiliiga B-sse ning sestap kannab võistkond tänavu U21 laiendit. Duubli uus peatreener on kõrgliigas Kuressaaret mängijana üle 160 korra esindanud Sander Viira.
Kui ei juhtu imesid, on üsna selge, et Kuressaare konkurendid on samad kes mullugi – eelmisel hooajal nende ees esikuuikusse murdnud Narva Trans ja TJK Legion, endist positsiooni taastada ihkav Tartu Tammeka ning kõrgliigakoha säilitanud Pärnu Vaprus ja sinna tõusnud Tallinna Kalev. Keda näevad Kožuhhovski ja Laht aga järgmise Eesti meistrina?
"Konkurents tiitlile tuleb kindlasti kõva. Ütlesin vist juba mullugi, et mulle sümpatiseerib väga Jürgen Henni ja tema abiliste töö. Seetõttu arvan, et meistriks tuleb Flora," sõnab Kožuhhovski.
Florat ennustab meistriks ka Laht. "Kolm võistkonda on kindlasti jälle tipus, loodetavasti suudab Kalju ka sekkuda. Arvan, et Flora võtab seekord napilt ära – võib jälle olla, et läheb täiesti lõpuni välja. Praegu tundub, et Paide jääb natuke Florast ja Levadiast siiski veidi maha. Aga võib-olla ma eksin!"
Meeskonna staar - Märten Pajunurm
Mismoodi Pajunurm jõuab põhitöö kõrvalt sel tasemel veel ka jalgpalliväljakul mehe eest väljas olla, teab ilmselt vaid ta ise. Kerge see olla ei saa, ent Kuressaarele igiomast kompromissitut ja vajadusel nahaalset võitlejahinge kehastab Pajunurm juba mitmendat hooaega parimal võimalikul moel.
Mullu oli ta Ranon Kriisaga üks kahest mehest, kes rassis väljakul algusest lõpuni kõik 2700 minutit, jätmata vahele ainsatki mängu. Sageli musta tööd tegema pidava kaitsja puhul on see eriti märkimisväärne, sest kui näiteks tunamullu kogunes Pajunurme arvele hooajaga kümme kollast kaarti, siis mullu vaid kolm ehk üks vähem kui mängukeeluni jõudmiseks vaja.
Üheksast löödud väravast seitse tulid küll penaltipunktilt, ent häid närve ja täpset jalga jõuab sellegi kohustuse enda õlule võtmine. Teha 28-aastasena elu tõenäoliselt parim hooaeg on märkimisväärne ning pole mingit põhjust, miks Pajunurm peaks nii mängulises kui ka platsivälises liidrirollis tänavu mullusega võrreldes vähimalgi määral järele andma.
Kellel silma peal hoida? Sander Alex Liit
Ranon Kriisa lahkumisel on tema koha kolmeses kaitseliinis senistes kontrollmängudes üle võtnud 18-aastane Sander Alex Liit, kes peab pakkuma ülikogenud Märten Pajunurme ja Premium liiga samuti juba üle poolesaja mängu teinud Markus Allasti kõrval veidi nooruslikku uljust. Eesti U19 noortekoondise kaptenina on Liit tõestanud, et tal on vajalikud omadused, olemaks ka meeskonna liider, mida keskkaitsja positsioon väljakul sageli nõuabki. Nüüd aga tuleb tal need maksma panna ka kõrgliigas.
Nõmme Unitedis pikalt koos mänginud tandem Liit - Erko Jonne Tõugjas lagunes mullu, kui Tõugjas siirdus Flora ridadesse. Erinevatel põhjustel ei ole tal seal veel õnnestunud läbilööki teha, pole aga sugugi välistatud, et sel hooajal võib Premium liiga väljakutel näha duelle, kus endised võitluskaaslased vastamisi lähevad, üks Flora, teine Kuressaare särgis. Igal juhul on Liidul olemas kõik võimed, et Premium liigaski end pildile mängida.
Kuressaare presidendi Priit Penu süda võiks erinevalt mõnegi ametivenna omast olla praegu üsna rahulik, sest pole vaja muretseda uute meeste otsimise ja kokkuklapitamise pärast, uue peatreeneri käekirja juurutamisest rääkimata. Ometi on Penu sõnul lood risti vastupidised.
"Pigem tuksub süda just viimastel päevadel liiga ärevalt. Kõik on väga rahulik ja see pole hea – mõtlen, kuidas tuleks meeskonda veel käima tõmmata. Kui meiesugusel võistkonnal tekib rahulolu, on see väga suur ohumärk, suurim oht üleüldse," märgib Penu.
"Aga muidugi usaldan siinkohal ka treenereid, kes niisuguse olukorra tekkides samuti seda tunnetavad. Viha tuleb kohe üles leida, mitte panna ennast meile omaselt raskesse olukorda ja siis hakata end sealt juukseidpidi välja tõmbama!" viitab Penu varasematele aastatele, mille jooksul on Kuressaare hooaeg kannatanud alati vähemalt ühe pikemat sorti mõõnaperioodi tõttu.
Kogenud Sander Laht selles küsimuses siiski liialt murelik ei ole. "Pead pilvedesse me küll ei lase. Alustame ju ikkagi jälle nullist ja vahet pole, mis koha eelmisel hooajal saime. Mingit mugavustsooni teket ma küll trennides ega mängudes ei tunneta. Mängisime näiteks Viljandi Tulevikuga, kus olid väga noored poisid vastas, aga keegi ei läinud seal jalaga ust lahti lööma, et näete nüüd, Premium liiga seitsmendad tulid. Vahet pole, kes meile vastu satub, olgu või näiteks karikasarjas Esiliiga ja Esiliiga B meeskonnad – kuhu meil ikka ära tõusta?" leiab Laht.
FC Kuressaare
Peatreener: Roman Kožuhhovski
Abitreenerid: Igor Morozov ja Jan Važinski
Kapten: Sander Seeman
Abikaptenid: Märten Pajunurm, Rauno Tutk
EJL-i stipendiaadid: Aleksandr Iljin, Artjom Jermatšenko, Andero Kivi, Sander Alex Liit, Marcus Puust
Eelarve: suurusjärgus 350 000 eurot (kogu klubi), esindusmeeskond sellest umbes 200 000 eurot
Koduväljakud: Kuressaare linnastaadion ja Kuressaare kunstmurustaadion
Meeskonna värvid: kollane
Duubelvõistkond: FC Kuressaare U21 (II liiga lõuna/lääne piirkond)
Koduleht: fckuressaare.ee
Esimene mäng: 2. märtsil kell 18.00 vs. Nõmme Kalju FC (Sportland Arenal)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 5. märtsil kell 13.00 vs. JK Narva Trans (Kuressaare kunstmurustaadionil)
Esialgne koosseis:
Kaitsjad: Markus Allast, Sander Alex Liit, Mairo Miil, Märten Pajunurm, Rasmus Saar, Michael Schjönning-Larsen, Ralf-Sander Suvinõmm*, Moorits Veering.
Poolkaitsjad: Aleksander Iljin, Artjom Jermatšenko, Silver Alex Kelder, Sten-Egert Paap, Sten Penzev, Oliver Rass, Sander Seeman, Joonas Soomre, Tristan Toomas Teeväli, Daniel Tuhkanen, Rauno Tutk.
Ründajad: Sander Laht, Sten Reinkort.
* pole lepingut sõlminud, kuid on teinud meeskonnaga kaasa hooaja ettevalmistuse.
Eeldatav algkoosseis*:
* arvestades praegust mängijate nimekirja
Talvised koosseisumuudatused:
Sisse:
Sander Alex Liit (keskkaitsja, Nõmme Unitedist) liitus klubiga.
Sten Reinkort (ründaja, Florast) liitus klubiga.
Daniel Tuhkanen (poolkaitsja, Tulevikust) liitus klubiga.
Moorits Veering (keskkaitsja, Levadia U21-st) liitus klubiga.
Sten-Egert Paap (poolkaitsja, Flora U21-st) alustas ettevalmistust ja kuulub nimekirja.
Tristan Toomas Teeväli (poolkaitsja, Flora U21-st) alustas ettevalmistust ja kuulub nimekirja.
Välja:
Peeter Klein (ründaja) lahkus klubist.
Ranon Kriisa (kaitsja) lahkus klubist.
Karl Mööl (poolkaitsja) laen Paidest lõppes.
Igor Ustritski (ründaja) laenuleping lõppes ja lahkus klubist.
Lahtine:
Otto-Robert Lipp (ründaja) alustas ettevalmistust Floraga.
Mattias Männilaan (ründaja) alustas ettevalmistust Floraga.
Hooajaeelsed mängud:
22.01. FC Kuressaare - Tallinna JK Kalev (PL) 2:1 (Reinkort, Iljin)
29.01. Nõmme Kalju FC (PL) - FC Kuressaare 0:0
05.02. FC Kuressaare - Pärnu JK Vaprus (PL) 3:0 (Saar, Kurim, Reinkort)
11.02. Viljandi JK Tulevik (EL) - FC Kuressaare 1:3 (Reinkort 2, ov)
19.02. Tallinna JK Legion (PL) - FC Kuressaare 2:0
Võit; viik; kaotus.
PL - Premium liiga; EL - Esiliiga.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta