Stat-rakurss | Messit pisendav ja pilkav küsimus on vastamiseks lihtne, aga samas asjakohane
Hiljuti rekordilise kaheksanda Ballon d'Or auhinna võitnud Lionel Messi on oma imelise karjääri jooksul andnud ammendava vastuse enamikele tema suunas üles visatud kõhklustele ja kahtlustele.
2000ndate teises pooles prooviti Messit, eriti just inglisekeelses ja Inglismaa-meelses jalgpallimeedias, pisendada sildiga "ülehaibitud". Põhjuseks muidugi siiras kadedus. Pärast kahte Manchester Unitedi põrmustanud etteastet võidukates Meistrite liiga finaalides (2009 ja 2011) ei suutnud enam ükski liim seda argentiinlasele külge kleepida.
Klubijalgpallis muutus Messi-kriitika õõnsaks, sest tema esitused, trofeed ja väravad muutsid selle naeruväärseks. Aga koondisejalgpalliga oli teine lugu, sest Argentinat Messi tiitliteni aidata ei suutnud. Kuniks 2021 võideti Copa America. Kusjuures mitte niisama, vaid ikka Brasiilia koduõuel ehk Maracana staadionil, et see suurima rivaali jaoks kõige valusam oleks.
Ning et kõik oleks perfektne, täiuslik ja ammendav, juhtis Messi kodumaa ka MM-tiitlini. Seega kõik lõplikult klaar? Siiski mitte, sest üks küsimus on endiselt vastuseta ning kuna Argentina suurmeister siirdus karjääri lõpetama USA klubisse Miami Inter, siis ka jääb vastuseta. See küsimus kõlab: aga kas Messi saaks hakkama ka külmal, vihmasel ja tuulisel teisipäevaõhtul Stoke'is?
Selle Messit pilkava ja argentiinlase talenti pisendava küsimuse tõi avalikkuse ette Inglismaa telemees Andy Gray 2010. aastal. Messi säras Pep Guardiola juhendatavas Barcelonas. Stoke City viljeles aga Tony Pulise juhendamisel kirvejalgpalli, mille nurgakivideks Rory Delapi metsikud audivisked ning tuultele avatud kõle kodustaadion.
Tegelikult pakatasid Stoke City stiil ja olek romantikast. Aga võlu ei vääranud tõika, et tegu oli armutu kirvejalgpalliga. Täielik antipood Messi, Guardiola ja Barcelona pakutavale sujuvale, hoogsale, elegantsele, loomingulisele vutile, mida süleles lahkelt joviaalne Camp Nou koos sumedate Kataloonia õhtutega.
👤 Rory Delap
🇮🇪 Ireland
👕 359 appearances
⚽️ Derby, Southampton, Sunderland, Stoke pic.twitter.com/fszKDN3dYF — Premier League (@premierleague) February 16, 2021
Gray õhku paisatud küsimusest sai käibefraas. Iga järgneva võiduga muutis Messi selle muidugi naeruväärsemaks, ent nii hea- kui ka pahatahtlikud irvhambad said Messit lahates Stoke'i-küsimuse endiselt üles tõsta.
* * *
"Muidugi oleks Messi täiesti fantastiline ka külmal ja tuulisel õhtul Stoke'is, sest ta on maailma absoluutne tipp. Aga too Gray 2010. aasta küsimus on siiski ootamatult asjakohane, sest kontekst on oluline," sõnas jalgpallistatistika ja -analüütikaga tegeleva agentuuri Statsbomb konverentsil esinenud Oliver Craven.
Elektri-inseneri eriala üliõpilane Craven tituleeris end Nottingham Foresti ja lahendamatute probleemide fänniks. "Jalgpall kuulub lahendamatute probleemide sekka," märkis Craven ja põhjendas oma arvamust nii:
- jalgpall on kompleksne dünaamiline süsteem, mis koosneb enam kui kahest tosinast iseseisvast osalejast.
- need osalejad langetavad kohtumise jooksul tuhandeid otsuseid ja osalevad tuhandetest tegevustes, aga matši tulemuse määravad kaks-kolm väravat.
"Näiteks on väga keeruline panna selgelt paika, mis teeb ühest poolkaitsjast suurepärase poolkaitsja. Kas võistkonna rünnakule viivad ehk ettepoole jagatud söödud on selle hinnangu kujundamisel sööduprotsendist või pallisäilitamise võimest olulisemad või mitte?"
Eriti keeruline on Craveni hinnangul kaitse-elementide eraldamine, liigitamine ja hindamine. Kuidas jagada kahe keskkaitsja vahelt läbi läinud läbisöödu eest lasuv süü nende kahe vahel õiglaselt? Võrdselt? Aga äkki oli süüdi hoopis kaitsev poolkaitsja, kes ei teinud söödu andjale asjakohast survet?
Mida enam eeldusi ja parameetreid analüüsimudelid sisaldavad, seda kompleksemaks nad muutuvad ja suuremaid riskikohti kätkevad, sedastas Craven, sest "näiteks on tohutult keeruline hinnata ühe konkreetset söödu mõju 20-söödulises kombinatsioonis". Seega lõpuks sõltub ikkagi väga palju – äkki isegi kõik? – kontekstist.
Kuidas konteksti tõlgendada, kirjeldada ja/või analüüsida ilma, et omadega lootusetult rappa minna. Craven lõi selle tarbeks mudeli, mis proovib jalgpallimängus aset leidvaid sündmusi taandada ja lihtsustada. Selle asemel, et laskuda nüanssidesse ja proovida neid adekvaatselt mudeldada, eelistab Craven üldistada ja ehitas mudeli, mis võtab arvesse ainult järgmise sündmuse tüüpi ja viljakust, kusjuures ülejäänud sisenditeks on ainult platsil viibiv koosseis ja matši üldine seis.
Mudel on meelega ehitatud algelisena, jättes kõrvale standardolukorrad, vead ja ka selle, kes mängijatest parajasti palli valdab. Mudelisse sisestatakse ainult söödud, palliga edenemised (triblingud) ja pealelöögid. "Silmapaistvalt vähe infot, mille põhjal peab mudel otsustama, kui hea konkreetne meeskond jalgpallimängus on."
Craven lasi mudelist läbi 2017-18 Premier League'i hooaja 380 kohtumist ning tulemus oli "üllatavalt täpne". Mudeli liigatabel oli reaalsega päris sarnane. Suuri erinevusi oli kaks - Manchester United ja Burnley said Craveni mudelis oluliselt kehvema tulemuse (6. ja 19. koht) kui päriselus (2. ja 7. koht).
* * *
- Premier League 2017-18. Kolmes vasakpoolses tulbas on ära toodud Craveni mudeli alusel simuleeritud keskmine eeldatavate väravavate vahe (xG difference), väravate vahe (goal difference) ja punktid (points). Parempoolses kolmes tulbas on ära toodud need näitajad tegelikkuses.
- Kui välja jätta Manchester United ja Burnley, sai Craveni mudel kammertoonile vägagi hästi pihta vaatamata sellele, et kasutas sündmuste edukuse prognoosimisel ainult üldisemat sorti andmeid (väljakul viibinud koosseisud, mängu seis).
- Craven arvab, et sügavale statistikasse ja andmetesse sukeldumine ei pruugi tagada täpsemat prognoosi või kirjeldust, sest jalgpallimängu täpne mudeldamine on keeruline.
* * *
"Kui kõige muuga sai mudel hakkama, siis võistkonna vastu sooritatud pealelöökide kvaliteedi määramisega mitte. Ning see on ka põhjus, miks Man Unitedi ja Burnley tulemused on mudelis kehvemad kui päriselus. Neid juhendasid Jose Mourinho ja Sean Dyche ehk kaks peatreenerit, kelle erialaks on ehitada tõhus kaitseblokk, mis oluliselt vähendab vastasele võimaldavate pealelöökide ohtlikkust."
Craveni ettekande kandev mõte oli, et kuna jalgpall oma komplekssuses on keeruliselt mõõdetav, siis tuleb tähelepanu pöörata ja tähtsust omandada ka mängija platsil viibimise faktile, sest selle käigus teeb ta paratamatult rohkesti asju, mis pole (praegu) mõõdetavad, aga mis mõjutavad mängu käiku. Kontekst on oluline ja olulisim kontekst on, kes mängijatest viibivad väljakul.
Seega otsides vastust küsimusele, kas Messi saaks hakkama tuulisel, vihmasel ja külmal teisipäevaõhtul võõrsil Stoke City'ga mängides, on eeldatava tulemuse prognoosmisel kõige olulisemad asjaolud Messi ja tema tiimikaaslaste tase ja Stoke City tase (mõlemad tuletatud võistkondade eelmiste kohtumiste põhjal). Ülejäänud asjad on kõrvalisema tähtsusega.
Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela külastas oktoobri alguses Londonis, Wembley staadionil jalgpallistatistika ja -analüütikaga tegeleva agentuuri Statsbomb aasta-konverentsil. See on nähtu ja kuuldu põhjal valminud artikli-seeria esimene lugu.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta