MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

EUROSARJAD
5 Link kopeeritud

Superliiga määrib uue plaaniga mett mokale. Kriitikud: kõndiv laip võiks tõmblemise lõpetada

5 Link kopeeritud
Kristjan Jaak Kangur pilt
Kristjan Jaak Kangur
Kristjan Jaak Kangur pilt
Kristjan Jaak Kangur

Jalgpallifännid on Superliiga plaani juba ammu maatasa teinud. Foto: Scanpix / AFP / Carl Recine

Euroopa Superliiga allesjäänud eestvedajad Juventus, Barcelona ja Real Madrid pole maha matnud lootust, et plaanist veel asja võiks saada. Enda huvide eest on palgatud seisma spordipromootor A22, kes tutvustas avalikkusele uut tegevusplaani. Kriitikuid see ei veennud, muuhulgas võrreldi Superliigat taas nii elava surnu kui ka Punamütsikese jahil end vanaemaks maskeerinud hundiga.

A22 tegevjuht Bernd Reichart esitles Hispaania väljaandele El Pais kümnest punktist koosnenud plaani, mille elluviimisele on suund võetud. Uutmoodi Superliigas oleks 60 kuni 80 osalejat, igaühele oleks garanteeritud hooaja jooksul minimaalselt 14 mängu ja kõik jätkaksid mängimist ka koduliigades. Täpsemast formaadist Reichart esialgu juttu ei teinud.

Kriitikud tõid kiirelt välja, et kümnest punktist mitu olid üldsõnalised - näiteks "eesmärk luua maailma kõige ligitõmbavam jalgpallisari", "fännide mängukogemuse parandamine" ja "Euroopa Liidu väärtuste eest seismine". Samuti räägiti vähemalt ühes asjas endale vastu, sest Reicharti sõnul on lähenemise keskmes mängijate tervise hoidmine, mistõttu hooaja jooksul kavas olevate mängude arvu kasvatamine polevat plaanis. Teisalt tähendaks "vähemalt 14 garanteeritud mängu" seda, et mõne klubi euroteekond venib senisest pikemaks, kuna praegu on Meistrite liiga alagrupist alustaval klubil vaja isegi liiga võitmise korral pidada kõige rohkem vaid 13 kohtumist.

Algsest plaanist eristab uut see, et ühegi klubi koht Superliigas poleks garanteeritud. Superliiga lubab ka ranget kontrolli rahaliste vahendite üle, mis peaks aitama kaasa sportliku võrdsuse püsimisele, ning solidaarsusmeetmete paketti, mis ulatub 400 miljoni euroni. Lisaks lubati tõsta senisest rohkem rambivalgusesse ka naiste jalgpalli.

Saksamaa ajalehele Die Welt antud usutluses rääkis Reichart, et olukord olevat hull. "Euroopa jalgpalli alustalasid ohustab kokkuvarisemine. On aeg muutusteks. Klubid kannavad jalgpallis kõiki ettevõtlusele omaseid riske. Aga kui tuleb langetada olulisi otsuseid, sunnitakse klubisid liialt sageli toimuvat kõrvalt vaatama, sellal kui sportlikud ja rahalised vundamendid nende ümber murenevad," maalis ta toimuvast sünge pildi.

Algse kava järgi, mis käidi välja 2021. aastal, pidanuks Superliigas kaasa lööma 20 meeskonda, kellest 12 olnuks asutajaliikmed ja kolm nimetut hilisemad liitujad, lisaks oleks igal aastal liigasse koduste saavutuste põhjal kvalifitseerunud viis uut klubi. Ent plaani avalikustamise järel puhkes pahameeletorm, mistõttu taandasid end 48 tunni jooksul uuest liigast nii Inglismaa klubid Arsenal, Chelsea, Liverpool, Manchester City, Manchester United ja Tottenham kui ka Atletico Madrid Hispaaniast ning Milan ja Inter Itaaliast.

Esimene võit kohtust käes

Tosinast asutajaliikmest jäid alles vaid Juventus, Barcelona ja Real Madrid, kes on vahelduva eduga Superliigat kui õiget teed tulevikku edasi reklaaminud. Detsembris said plaani vastu olevad UEFA ja FIFA märkimisväärse võidu - Euroopa Liidu Kohus kinnitas, et nii Euroopa kui ka ülemaailmse alaliidu reeglid vastavad Euroopa Liidus kehtivale konkurentsiseadusele.

See tähendab, et Superliiga väide, nagu oleks UEFA ja FIFA ähvardused Superliigaga liitujaid sanktsioneerida seadusevastased, ei pea paika. Kinnitust leidis küll see, et kumbki organisatsioon ei saa keelata uute rahvusvaheliste sarjade loomist ega nendega liitumist, aga neil on täielik õigus antud sarjaga liituvad klubid ja mängijad enda ridadest välja arvata. 15-liikmelise kohtu ülemkoja lõplikku otsust on oodata küll alles sel kevadel, aga eelkirjeldatud valguses näib UEFA ja FIFA võit kindel.

Üks häälekamaid Superliiga kriitikuid on olnud La Liga president Javier Tebas, kes reageeris ka nüüd värvikalt. "Superliiga on nagu hunt, kes püüab praegu peituda vanaema riietesse ja Euroopa jalgpalli ära petta. Aga tema koon ja kihvad on liiga suured. Neli divisjoni Euroopas? Esimene muidugi neile, täpselt nagu 2019. aasta reformiplaanis. Klubid juhivad sarja ise? Loomulikult vaid suurklubid," kirjutas Tebas ja lisas asjakohase karikatuuri.

Tebasele sekundeeris Euroopa jalgpallifännide ühenduse tegevjuht Kevin Miles, kes märkis, et Superliiga loojate kirjeldatav "maailma parim jalgpallivõistlus" on Meistrite liiga näol juba olemas. "Euroopa Superliiga nimeline kõndiv laip tõmbleb jälle, ilmutades täpselt sama vähe eneseteadlikkust nagu zombie. Nad räägivad, et dialoog fännidega on esmatähtis, aga eiravad täielikult fännide üksmeelset põlgust, mida kogu Euroopa on nende plaani suhtes ilmutanud," sõnas Miles.

Ehkki Reichart kurtis oma intervjuus ka selle üle, et klubide hääl on vaigistatud ja nad ei saa otsustusprotsessis kaasa rääkida, ei leia nad neiltsamadelt klubideltki toetust. Euroopa Klubide Assotsiatsiooni (ECA), mille esimees on UEFA presidendi Aleksandr Ceferiniga hästi läbi saav Paris Saint-Germaini president Nasser Al-Khelaifi, süüdistas värskete uudiste valguses A22 "paralleelmaailmas" elamises. "Pärismaailmas on kõik asjaosalised selle idee juba 2019. aastal ära kuulanud, läbi arutanud ja üksmeelselt tagasi lükanud," lisas ECA oma avalduses.

Meistrite liiga uueneb niikuinii

Superliiga plaani avalikustamine mõjutas rahvusvahelist jalgpallielu siiski sedavõrd, et UEFA kiitis mullu heaks Meistrite liiga formaadi uuendamise. Alagrupifaasi pääsevate meeskondade arv kasvab alates hooajast 2024-25 senise 32 pealt 36 peale, esimeses faasis asetatakse kõik klubid ühtsesse liigatabelisse. Seal mängivad kõik eri vastastega kaheksa mängu - neli kodus ja neli võõrsil.

Kaheksa paremat pääsevad otse järgmisesse ringi, 9.-24. kohale jäävad meeskonnad peavad aga edasipääsejate selgitamiseks läbima veel ühe kodus-võõrsil võtmes mängitava play-off-ringi. Sisult samasugune formaat hakkab kehtima ka Euroopa liigas ja Konverentsiliigas. "Eurosarjas osalejate arv kasvab, ühes sellega ka tulu. Samuti võime viimastel aastatel näha selget huvi kasvu naiste jalgpalli vastu, samuti noortetöö ja akadeemiate arengut. Tõeline muutus näeb välja just selline. Meie oleme juba edasi liikunud, millal A22 seda teha mõtleb?" torkas ECA oma avalduse lõpetuseks.

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK