Eesti U21 koondis polnud EM-valiksarjas neli aastat võidurõõmu maitsnud. Ning too viimane võit oli 2015. aastal saadud… San Marino ehk Euroopa kõige väetima jalgpalliriigi üle. Eelmisel reedel asuti aga Läti vastu 2:1 juhtima ja vastane jäi ka arvulisse vähemusse.

Kõik asjaosalised said aru, et avanenud on suur šanss nukker seeria lõpetada. Aga nagu spordis ikka, tähendavad kuhjuvad ootused ja lootused, et esitus võib hakata kärisema. Eesti U21 koondis kärises Pärnus möllanud rajus natuke siit ja natuke sealt, aga 90+4. minutil keskelt ja tohutult.

Kaspars Kokins pääses tänu Eesti keskkaitsjate kollektiivsele kalale üks-üks olukorda ja vaja oli vaid ühte õnnestunud puudet, et Eesti muserdav altminekute seeria jätkuks. Õnnestunud pallipuude sündis, aga selle autoriks polnud Kokins, vaid Eesti väravas seisnud Karl Jakob Hein, kes tegutses olukorras hiilgavalt, pareerides jalaga lätlase pealelöögi.

20 sekundit hiljem kõlas lõpuvile ning Eesti U21 asus võitu tähistama. Heina hinges oli tol hetkel tunne, mis iga väravavahi jaoks kõige magusam. Teadmine, et just tema päästis meeskonna. "See on parim tunne, ei salga!" kinnitab Hein mõned päevad hiljem Soccernet.ee-ga Tallinna lennujaamas vesteldes.

Õhulaev viis Heina Lutoni lennujaama, mis on eriti mugav ja sobiv variant, sest Londoni arvukatest lennujaamadest on tal just sealt kõige kiirem tee oma Inglismaa-koju. Londoni Arsenali duubelmeeskonna liige laob Albionil vundamenti karjäärile, mille osas valitsevad Eesti jalgpallis kõrged ootused. Hein kinnitab, et ta enda omad pole madalamad. Pigem ikka kõrgemad.

Sa oled noor jalgpallur, said aprillis 17-aastaseks. Selles vanuses on iga treeningpäev, -nädal ja -kuu edasist karjääri silmas pidades väga väärtuslik, aga pidid kevadel randmevigastuse tõttu pika pausi pidama. Ning ranne on väravavahi jaoks väga tähtis töövahend. Mis mõtted sul tolle aja jooksul peast läbi käisid, kuidas selle vigastuspausi üle elasid?
Kindlasti oli raske. Kogemust pikema vigastuse osas mul polnud, aga nüüd pidin tubli kolm kuud ravima. Hetkel, kui vigastuse sain ja operatsioonile läksin, oli selge, et hooaja lõpuks ma ei parane. Polnud mõtet kiirustada, vaid panime kohe paika, et keskendume vigastuse täielikule väljaravimisele.

Oli raske. Aga arutasin seda kõike Arsenali väravavahtide treeneritega ja võib-olla see kõik ka natuke aitas mind. Koduigatsust mul otseselt polnud, aga sain selle vigastuse ajal päris palju kodus käia. Olin tolleks hetkeks pool aastat jutti Inglismaal olnud ning esimese aimduse saanud, kuidas seal elu käib ja hakkab olema. Sellele järgnenud mõned pikemad koduskäigud tulid vaimset tugevust silmas pidades äkki isegi kasuks.

Heina parema randme peal on umbes nelja sentimeetri pikkune arm, mis jäi lõikusest, mille käigus fikseeriti katkine luu metalljublakaga, mis sinna jääbki. "Lennujaama turvaväravates ma selle tõttu ei piiksu," märgib Hein.

Nüüd on vigastused selja taga ja mänguhoog sees, aga platsil ei käi sa enam mitte Arsenali U18, vaid U23 ehk duubelmeeskonna eest, kus oled praeguseks kirja saanud neli kohtumist. Oli niivõrd kiire sinna tõusmine sinu jaoks üllatus või pigem mitte?
Eelmisel hooajal olin enamasti U23 meeskonna pingil. Eeldasin, et kui Dejan Iliev läheb laenule (mullu Arsenali U23 põhiväravavahiks olnud 24-aastane makedoonlane liitus suvel aastase laenulepingu aluselt Slovakkia kõrgliigaklubiga ŠKF Sered – O. J.), siis pean olema valmis, et tänavu võib duubli ridades päris mitu mängu tulla.

Aga mina sain ju kevadel vigastada, ent minu konkurent Arthur Okonkwo (18-aastane Inglismaa väravavaht – O. J.) sai eelmise hooaja lõpus duubli eest neljas mängus platsile. Ta mängis hästi ja käimasoleva hooaja alguses oli pigem tema see number üks. Aga praegu on tema vigastatud ja mulle kukkus võimalus kätte.

Lisaks Okonkwole on klubis ju teisigi noori väravavahte ehk konkurente jagub. Igast avanenud võimalusest tuleb haarata. Jalgpall on sinu ja teiste Arsenali noorväravavahtide jaoks vist päris armutu?
Jah, on küll. Eksimisruumi on vähe.

Pärast sinule usaldatud nelja kohtumist seisis 28. septembril Liverpooli U23 vastu Arsenali duubli väravas esindusmeeskonna kolmas väravavaht Matt Macey ja sina jäid pingile. Mis võis selle otsuse põhjus olla?
Ma ei olnud isegi pingil, vaid treenisin samal ajal esindusmeeskonnaga. Võib-olla oli põhjus, et Macey esindusmeeskonna kolmanda väravavahina ju seal praktiliselt mänge ei saagi. Aga võib-olla ka minu tegutsemine mängus Wolverhampton Wanderersiga (2:2 viik 20. septembril – O. J.), kus viskasin palli keskele. Pall aga lõigati vahelt ja löödi meile väravaks. Pisiasjad loetakse väravavahi kalaks.

Aga reedel (täna – O. J.) on järgmine mäng. Loodan, et saan platsile.

Kas praegu võib öelda, et Arsenali väravavahtide hierarhia on: 1. Bernd Leno, 2. Emiliano Martinez, 3. Matt Macey, 4. Karl Jakob Hein?
Praegu nii on. See võib muutuda. Ent kui olla duubli esiväravavaht, siis oled kokkuvõttes neljas.

Mainisid eksimust mängus Wolverhamptoniga. U23 meeskonna mängude kokkuvõtetest, mida Eesti jalgpallisõbrad kirglikult vaatavad, on olnud näha, et sul on sel hooajal olnud nii väga häid momente, aga ka mitte nii häid hetki. Kuidas sa apsudega kaasnevast kammitsusest üle saad, sest oma mängu ambitsiooni sa ju vähendada ei tohi? Wolvesi vastu juhtunu tõttu ei tohi ju järgmine kord väljaviske sooritamist karta?
Klubis rääkisin nii treenerite kui ka psühholoogiga, et eksimustest tuleb lihtsalt üle olla ja anda neile järgmises mängus positiivne vastus. Mäng Evertoniga (2:2 viik 23. augustil, Heina esimene matš Arsenali U23 väravasuul – O. J.) Emiratesil ebaõnnestus selgelt, aga mind usaldati ka nädala aja pärast Derby County vastu. Tegin soliidse mängu, mis oligi vajalik vastus. Väravavahi elus vigu tuleb, need on paratamatud. Loeb see, kuidas vigadest üle saada.

Wolvesi vastu juhtunu juurde tulles, siis episoodi analüüs ütles, et olime 1:0 ees ja võimalus rünnaku algatamiseks polnud nii selge. Oleksin pidanud leidma muu käigu.

* * *

23. augusti mängu Arsenal U23 - Everton U23 (2:2) tipphetked. Heinale löödud väravad on näha 1.00 ja 3.20 peal. Neist teine tulenes tema eksliku vastutuleku tõttu.

30. augusti mängu Derby County U23 - Arsenal U23 (2:2) tipphetked. Heinale löödud väravad on näha 1.55 ja 3.40. Meeskonnale viigipunkti päästnud väga hea jalatõrje 7.20.

14. septembri mängu Arsenal U23 - Leicester City U23 (2:1) tipphetked. Heinale löödud värav on näha 1.02, Arsenali väravaga lõppenud rünnaku algatanud Heina julge väljavise 2.23 ja meeskonnale võidu päästnud hiilgav tõrje 3.17.

20. septembri mängu Wolverhampton Wanderers U23 - Arsenal U23 (2:2) tipphetked. Heinal löödud väravad on näha 2.08 ja 3.40. Esimene tabamus järgnes tema ebatäpsele väljaviskele.

* * *

Sa said aprillis 17-aastaseks, aga räägid praegu, kuidas sinu kui sportlasega tegelevad mitte ainult väravavahtide treenerid, vaid ka psühholoogid. Ilmselt ka videoanalüütikud. See peab olema nauding.
100% naudin! Olen viimase paari kuuga väga palju õppinud ja kogemusi saanud. Nii jalgpallis kui ka muidu elus.

Arsenalis on iga detaili peale mõeldud ja kõik on enda teha?
Jah. Tuleb kõigest maksimum võtta. Oleks päris loll seda kõike mitte enda hüvanguks kasutada! Psühholoogide ja videoanalüütikute tööst on ikka väga palju abi.

Sageli arvatakse, et tippjalgpalluriks olemine seisneb palli täpselt löömises, aga tegelikult on väga palju kinni ikkagi peas. Kui Emiratesi staadionil 60 000 inimese ees eksida, siis tuleb osata sellega toime tulla. Seda oskust tuleb treenida.

Seega Saksamaa sai pühapäeval Eestist jagu tänu vaimutugevusele?
Mingil määral kindlasti. Mängu alguse punane kaart oli Saksamaale närviline moment, aga kui vaadata, mis vennad nende koosseisu kuuluvad, siis see tegelikult polnud neile nii suur probleem. Veidi madalama kaliibriga meeskonnal oleks raskeks läinud, aga Saksamaa tippudel on kõik korras nii jalgpallilise kui ka vaimse poolega, mille toel saadi olukorraga hakkama.

Arsenal kuulub vaieldamatult maailma kümne suurima jalgpallibrändi sekka. Kui palju sa duubelmeeskonna liikmena kaasnevat glamuuri tunned?
Igale mängule minnes tunned, et oled favoriit. Või kui vastas on näiteks Chelsea, siis vähemalt samast klassist. Kaotusega ei lepita kunagi, alati minnakse võitma. Arsenali staatus kohustab ja läheme kõiki matše domineerima.

Arsenali staatus tähendab muidugi, et ka duubelmeeskonna liikmed on saanud põhjaliku koolituse avalikus sfääris, näiteks sotsiaalmeedias talitamiseks, sest, nagu 17-aastane Hein elutargalt tõdeb, "mida kõrgemal tasemel olla, seda rohkem on silmi mängija ümber". Heina jaoks on sotsiaalmeedia eelkõige praktiline vahend sõpradega suhtlemiseks, aga "siuke vend ma pole, kes igast asjast video teeb".

Kui sind eelmisel hooajal esimest korda esindusmeeskonna trenni kutsuti, siis kuidas see hetk välja nägi? See oli murdeline hetk ja peab meeles olema. Mida sa mõtlesid ja ütlesid?
Olin akadeemiatreenerite kontoris. Väravavahtide treener ütles: homme harjutad Bernd Lenoga. Mul vajus suu lahti. Siis ütles ta poolenisti naljatades: vaata, et sa seda tuksi ei keera. Ma vastasin "F**k, no!", mis ehmatas treeneri veidi ära, sest ta arvas vist korraks, et ma ei taha Lenoga harjutada. Ütlesin siis nobedasti, et ära muretse, ei keera ma midagi tuksi.

See oli võimas hetk.

Kui sageli sa praegu Arsenali esindusmeeskonna trennides osaled?
Kord nädalas ikka. Näiteks kui meeskonnal on Euroopa liiga mäng, siis järgmisel päeval harjutan nendega, kes seal ei osalenud või mängisid vähe. Ning kui mind U23 eest mängu ei panda, siis treenin ka esindusega päris palju. Kui Matt Macey mängis 28. septembril Liverpooli U23 vastu ja 1. oktoobril EFL Trophy sarjas U21 meeskonna ridades Peterborough Unitedi vastu, siis treenisin kogu nädala esindusmeeskonnaga. Sain viis-kuus trenni.

Ragnar Klavan ütles, et Liverpoolis on iga trenn nagu mäng. Kuidas sulle tundub?
Oleneb päevast. Mõni päev, näiteks võistlusmängule järgnev, on rahulikum. Aga kui trennis peetakse väiksemaid matše, siis ikka mängitakse suure isuga ja tahetakse võita. Päris huvitavaid reaktsioone olen näinud, kui kaotame või mõne lihtsa värava sisse luban. Pannakse ikka täiega.

Oled sa Arsenali peatreeneri Unai Emeryga ka vestelnud või olete praegu tere-tasemel?
Praegu oleme tere-tasemel.

Kui tulla nendest Arsenali esindusrivistuse trennidest reedese Eesti – Läti U21 mängu 90+4. minuti tõrje juurde, millega sa meeskonnale võidu päästsid, siis kas nende kahe asja vahel on otsene seos?
On ikka. Nädal aega jutti Arsenali esindusega harjutades pöörasime just tähelepanu üks-üks olukordadele ja reaktsioonitõrjetele. See võis abiks tulla küll. Läti vastu seisin tolles episoodis kaua püsti ja tegin end suureks. Õnnestus löök ära võtta. Tolles momendis oli edu võtmeks kannatlikkus.

See mäng Lätiga peeti rajus tormis. Väljak oli libe ja pall märg ehk tingimused rasked. Lisaks veel surve seoses U21 koondise pika võidupõuaga. Aga torkas silma, et sa olid selle kõige keskel neetult rahulik!
Olengi väravas pigem selline rahulik vend. Ma pole Sergei Pareiko või Sergei Lepmets, kes karjub iga asja puhul kellegi peale. Olen rahulikumat tüüpi. Mõnes situatsioonis aitab see kaasa, mõnes mitte. Nahaal ma pole, aga teadsin, et olen sammuks U21 koondisesse valmis. Arsenali duubli eest olen ju mänginud.

Sa oled kõigest 17-aastane, aga U21 koondises vaadati sinu kui ühe liidri suunas. Kas see meeldib sulle?
Kindlasti meeldib! Mulle meeldib olla number üks ja parim! Nüüd õnnestus.

Väravavahiameti parim osa on see, kui õnnestub meeskond soovitud tulemuseni tassida?
See on parim tunne, ei salga!

Ning eeldan, et suurendas isu järgmiste U21 koondise mängude järele?
Kindlasti. Nüüd tahan ikka ainult ülespoole liikuda.

U21 koondisest järgmine aste on A-koondis. Palju sa sellele mõtled?
Ei mõtle. Tuleb, mis tuleb. Otsustatakse, mis otsustatakse. Hoian [A-koondise väravavahtide treeneri] Mart Poomiga kontakti. Räägime keskmiselt korra nädalas (Hein on 120-kordse internatsionaali Poomi õpilane, sest enne Arsenali siirdumist ehk 2015-18 kuulus ta Poomi juhitava viljaka kasvatajaklubi Nõmme Unitedi ridadesse – O. J.).

Ta on öelnud, et ei ole mõtet kiirustada, vaid liigume rahulikult. Üks samm korraga. Septembris, kui mul oli pikk vigastuspaus all, siis ei hakatud mind samuti kohe Eesti U21 meeskonda toppima, vaid sain U19 koondises ühe mängu teha. Tasapisi, kiiret pole.

Milline sinu ja Mart Poomi suhe on? On see treener ja õpilane või mentor ja tema hoolealune? Või äkki hoopis kolleegide suhe?
Ikka treener ja õpilane. Mart proovib end ikka minu asjadega kursis hoida. Ja mina küsin tema käest nõu alati, kui tunnen, et seda vaja. Kui kevadel vigastada sain, uurisin kohe tema käest, kuidas nüüd on kõige targem talitada. Millele mõelda ja millele mitte mõelda.

Kuivõrd palju sa tajud ja tunned ootust, mis Eesti jalgpallis sinu kui sportlase suhtes valitseb?
Eks ma ole mõnda artiklit lugedes näinud ja aru saanud, et lootused on peal. Ma ise loodan ka, et olen tulevikus järgmine Mart Poom. Vähemalt. Annan selleks Arsenalis treenides endast parima. Jõuan, kuhu jõuan. Mul on väga hea võimalus, aga garantiisid pole.

Arsenaliga liitusid 2018. aasta suvel, kui sõlmisid nendega 1+3-aastase lepingu, mille kolme-aastane profikontraht algas tänavu suvel. Oled sa endale selleks kolmeks aastaks mingid kindlad sihid seadnud?
Eesmärk on saada rohkelt mänge. Võib-olla käia vahepeal ära kuskil laenul. Proovida esindusse murda. See on väga raske, aga mitte võimatu. Mul on praeguse seisuga kaks ja pool aastat aega, et sinna jõuda.

Kui kõrged su enda ootused enda suhtes on?
Tahan olla tippväravavaht ja mängida jalgpalli Euroopa viies tugevamas liigas. Mul on selleks olemas ideaalsed võimalused. Praegu on vaja lihtsalt anda. Kõik on mu enda kätes.

* * *

Karl Jakob Hein

Sünniaeg: 13. aprill 2002
Vanus: 17
Klubi: Londoni Arsenal (Inglismaa)
Kasvatajaklubid: Nõmme United (2015-2018), JK Loo (2010-2014)
Positsioon: väravavaht
Pikkus: 193 cm

Klubikarjäär Arsenalis:

• U18 meeskonnas: 7 mängu
• U23 meeskonnas: 4 mängu

Koondisekarjäär: 

• U17 koondises: 17 mängu
• U19 koondises: 1 mäng
• U21 koondises: 2 mängu