Peagi algavad Kamerunis kohaliku mandri meistrivõistlused, millest võtab teist korda osa 24 erinevat koondist. Turniir toimub kesktalvel, kuna teatavasti on Aafrika suved tüüpiliselt põrgukuumad. Antud lüke tekitab aga omakorda probleeme eurooplastele, kuna samaaegselt jätkavad ka Euroopa tippliigad ehk mitmed mängijad peavad oma tööandja paariks nädalaks maha jätma.

Turniir, mis toimub juba 33. korda, saab alguse 9. jaanuaril, mil võõrustaja Kamerun läheb vastamisi Burkina Fasoga. Sarnaselt suvisele EM-ile kestab ka aafriklaste suurvõistlus umbes-täpselt kuu aega ehk finaal on hetkel planeeritud 6. veebruarile. Samas pääsevad tiitlimatšile ainult kahe parima võistkonna liikmed, mis tähendab seda, et näiteks mängijad, kes juba alagrupis välja langevad, saavad lennureisi planeerima hakata vahemikus 17.-20. jaanuar (sõltuvalt sellest, mis alagrupis koondis on).

Seega peavad nii La Liga, Serie A, Bundesliga kui ka Ligue 1 klubid olema aafriklasteta vähemalt kaks mänguvooru. Inglismaa kõrgliiga peab alagrupifaasi jooksul ainult ühe mänguvooru, kuid samas ei tasu unustada, et britid lükkasid detsembris suure hulga mänge edasi. Mängijad, kes jõuavad aga Olembe staadionil toimuvasse finaali, peavad potentsiaalselt jätma vahele lausa neli liigamatši.

Nagu eelnevalt mainitud, võtab turniirist osa 24 meeskonda, kellest kümme on varasemalt meistriks kroonitud (Egiptus, Etioopia, Ghana, Sudaan, Maroko, Nigeeria, Kamerun, Alžeeria, Elevandiluurannik ja Tuneesia). Kaks väikeriiki - Komoorid ja Gambia - pääsesid seejuures esmakordselt Rahvaste Karika finaalturniirile. Kvalifikatsiooniteekonnal põrus ka paar varasemat tšempionit - nii Kongo DV, Sambia, Lõuna-Aafrika Vabariik kui ka Kongo jäid meistrivõistluste piletita.

Kes jäävad klubi aitama?

Heidame nüüd aga pilgu mängijatele, kes võtavad suurest Aafrika jalgpallipeost osa. Iga koondis võib turniiri jooksul kasutada 28 erinevat mängijat (sealhulgas kolme väravavahti) ning kuigi kõik lõplikud koosseisud pole veel väljas, siis suures plaanis on osalejad teada. Kokku mängib turniirile minevatest palluritest lausa 133 meest kas Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa või Itaalia kõrgliigas. Siinkohal pole vahet, kas mängija on võistkonna selge liider või on tegemist potentsiaalika noorega.

Kui mõelda koondiste peale, siis kõige rohkem Euroopa tipus pallivaid mehi omab Senegal: eelmise turniiri finalisti ridades teenib lausa 18 meest palka ühes Euroopa suures kõrgliigas. Mängijatest on tõenäoliselt enimtuntud Londoni Chelsea kollkiiper Edouard Mendy, Napoli keskkaitsja Kalidou Koulibaly, PSG kogenud pallivõlur Idrissa Gueye ning edurivi juhtiv Liverpooli äss Sadio Mane. Lisaks leiab koosseisust näiteks Abdou Diallo (PSG), Cheikhou Kouyate (Crystal Palace), Nampalys Mendy (Leicester), Ismaila Sarri (Watford) ja Keita Balde (Cagliari).

Kolm Aafrika riiki saab välja panna kuraditosin tippliigades mängivat meest: Maroko, Elevandiluurannik ja Mali. Nimetatud koondiste liidriteks on vastavalt Wolvesi keskkaitsja Romain Saiss, PSG ääremängija Achraf Hakimi, Fiorentina poolkaitsja Sofyan Amrabat ja Sevilla ründaja Youssef En-Nesyri (kõik Maroko), Villarreali äärekaitsja Serge Aurier, Milani keskväljamootor Franck Kessie, Arsenali ja Crystal Palace'i ääreründajad Nicolas Pepe ja Wilfried Zaha (kõik Elevandiluurannik) ning Rennes'i kapten Hamari Traore, Leipzigi poolkaitsja Amadou Haidara, Brightoni poolkaitsja Yves Bissouma ja Nantes'i ründaja Kalifa Coulibaly (kõik Mali).

Kuigi teistes võistkondades ei mängi enamik koondislasi Euroopa tugevaimates liigades, leiab tuntud mehi sealt ikkagi. Esimesena tasub otse loomulikult mainida hiljuti Ballon d'Oril ehk maailma parima mängija valimistel vastavalt 7. ja 20. kohale jäänud Mohamed Salahit (Liverpool/Egiptus) ja Riyad Mahrezi (Manchester City/Alžeeria). Lisaks neile jahivad tiitlit ka Wilfred Ndidi (Leicester/Nigeeria), Edmond Tapsoba (Leverkuseni Bayer/Burkina Faso), Thomas Partey (Arsenal/Ghana), Ismael Bennacer (Milan/Alžeeria), Andre Zambo Anguissa (Napoli/Kamerun), Naby Keita (Liverpool/Guinea) ja Pierre-Emerick Aubameyang (Arsenal/Gabon).

Tõenäoliselt ei valmista see kellelegi üllatust, et suurima löögi saab Prantsusmaa kõrgeim divisjon Ligue 1. Lionel Messi koduliigast kaob vähemalt kaheks vooruks ära lausa 55 mängumeest. Kusjuures ainus võistkond, kes ei saada ühtegi pallurit lõunasse, on tiitlikaitsja Lille! Nende võistkonnas leidub küll kaks aafriklast, kuid senegallane Cheikh Niasse ei mahu koondisesse ning mosambiiklase Reinildo Mandava kodumaa ei pääsenud finaalturniirile.

Kõige suurem auk jääb aga Prantusmaal esiliigasse langemise eest põgenevasse Metzi - võistkonnast lahkub lausa seitse (!) koondislast. Sugugi parem pole nende rivaali Saint-Etienne'i seis, kellel läheb viis mängijat Kameruni. Neli pallurit kaotab juba mitu võistkonda: Rennes, Nantes, Angers, Reims, Troyes ja Clermont. Viimastel aastatel järjepidevalt tipus olnud PSG, Lyon, Monaco ja Marseille kaotavad vastavalt kolm, kaks, üks ja kaks mängijat.

Turniiril osalejatest 34 mängib Premier League'is, kus on kokku 16 haavatud meeskonda: ainsatena "pääsesid" Tottenham, Leeds, Newcastle ja Norwich. Kui Antonio Conte hoolealustel läks nii-öelda hästi, siis nende suurimal rivaalil Arsenalil just vastupidiselt - ilma jäädakse viiest mängumehest (Pepe, Partey, Aubameyang, Mohamed Elneny ja noor Omar Rekik). Suuremate kadudega peavad arvestama ka Leicester, Watford (mõlemad neli), Liverpool ja Crystal Palace (mõlemad kolm).

Ülejäänud kolmes liigas kaotavad vaid vähesed klubid üle kahe mängija: nelja lahkujaga on vaid Villarreal ning kolmest pallurist jäävad ilma Sevilla, Milan, Napoli ja Roma. Tabeli esimeses pooles olevatest klubidest ei saada ühtegi aafriklast turniirile Real Madrid, Atletico Madrid, Barcelona, Milano Inter, Atalanta, Torino Juventus, Dortmundi Borussia ja Freiburg.

Mõni koondis ei "kiusa" aga ühtegi Euroopa suuremat kõrgliigat, kuna nende mängijad pallivad kas kodumaal või siis nõrgemates liigades. Taolist strateegiat kasutavad Roheneemesaared, Etioopia, Malawi, Zimbabwe, Komoorid, Sudaan, Sierra Leone ja Mauritaania. Teisalt ei saa öelda, et antud tiimides poleks ühtegi nimekat mängumeest: Sierra Leonet aitab näiteks 37-aastane Kei Kamara, kes pallis pikalt USA kõrgliigas, kuid liitus pool aastat tagasi Helsingi IFK-ga.

Kes jäävad pealtvaatajateks?

Nagu suurturniiride puhul ikka, ei pääse võistlustulle kõik parimad mängijad. Üheks suurimaks eemalejääjaks on Londoni Chelsea 28-aastane ääremängija Hakim Ziyech, kes varasemalt löönud Maroko särgis 40 matšiga 17 väravat. Põhjuseks pole siinkohal ei vigastus ega mängukeeld, vaid hoopis tüli peatreener Vahid Halilhodziciga.

Nimelt ei tahtnud Ziyech väidetavalt septembris mängida ning luuletas endale tookord külge  pisivigastuse. Bosnia loots tõdes hiljem, et sellist käitumist polnud ta varem näinud: "Ma nägin esimest korda oma treenerikarjääris, kuidas üks pallur ei taha koondises mängida ning väidab, et on vigastatud, kuigi testid on näidanud, et ta saab mängida. Mina seda ei kannata."

Samuti jääb täiesti tervena eemale Watfordi 24-aastane ründaja Emmanuel Dennis. Nigeerlasel ei tohiks koondise peatreeneriga ühtegi tüli olla, kuid siinkohal läks hoopis mehe kodumaa pahuksisse tema klubiga. Nimelt unustas Nigeeria jalgpalliliit anda Watfordile õigeaegselt teada, et nende ründajat soovitakse kaasata Rahvuste Karikale. Seejärel süüdistas Nigeeria peatreener Augustine Eguavoen britte ning väitis, et mängijat ähvardatakse: "Proovisime klubiga ühendust võtta, kuid nad ütlesid, et ei lase mitte mingil juhul Dennist ära."

Eguavoenile lajatas vastu Watfordi loots Claudio Ranieri, kes ütles, et ründajal pole vahet, kus ta on: "Ei, meil pole midagi Rahvuste Karika vastu. Olime valmis neile (Nigeeriale - O. K.) mängijad andma, kuid nad ei andnud [piisavalt vara] soovist teada. Muidugi tahtis Dennis minna, kuid samas tahtis ta ka Watfordi aidata. See on normaalne, et kõik mängijad tahavad koondist esindada." Lõpuks kulmineerus asi sellega, et Nigeeria jättis vaidlemise sinnapaika ning võttis koondisesse hoopis teise ründaja.

Treeninglaagrites pole puudust olnud ka koroonaviirusest: positiivseid teste on tulnud nii Kameruni, Nigeeria, Alžeeria, Elevandiluuranniku kui ka Maroko koondisest. Kui suurem osa mängijaid on paegu ülejäänud koosseisust eraldatud ning proovivad siiski turniiriks terveks saada, siis näiteks Nigeeria tipuründaja Victor Osimhen (Napoli) otsustas siiski võistlustest ära öelda. Tema puhul on aga lisaks koroonale probleeme ka näovigastusega, mida ta otsustas ravima jääda.

Segadust tekitas ka noor Barcelona tulevikutäht, kõigest 20-aastane Abdessamad Ezzalzouli, kes on Marokos sündinud ning ka nende noortetiime esindanud. Hiljuti sai ta Hispaania kodakondsuse ning otsustas seejärel võtta Maroko koondise kutsele vastamiseks lisaaega. Noormees soovis mees pigem aidata Barcelonat ning saada seal põhimeheks, et tulevikus potentsiaalselt aidata ka Hispaania koondist. Paar päeva enne turniiri algust saigi selgeks, et Aafrikasse Ezzalzouli sedapuhku ei sõida.

Endiselt jääb koondisest eemale ka Joel Matip, kes viimati aitas Kameruni meeskonda 2015. aastal. Põlvevigastustega on audis Zimbabwe üks nimekamaid pallureid Marvelous Nakamba (Aston Villa) ning Paul Pogba vanem vend Florentin Pogba (Guinea/Sochaux).

Koondiste nimekirjad:

NB! Välja on toodud vaid mängijad, kes mängisid enne talvist üleminekuakent Euroopa mõnes tippliigas (Premier League, Serie A, Bundesliga, La Liga, Ligue 1) või siis on kas praeguses klubis või varasemate saavutustega silma paistnud.

Burkina Faso: Edmond Tapsoba (Leverkuseni Bayer), Issa Kabore (Troyes), Bertrand Traore (Aston Villa), Dango Ouattara (Lorient).

Kamerun: Andre Onana (Amsterdami Ajax), Ambroise Oyongo (Montpellier), Harold Moukoudi (Saint-Etienne), Jean-Charles Castelletto (Nantes), Enzo Ebosse (Angers), Andre-Frank Zambo Anguissa (Napoli), Martin Hongla (Hellas Verona), Yvan Neyou (Saint-Etienne), Jean Junior Onana (Bordeaux), Vincent Aboubakar (Al-Nassr), Eric Maxim Choupo-Moting (Müncheni Bayern), Karl Toko Ekambi (Lyon), Stephane Bahoken (Angers), Ignatius Ganago (Lens).

Roheneemesaared: -

Etioopia: -

Guinea: Saidou Sow (Saint-Etienne), Naby Keita (Liverpool), Amadou Diawara (Roma), Ilaix Moriba (Leipzig), Mohamed Bayo (Clermont).

Malawi: -

Senegal: Edouard Mendy (Londoni Chelsea), Alfred Gomis (Rennes), Kalidou Koulibaly (Napoli), Fode Ballo-Toure (Milan), Abdou Diallo (PSG), Ibrahima Mbaye (Bologna), Bouna Sarr (Müncheni Bayern), Idrissa Gueye (PSG), Cheikhou Kouyate (Crystal Palace), Nampalys Mendy (Leicester), Pape Matar Sarr (Metz), Mamadou Loum (Deportivo Alaves), Pape Gueye (Marseille), Sadio Mane (Liverpool), Ismaila Sarr (Watford), Keita Balde (Cagliari), Habib Diallo (Strasbourg), Boulaye Dia (Villarreal), Bamba Dieng (Marseille).

Zimbabwe: -

Komoorid: -

Gabon: Mario Lemina (Nice), Pierre-Emerick Aubameyang (Londoni Arsenal), Denis Bouanga (Saint-Etienne), Jim Allevinah (Clermont), Ulrick Eneme Ella (Brighton).

Ghana: Daniel Amartey (Leicester), Alexander Djiku (Strasbourg), Gideon Mensah (Bordeaux), Thomas Partey (Londoni Arsenal), Iddrisu Baba (Mallorca), Salis Abdul Samed (Clermont), Andre Ayew (Al-Sadd), Jordan Ayew (Crystal Palace), Kamaldeen Sulemana (Rennes), Felix Afena-Gyan (Roma).

Maroko: Yassine Bounou (Sevilla), Romain Saiss (Wolverhampton), Achraf Hakimi (PSG), Nayef Aguerd (Rennes), Adam Masina (Watford), Sofiane Alakouch (Metz), Sofyan Amrabat (Fiorentina), Aymen Barkok (Frankfurdi Eintracht), Imran Louza (Watford), Azzedine Ounahi (Angers), Youssef En-Nesyri (Sevilla), Sofiane Boufal (Angers), Munir El Haddadi (Sevilla).

Egiptus: Mohamed Elneny (Londoni Arsenal), Trezeguet (Aston Villa), Mohamed Salah (Liverpool), Omar Marmoush (Stuttgart).

Guinea-Bissau: Pele (Monaco), Moreto Cassama (Reims), Mama Balde (Troyes).

Nigeeria: William Troost-Ekong (Watford), Ola Aina (Torino), Tyronne Ebuehi (Venezia), Alex Iwobi (Everton), Wilfred Ndidi (Leicester), Frank Onyeka (Brentford), Ahmed Musa (Fatih Karagümrük), Moses Simon (Nantes), Kelechi Iheanacho (Leicester), Samuel Chukwueze (Villarreal), Taiwo Awoniyi (Berliini Union).

Sudaan: -

Alžeeria: Alexandre Oukidja (Metz), Aissa Mandi (Villarreal), Ramy Bensebaini (Mönchengladbach), Youcef Atal (Nice), Sofiane Feghouli (Galatasaray), Ismael Bennacer (Milan), Haris Belkebla (Brest), Farid Boulaya (Metz), Islam Slimani (Lyon), Riyad Mahrez (Manchester City), Adam Ounas (Napoli), Said Benrahma (West Ham).

Ekvatoriaal-Guinea: Carlos Akapo (Cadiz).

Elevandiluurannik: Serge Aurier (Villarreal), Eric Bailly (Manchester United), Maxwel Cornet (Burnley), Ghislain Konan (Reims), Odilon Kossoynou (Leverkuseni Bayer), Willy Boly (Wolverhampton), Franck Kessie (Milan), Jean-Daniel Akpa Akpro (Rooma Lazio), Habib Maiga (Metz), Hamed Traore (Sassuolo), Max Gradel (Sivasspor), Nicolas Pepe (Londoni Arsenal), Wilfreid Zaha (Crystal Palace), Sebastien Haller (Amsterdami Ajax), Jeremie Boga (Sassuolo).

Sierra Leone: -

Gambia: Omar Colley (Sampdoria), Musa Barrow (Bologna), Ebrima Darboe (Roma), Ebrima Colley (Spezia).

Mali: Hamari Traore (Rennes), Boubakar Kouyate (Metz), Charles Traore (Nantes), Massadio Haidara (Lens), Moussa Doumbia (Reims), Lassana Coulibaly (Salernitana), Moussa Djenepo (Southampton), Amadou Haidara (Leipzig), Diadie Samassekou (Hoffenheim), Yves Bissouma (Brighton), Rominique Kouame (Troyes), Kalifa Coulibaly (Nantes), El Bilal Toure (Reims).

Mauritaania: -

Tuneesia: Dylan Bronn (Metz), Omar Rekik (Londoni Arsenal), Ellyes Skhiri (Köln), Saif-Eddine Khaoui (Clermont), Hannibal Mejbri (Manchester United), Yoann Touzghar (Troyes), Wahbi Khazri (Saint-Etienne).