Viimasest neljast kolm, kuuest neli ja kaheksast viis meistritiitlit. FC Flora on Eesti klubijalgpallis kehtestanud Rohevalge ajastu, millega saab kõrvutada ainult 2004-2009 kuuest võimalikust viis tiitlit võitnud FC Levadia toonast ülemvõimu.

• Vaata galeriid FC Flora mängijate esitluselt!

Flora läheb 2023. aastal klubi ajaloo 15. Eesti meistritiitlit püüdma tuttava valemiga ehk ainult Eesti mängijatest koosneva koosseisuga, mis on koostatud pikema aja vältel. Ei mingit suurt talvist verevahetust. Ei meeskonnas ega treeneripingil. Edu püütakse sisse töötatud ja end tõestanud moel.

"Flora edu pandiks on pikaajaline plaan ja süsteemne tegutsemine. Läbi selle loome võimaluse edu saavutamiseks," sõnab klubi president Pelle Pohlak. "Samas peame iseendale kogu aeg uusi eesmärke seadma ega tohi olemasolevaga rahulduda. Iseennast imetleda ei tohi. Kui hakkame olemasolevat seisu hirmsasti kiitma, siis kaotame. Peame püsima näljased."

Kuidas klubi president enda nimetatud süsteemset tegutsemist kirjeldab? "Kui 2020 meistriks tulime, oli 2015. aastal meistriks tulnud võistkonnast alles mõni üksik mängija. Muudame esindusmeeskonda kogu aeg ja üpris palju Oleme klubisse juba varem toonud mängijaid, kes on võimelised tühjaks jäänud positsioonile astuma.

Mäletan, et kui Gert Kams karjääri lõpetas, siis oli mul telefonis mitu sõnumit, mis ütlesid, et Floral pole võimalik seda kohta sisemiste ressurssidega paigata. Aga tuli Michael Lilander. Paljud mängijad tulevad Florasse, sest teavad, et nendega tegeletakse, neid arendatakse ja neid aidatakse. Muidugi kõigiga läbimurre ei õnnestu. See polegi jalgpallis võimalik, et kõik täkkesse läheb."

Üks väga suur asi, millega Flora täkkesse pani, oli Jürgen Henni nimetamine peatreeneriks pärast 2017 Arno Pijpersi juhendamisel võidetud meistritiitlit. 2018 tuli Floral küll leppida pronksmedalitega (meistriks tulnud Nõmme Kaljule jäädi alla kolme punktiga), aga sellele on järgnenud klubi ajaloo kõige edukam ajastu, sest meistritiitlite kõrval saavutati veerand sajandit kestnud ootamise järel edu ka eurosarjas.

2019 võitis Flora meistritiitli selge eduga (Levadiat edestati 12 punktiga), alistas eurosarjas Niši Radnicki (Serbia) ning andis väärika lahingu Saksamaa Bundesliga klubile Frankfurti Eintracht. Flora sportlik vaprus jättis sakslastele sügava mulje. Siiani moodustavad Eintrachti toetajad arvestatava osa Flora sotsiaalmeedia jälgijaskonnast ning järgnevatel suvedel laekusid euromängude eel ja ajal Frankfurtist Lillekülla soojad edusoovid.

2020 ehk koroonahooajal oli Flora ülekaalu koduliigas suisa mäekõrgune. Hõbeda võitnud Paide Linnameeskonda edestati 16 ja pronksile jäänud Levadiat 23 punktiga. Eurosarjas jõuti Euroopa liiga play-off'i, kus kaotati Zagrebi Dinamole. Alagrupiturniiri hõng saadi aga sõõrmeisse ja 2021. aastal täideti siht, millest Eesti klubijalgpall 1990ndate algusest saadik unistas.

Võidud FC Hiberniansi (Malta) ja Shamrock Roversi (Iirimaa) üle tagasid Florale koha Konverentsiliiga alagrupiturniiril, kus ei jäädud kotipoisteks, vaid tehti A. Le Coq Arenal tuul alla Belgradi Partizanile. Premium liigas jäädi samas Levadiale ühe punktiga alla ja tiitlist ilma. Mullu naasti troonile, kui hooaja jooksul kaotati ainult üks mäng ning edestati Levadiat 18 punktiga.

Kõige selle pealt pole üldse üllatav, et Eesti jalgpalliskeenel peetakse Florat 2023. aasta hooaja soosikuks number üks. Kuidas õnnestus Flora ettevalmistus, mille käigus kohtuti nii Šveitsi, Austria kui ka Norra kõrgliigaklubidega?

"Pigem tunnen, et saime oma asjad hästi tehtud. Esimesed kaks nädalat olid natuke lünklikud, aga seejärel liikusid asjad tõusvas joones. Treeningmängudes kogetud tempot pole trennidest täielikult võimalik matkida, aga teeme omalt poolt kõige, et hoida tempot nii kõrgel kui võimalik.

Samas nagu treeningmängud välisklubidega näitasid – me suudame pakutava tempoga kohaneda. Järelikult oleme ka treeningutel suutnud seda hoida piisavalt okeil tasemel. Mängud välisklubidega ongi mõeldud selleks, et järele aidata end asjades, millest puudu jääb," kõlas Henni kokkuvõte ettevalmistusest 2023. aasta hooajaks, mis on talle peatreenerina kuues.

Sihid uueks hooajaks on Floral tavapärased. "Soovime võita Eestis kõik võimaliku ja jõuda eurosarjas võimalikult kaugele," sõnas Pelle Pohlak. Juba praegu võib öelda, et perfektsusest jääb väike killuke igal juhul puudu, sest superkarikat Floral võita ei õnnestunud. Pühapäevases mängus mindi Paide vastu küll 2:0 juhtima, aga lõpuks kaotati 2:3.

Samas on kõigile selge, et superkarikas on saadaval olevatest trofeedest kõige väiksema tähtsusega. Evald Tipneri karikas on mängijate silmis oluliselt ja meistritiitel kordades tähtsam. Eurosarjaedust rääkimata. Kaotus Paidele meenutas keskkaitsja Märten Kuuse hinnangul, et valvsuse kaotamine võib kiiresti kätte maksta.

"Korralik äratuskell ja õppetund meeskonnale. Halb, et see juhtus karika peale mängides. Aga samas hea, et enne Premium liiga hooaja algust. Korralik raputus, mis tuletab meelde, et mängude võitmiseks tuleb lõpuni keskenduda. Pärast 2:0 edu kadus meie hea mäng ära. Algusest lõpuni keskendumine oli puudulik. Ära vajumisi ei tohi endale lubada," sõnas Kuusk.

Keskkaitsja naasis Florasse pärast aastat Ungari kõrgliigaklubis Ujpest. Kuidas erinevad Flora, kust ta 2022 jaanuaris lahkus, ja Flora, kuhu ta 2023 veebruaris saabus? "Väga palju ei erine, ainult mõned mängijad on vahetunud. Treenerid on suuresti samad, mängupõhimõtted samuti. Väikesed detailid on muutunud, aga vundament mitte. Sulandumine oli minu jaoks pigem hõlbus, rutiinid ju tuttavad.

Tiitlikaitsjana hooajale vastu minna on katsumus, millest oleme teadlikud. Samas see sõna "kaitsta" mulle väga ei meeldi, pigem tahame meistritiitlit uuesti "rünnata". Võidunälg ja tahe ja kirg peavad olema väga suured. Väljakul tuleb kaitsta ja rünnata ühise meeskonnana. Esmalt peame Premium liigas asju hästi tegema, mis toimiks siis vundamendina eurosarjale, kus on samuti vaja esimesest hetkest viimaseni tähelepanelikult pingutada," räägib Kuusk.

Nagu tähelepanelik lugeja tuvastas, ei sõnastanud klubi president Pohlak eurosarjaks konkreetset eesmärki. Flora alustab Meistrite liigat esimesest eelringist, kus omatakse asetust ehk olukord on täpselt sama nagu 2021. aastal. Toona realiseeriti asetus edasipääsuks teise eelringi, mis omakorda tagas kolm võimalust püüda kohta mõne eurosarja alagrupiturniiril.

Esimesed kaks läksid toona nurja, kui Meistrite liiga teises eelringis jäädi alla Varssavi Legiale (Poola) ja Euroopa liiga kolmandas eelringis Nicosia Omoniale (Küpros). Aga kolmas enam mitte, sest Shamrockist saadi jagu.

"Me täiesti teadlikult ei sea eesmärgiks konkreetset faasi, vaid ütleme, et soovime jõuda võimalikult kaugele," märgib Pohlak, viidates eurosarjaga seotud suurele muutujate hulgale. On ju meeletu vahe, kas edasiste võimaluste osas ülimalt olulises Meistrite liiga esimeses eelringis satub loosiga vastu Poola või Leedu meister.

Flora meeskond on kahe hooaja vahel muutunud, aga mitte nii palju kui aasta aega varem. Toona lahkusid klubist esiväravavaht Matvei Igonen, kaitseliini juht Märten Kuusk ja esiründaja Rauno Sappinen. Kolme selge liidri minek suudeti aga sisemiste ressursside arvelt korvata ja Premium liigat kontrolliti kindlalt algusest peale.

Tänavu on muudatused väiksemad. Ainuke mullu selget põhimehe rolli täitnud lahkuja on väravavaht Karl-Romet Nõmm. Poole-aastase laenulepingu alusel naasis Ungari kõrgliigaklubist Ujpest Kuusk, Narva Transist värvati Nikita Mihhailov ja laenulepingutelt naasid ründajad Sten Reinkort ja Otto-Robert Lipp, keskkaitsja Erko Jonne Tõugjas ja väravavaht Ingmar Krister Paplavskis.

Etteruttavalt: mis peaks juhtuma, et 2023. aasta hooaja järel lahkuksid Florast välismaale taas mitmed põhitegijad ja seda konkreetsete ostusummade eest, nagu läksid 2021 Sappinen ja Kuusk? Pelle Pohlak: "Panustama peavad mängija ja klubi, aga suurteks argumentideks on koondise ja Eesti klubide rahvusvaheline edu. See tekitab Eesti klubide mängijate vastu suuremat huvi ja sissetulekut. Rahvusvahelise edu pealt Sappinen ja Kuusk ju välismaale siirdusidki."

Liikumised tähendavad, et just ründemängu osas on peatreener Henni käsutuses väga mitmekülgne mängijate komplekt. Hooaja-eelsetes kontrollkohtumistes on esiründajaks tõusnud mullu FC Kuressaare ridades 15 väravat löönud Reinkort ja mullu Flora edurivi juhtinud Rauno Allikule on leitud sobiv koht alumise ründaja/ülemise poolkaitsja positsioonil.

Lisaks neile kahele suudavad tipus mängida ka kogenud Sergei Zenjov, keda Flora kasutab enamasti äärel, ning noor Aleksandr Šapovalov, kellele otsiti talvel küll usinasti välismaalt klubi, aga praeguse seisuga edutult. Kõik nimetatud neli varianti on eripalgelised ning laiendavad peatreeneri käsutuses olevat võimaluste paletti.

Ääreründajate osakonda on lisandunud Mihhailov ning aasta võrra küpsemaks saanud jaanuaris koondisedebüüdi teinud Danil Kuraksin, kes kindlustavad kogenud Zenjovi ja Ojamaa seljatagust. Keskväljalt lahkus Poom, aga Alliku uus roll vähendab vajadust puhaste keskpoolkaitsjate järele. Keskkaitsjaid on meeskonna rivistuses seitse ja väravavahte kolm.

Ainuke positsioon, kus olukord hõredam, on äärekaitsjate osakond. Michael Lilander on vigastatud ja kui Kristo Hussar enne superkarikafinaali haigestus, pidi kohta täitma keskkaitsja Marko Lipp. Vasakul on Marco Lukka vigastuse tõttu Ken Kallaste peamiseks alternatiiviks ääreründaja Kuraksin.

"Marco Lukka ravib endiselt põlve külgsidemete venitust, mis ei taha ravile alluda ega luba koormusi tõsta. Henrik Pürgil on tõsine probleem puusaga ja Kristen Lapa käis sõrmeluumõraga operatsioonil. Neile on nüüd tõsisemate vigastustega lisandunud Michael Lilander ja Mihkel Järviste.

Lilander sai viga mängus Narvaga ning paranemine kestab üks kuni kaks kuud. Järviste trauma täpne iseloom veel selgub, aga tõenäoliselt on tal pöias väsimusmurd, mis tähendaks 6-8 nädala pikkust taastumist. Aga pigem katet jagub. Ja iga vigastuse peale ei saa meeskonda uut mängijat tuua. Proovime teisi mehi ja varsti tuleb ka koondisepaus, mis annab lisaaega," kirjeldas Henn olukorda vigastusrindel enne eelmise nädalavahetuse superkarikafinaali.

Meeskonnast rohkem on muudatusi aset leidnud Flora kontoripoolel. Kas see on ka tegelikult nii suur ja oluline sündmus, kui kodusel vutiskeenel räägitakse, selgub lõpuks väljakul. Juhtub Flora hooaeg ebaõnnestuma, hakatakse põhjuseid otsides ilmselt kindlasti ka sinnapoole vaatama. Lähevad aga asjad hästi, liigitub põhjalik verevahetus loomulikuks uuendusprotsessiks.

"Aasta eest hooajale ette vaadates ütlesin, et kontoris on meil kõik hästi. Iga kord, kui inimene nii arvab, loob ta ise situatsiooni, kus midagi on märkamata. Tegevjuhi Reili Järvalti lahkumine oli teada maikuust alates. Kolme inimese puhul oli meie soov asju muuta, kaks said parema pakkumise ja kogukonnajuht soovis ise lahkuda," räägib Pohlak.

Tegevjuhi koht on Floras siiani täitmata, ülesandeid jagavad omavahel president Pohlak ja spordidirektor Norbert Hurt. Kui palju on muudatused mõjutanud esindusmeeskonda? "Lahkumised pole jäänud tähelepanuta. Minult on küsitud põhjuste kohta, aga tegevuste mõttes pole liikumised meeskonda mõjutanud, sest tegemata pole midagi jäänud. Värsked tuuled kontoris annavad aga alati positiivse tõuke. Asi liigub minu meelest heas suunas," sõnab Pohlak.

Lõpetuseks aga kõige olulisem küsimus – kas Premium liiga tipus on 2023. aastal kitsam kui mullu? "Väga raske öelda. Flora ei lähe ühelegi hooajale vastu mõttega, et nüüd tulevad asjad lihtsamalt või raskemalt. Teeme omi asju ja seame sihte. Riigi meistriks tulla on alati suur töö ja väljakutse. Kas see on mullusest kergem või raskem, ei oska öelda," lausub Pohlak.

* * *

Meeskonna staar – Henrik Ojamaa

Kogenud ääreründaja alustab Floras oma kolmandat hooaega ning läbi kahe eelmise aasta muutus tema roll meeskonnas üha tähtsamaks. Ojamaa jõuline stiil valmistab suurt peavalu igale Premium liiga äärekaitsjale ning sunnib iga vastast oma paremkaitsjat kindlustama.

Ojamaa statistilised näitajad pole meeletud. 2021 jäi Premium liigas tema arvele kaheksa väravat ja kümme resultatiivset söötu, 2022 olid näitajad vastavalt kuus ja üheksa. Ent skooritegemisest olulisem on tema mõju mängule. Võidetud duellid ja oma äärel loodav pingeväli suurendavad oluliselt ülejäänud Flora meeskonnale tegutsemisvabadust.

Agressiivne stiil toob küll kaasa omajagu kollaseid kaarte (2021 kaheksa, 2022 neli + üks eemaldamine), ent on kokkuvõttes Flora jaoks ikkagi väga oluline relv. Ojamaa on Flora mänguline liider, kes kehtestab eeskuju näidates standardid, mida kaaslased üheskoos edu saavutamiseks väljakul peavad täitma.

Kellel silma peal hoida? Danil Kuraksin

Jaanuaris koondisedebüüdi teinud vasakujalgne ääremängija näitas juba 2021. aasta sügisel Konverentsiliiga alagrupiturniiril, et suured sündmused teda verest välja ei löö. Näiteks A. Le Coq Arenal Serbia tippklubi Belgradi Partizani vastu põhikoosseisu liikme vastutuse kandmine tuli Kuraksinil välja sundimatult.

Eelmisel hooajal Kuraksin selgeks põhimeheks tõusta ei suutnud, sest selleks tulnuks mängida pingile kas Henrik Ojamaa või Sergei Zenjov, ent ka nende kõrvalt sai ta oma võimalused. 16 mängu põhikoosseisus ja 16 mängu vahetusest kasutas ääreründaja kenasti ära, lüües Premium liigas 10 väravat ja andes kaheksa resultatiivset söötu.

Sealjuures on oluline märkida, et juba mullu oli just Kuraksin mitmel puhul mängija, kellega Flora proovis enda jaoks ebasoodsalt kulgevat mängu muuta. Tema kümnest tabamusest suisa pooled osutusid meeskonna võiduväravateks.

Suurim küsimärk – pidav kaitse

Paide Linnameeskond sai pühapäeval superkarikafinaalis Florat 3:2 alistades hakkama asjaga, mida 2022. aasta hooajal mitte ükski Eesti klubi ei suutnud – lõi Florale võistlusmängus vähemalt kolm väravat. Terve eelmise hooaja käigus juhtus see Floraga ainult Konverentsiliiga esimese eelringi kordusmängus Seinäjoki JK-ga, mis kaotati lisaaja järel 2:4.

2:3 kaotus Paidele näitas Florale kätte murekoha. Jalgpalliklišee "mänge võidetakse ründajatega, meistritiitleid kaitsjatega" pole tekkinud tühja koha pealt. Flora on neli hooaega järjest olnud Premium liiga selgelt kõige tugevama kaitsega võistkond. Hooaegadel 2019-22 löödu Florale Premium liigas vastavalt 21, 17, 23 ja 21 väravat. See teeb keskmiseks näitajaks 0,54 sisse lastud väravat mängu kohta.

Kui Flora suudab ka tänavu selle näitaja hoida samas kandis, pole erilist kahtlust, et nad tulevad jälle meistriks. Aga teele asutakse tagaliiniga, kus tuttavat kindlust vähem kui varem. Senine põhiväravavaht Karl-Romet Nõmm siirdus Poola esiliigasse, paremkaitsja Michael Lilander on vigastatud ning mullune kaitseliini liider Henrik Pürg samuti. Märten Kuusk on tagasi, aga tema eeldatav partner Erko Jonne Tõugjas omab Premium liiga kogemust 16 mängu jagu.

* * *

Tallinna FC Flora
Peatreener: Jürgen Henn
Abitreenerid: Joel Indermitte, Sander Post
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Spordidirektor: Norbert Hurt
Füsioterapeudid: Maali Pruul, Kristiina Lind
Fitness-treener: Johan-Kaspar Ivask
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Massöör: Oliver Papp
Kapten: Konstantin Vassiljev
EJL-i stipendiaadid: Mihhail Kolobov, Erko Jonne Tõugjas, Kristo Hussar, Evert Grünvald, Danil Kuraksin, Mathias Palts
Eelarve: 3 875 000 eurot
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora U21 (Esiliiga)
Koduväljakud: A. Le Coq Arena / Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Koduleht: www.fcflora.ee
Esimene mäng (ühtlasi esimene Soccernet.ee telemäng): 3. märtsil kell 19.00 vs. Laagri JK Harju (Sportland Arenal)

Koosseis:

Väravavahid: Evert Grünvald, Kristen Lapa, Ingmar Krister Paplavskis.
Kaitsjad: Michael Lilander, Henrik Pürg, Kristo Hussar, Markkus Seppik, Ken Kallaste, Marco Lukka, Marko Lipp, Erko Jonne Tõugjas, Mihhail Kolobov, Märten Kuusk.
Poolkaitsjad: Danil Kuraksin, Mihkel Järviste, Konstantin Vassiljev, Markus Soomets, Martin Miller, Nikita Mihhailov.
Ründajad: Tony Varjund, Aleksandr Šapovalov, Sten Reinkort, Otto-Robert Lipp, Rauno Alliku, Sergei Zenjov, Henrik Ojamaa.

Eeldatav algkoosseis (kui kõik terved):

Talvised koosseisumuudatused:

Sisse:

Märten Kuusk (keskkaitsja, Ujpestist) võeti pooleks aastaks laenule.
Otto-Robert Lipp (ründaja, Kuressaarest) naasis laenult.
Nikita Mihhailov (poolkaitsja, Transist) sõlmis klubiga 3-aastase lepingu.
Ingmar Krister Paplavskis (väravavaht, Kuressaarest) naasis laenult.
Sten Reinkort (ründaja, Kuressaarest) naasis laenult.
Erko Jonne Tõugjas (kaitsja, Legionist) naasis laenult.

Välja:

Vladislav Kreida (poolkaitsja) siirdus Iirimaa kõrgliigasse.
Mark Anders Lepik (ründaja) laenati Kuressaarele.
Karl-Romet Nõmm (väravavaht) siirdus Poola esiliigasse.
Mathias Palts (kaitsja) laenati Kuressaarele.
Markus Poom (poolkaitsja) siirdus Iirimaa kõrgliigasse.
Andrei Smirnov (poolkaitsja) liitus Kuressaarega.

Hooaja-eelsed mängud:

14.01. FC Flora - FC Kuressaare (PL)  0:2
21.01. FC Flora - FCI Levadia (PL) 1:2 (Reinkort)
25.01. FC Winterthur (SUI) - FC Flora 2:1 (Šapovalov)
26.01. Berni Young Boys (SUI) - FC Flora 4:1 (Reinkort)
29.01. FC Flora - FK Valmiera (LAT) 2:0 (Zenjov, Mihhailov)
05.02. WSG Tirol (AUT) - FC Flora 1:2 (Vassiljev, Kuraksin)
11.02. FC Flora - JK Narva Trans (PL) 4:2 (Zenjov, Reinkort 2, Vassiljev)
17.02. Lilleström FK (NOR) - FC Flora 2:2 (Alliku, Miller)
26.02. FC Flora - Paide Linnameeskond 2:3 (Alliku 2)

Võit; viik; kaotus.
PL - Premium liiga; SUI - Šveitsi kõrgliiga; AUT - Austria kõrgliiga, LAT - Läti kõrgliiga, NOR - Norra kõrgliiga