Tallinna FC Flora lõpetas eelmisel neljapäeval oma ajaloolise eurohooaja, mängides esmakordselt alagrupimänge. Märkimisväärsed tulemused ärgitasid ka rohesärkide fänne ja lähedasi, keda oli viimaseks kohtumiseks kokku tulnud enam kui 60. Mitmed allikad väitsid, et viimastel aastatel pole sellist tuge välismaal pakkuda suudetud. Niisiis tehti ka sellel rindel pisut ajalugu.

"See on alati fantastiline, kui inimesed saavad reisida. Me saame neid ainult tänada. Vahepeal olid nad kolmekesi, siis viiekesi-seitsmekesi, täna oli see grupp suurem. Suur tänu neile, et nad meiega kaasa sõidavad ja meid toetavad. Ilma nendeta oleks kindlasti raskem," sõnas Flora kapten Konstantin Vassiljev viimase Konverentsiliiga matši järel, viidates meeskonda toetama tulnud fännidele.

Nii Belgia suuruselt kolmandas linnas Gentis toimunud matši kui ka muid kaasnevaid sündmusi käis ka Soccernet.ee kohapeal kajastamas. Viimase mängu eel saadi sallist kinni ka rohesärkide fännidel.

"Tulime oma võistkonnale andma seda viimast toetust selleks üli-ülipikaks hooajaks," sõnas Flora fänniseltskonna üks tuntumaid nägusid soojendusküsimuse järel, "tulime siia ja loodame, et saame siit ka midagi tagasi." Jutusoonele saadud Brandon Paimal, kes peaks kõikide eelduste kohaselt reageerima ka nimedele Brandisco ja Astronaut, selgitas, et kolme kuu eest reisi broneerides oli ta suurimaks lootuseks viimases matšis veel millegi peale mängimine. See soov läks teatavasti ka täide.

"Ja me täna mängime millegi peale. Vahet ei ole, kas me selle siis saavutame või ei saavuta," ei olnud viimase Konverentsiliiga matši eel pigem keerulises seisus olnud meeskonna fänn üleliia entusiastlik. "Aga meil on millegi peale mängida – see on see, millest ma unistasin. Ja see on minu arvates juba väga kõva sõna. See hooaeg, mille me oleme Euroopas teinud, on olnud ülikõva. Makske kinni või tehke järele!"

Pole kindel, kas rohelistes särkides poolehoidjate enesekindlus tulenes tõelisest meeskonda uskumisest või mõjutas seda ka kohaliku restorani pakutav. Teisalt ei olnud see tol hetkel ka oluline, sest ühe tõelise fänni tööks ongi uskuda. Ka siis, kui paberilt kõige parem seis vastu ei vaata.

Aga mis aitab veel kõvemini uskuda? Mida tuleb enne mängu kindlasti teha? "Tuleb kokku lüüa!" kõlas lihtne loogika, mille järel tõstsid kümmekond häälekat pöidlahoidjat oma klaasid laualt ning lõidki kokku. Seejärel nentis Brandisco, et tegelikkuses midagi erilist tavaliselt korda ei saadeta. "Põhiline on see, et me suudaks staadionil võistkonnale anda seda lisa-power’it," rõhutas ta.

"Kui meil mingi mõte tuleb, siis hakkame mängust mängu järjest midagi proovima ja siis lõpuks nii-öelda töötame sisse," selgitas Brandisco loogikat, kuidas ühe fännilaulu elutee kulgeb. "Käime trammiteedel ja harjutame," kõlas oluline täpsustus teiselt poolt lauda. Brandisco jätkas, et eelnenud õhtul lasti häälepaeled Genti tänavatel valla, mille peale kohalik fänn meestele kohe kella andis. "Me äratasime kurja hundi," särasid Flora fänni silmad lõbusalt, "suure põnevusega läheme täna mängule!"

Retk Belgia linnas viis rohesärkide fännid ka kohalikku baari, kus lahkumise järel rippus ka FC Flora fännisall. "Seal oli üliäge baarmen, kes on nii Genti kui ka Liverpooli fänn," alustas Brandisco, kes peale Flora samuti Inglismaa kõrgliigas pallivale Liverpoolile pöialt hoiab. "Ja seal baaris oli kaks salli: Genti ja Liverpooli oma. Õhtu lõpuks oli seal ka Flora sall – ja selle üle oleme ikkagi väga rõõmsad ja uhked," jagas ta lõbusat seika. Siiski jäi saladuseks see, kuidas Flora pöidlahoidjatel säärane tegu õnnestus. Fototõestust jagati seevastu aga meelsasti.

Rääkides muudest seikadest selgitas Brandisco, et välisreisidel on oluline ka kohalikku kultuuri tarbida. Niisiis käidi üheskoos nii üle tee asuvas keskaegses Gravensteeni kindluses kui ka kohalikus õlletehases. "See linn siin on tegelikult väga-väga äge. See on väike ja hubane," oli poolehoidja reisi sihtkoha valikuga rahul. Siinkohal peaks tänusõnad minema UEFA-le.

Selle vestluse järel seadsime sammud aga järgmisesse, tüki olulisemasse poolehoidjate kogunemiskohta. Mõnesaja meetri kaugusel olevas baaris ootas meiega juttu vestnud seltskonda vast tüki suuremgi osa fänniseltskonnast. Olles vastavalt kohalikele seadustele ette näidanud vaktsineerimispassid, asusime juttu ajama Frank Kolde ehk Papaga.

"Möödunud sajandist," kõlas vastus küsimusele, kui kaua on Papa just Florale kaasa elanud. "Ma olen meeskonnaga olnud algusest saadik. Peab aru saama sellest – vaata – naise võid küll välja vahetada, aga klubi ei tohi." Ta selgitas, et kui 1992. aastal Eesti kõrgliiga loodi, siis polnud peale Flora lihtsalt kedagi teist valida.

Papa sõnas, et koos koondisemängudega on ta kokku kirja saanud ehk 30 matši. Näiteks käis ta 2017. aasta lõpus koondisel ka pea 15 tuhande kilomeetri kaugusel asuval Fidžil kaasa elamas. "Ma arvan, et ma poleks kunagi elus sattunud sellisesse kohta nagu Fidži. No mis põhjusel ma läheksin sinna?" arutles Papa, kes lisas, et kui tahta mere äärde minna, siis selle leiab ka näiteks Pärnust. Aga nelja aasta tagust reisi ta teistel ette ei soovita küll võtta.

"Aga noh, fänlus on nagu hobi. See on hariv ja sa näed maailma. Ja sa satud sellistesse kohtadesse, kuhu sa muidu ei satu," jätkas Florat Genti toetama tulnud poolehoidja positiivsel foonil. "Sa leiad uusi sõpru, uusi rahvusvahelisi suhteid. Tänagi on meil siin kaasa elamas sõbrad Lätist, kes on meie võrgustiku üks osa," selgitas ta. "Jalgpallifänlus on nagu globaalne võrgustik, mis töötab üle riigipiiride."

"Mõned klubid on sõbrad, mõned on vaenlased, aga üldjuhul ei ole keegi meiega vaenlane, sest me oleme nii väike riik. Kellelegi saadeti sõnum, et kas kakelda tahame – ei taha, me tulime siia ilusat elu nautima. Õlut on, vahvlit on, mis sa veel tahad saada," arutles hetkesseisuga täielikult rahul olev Papa igati mõistuspärast loogikat.

Mis on aga Papa arvates olulised asjad, mida tuleb enne matši ära teha? "Vetsus ära käima," kõlas esmalt ootamatu, aga siis selgitustest jõudu saanud vastus, "kus sa seal ikka käid, sul ei ole aega." Peale selle on tal üks traditsioon veel. "Täna käisin kirikus. Rääkisin vanamutiga (hiljem selgus, et tegemist on neitsi Maarjaga – L. J.) ja panin küünla, et oleks võit olemas," selgitas Papa.

Kuivõrd tänaseks on selge, et võitu Genti üle ei tulnud, siis on paslik lõpetada lugu ikkagi positiivsel noodil. Küsides Papalt, kuidas üks jalgpallifänn tänavuse hooajaga rahul on, kõlas vastus: "Ulme. Tänavune hooaeg üldse on Eesti jalgpallifännile selline, et võiks ära surra: Balti turniiri võitu nägime, klubi sai Euroopas edasi. Mis sa veel tahad?!"