Tartu Tammeka on Premium liigas olnud järjest alates 2005. aastat ning Marti Pähn oli 13. treener, kes selle aja jooksul tartlasi juhendas. Ta oli Tammeka eesotsas 97 liigamängus ning teenis nende jooksul 94 punkti ehk keskmiselt 0,97 punkti mängus.
Pähna eelkäija Miguel Santos oli ametis vaid 19 mängu, mille jooksul portugallane teenis keskmiselt enam-vähem sama palju punkte ehk 0,95. 2022. aasta alguses tulnud ja sama aasta suvel lahkunud Santos teenis 18 punkti ning lõi sama arvu väravaid. Pähna käe all lõi Tammeka 109 väravat ehk keskmiselt veidi üle värava (1,12) mängu kohta.
Pähna 0,97 punkti mängu kohta annab 13 Tammekat kõrgliigas juhendanud treeneri arvestuses viienda koha. Tammeka treenerikarjääri jooksul teenisid keskmiselt enam kui punkti mängu kohta vaid selle arvestuse parim Sergei Ratnikov (1,41), kes oli Maag Tammeka nimelise meeskonna peatreener aastatel 2006-2007. Talle järgnevad Dmitrijs Kalašnikovs (1,33), Kaido Koppel (1,15) ja Marko Kristal (1,05). 13 treeneri halvim näitaja on 2009. aastal Tammekat juhendanud Norbert Hurdal, kes teenis ainsal peatreeneri hooajal 36 mänguga 24 punkti ehk 0,67 punkti mängu kohta.
Pähn oli Transfermarkti andmetel ametis 1016 päeva, mis teeb temast Koppeli ja Indrek Koseri järel kolmanda pikima ametiajaga Tammeka treeneri. Kui Koseri ametiajani jäi Pähnal minna vaid kaks päeva, siis Koppeli 1737 päeva pikkune ametiaeg oleks tähendanud, et Pähn pidanuks selle ületamiseks ametis püsima 2027. aasta aprillini. Ühtlasi on Pähn Koppeli ja Koseri järel enim ametlikke mänge juhendanud Tammeka peatreener – 36-aastane treener oli koos karikamängudega ametis 108 mängu.
Pähn võitis 97 Premium liiga mängu jooksul 22 kohtumist, mistõttu on tema võiduprotsent liigamängude arvestuses umbes 23. Sellega kuulub endine Tammeka treener eelkäijatega võrreldes keskmike hulka, kuid vahed ei ole suured, sest enamus peatreenerite võiduprotsent on 20 kuni 30 protsendi vahel. Enam kui kolmandiku oma ametiaja liigamängudest suutsid võita vaid Kalašnikovs ja Ratnikov, kuid kumbki ei suutnud võita enamust liigakohtumistest.
Pähna ajastu väravatesaldot eelkäijate omaga kõrvutades saab öelda, et tema meeskond ei löönud üleliia palju väravaid, kuid hoidis see-eest oma seljataguse kindlamana. Kui mängu kohta löödud väravate arvestuses jääb Pähn Tammeka peatreenerite konkurentsis pingerea alumisse poolde, siis lastud väravate arvestuses on endine tartlaste loots teisel kohal – vähem väravaid mängu kohta löödi Tammekale vaid Ratnikovi juhendamisel.
Kui võrrelda Pähna tänavuse hooaja näitajaid tema kogu peatreeneriperioodiga, siis ilmneb, et keskmine löödud väravate arv on enam-vähem sama – tänavu lõi Tammeka Pähna juhendamisel kaheksa kohtumisega 1,125 väravat mängu kohta. Lastud väravate arv oli aga selle hooaja alguses Pähna kogu peatreeneriperioodiga võrreldes umbes 0,85 võrra suurem (2,5 versus 1,64). Seetõttu oli ka Tammeka punktisaak Pähna juhendamisel keskmiselt 0,5 mängu kohta, mida on pea poole vähem tema kogu peatreeneriperioodiga võrreldes (0,97).
Mida eeltoodud numbritest järeldada? Kuigi võiduprotsendi ja keskmiselt mängus teenitud punktide arvu poolest liigitub Pähn Tammeka peatreenerite paremusjärjestuses keskmike hulka, on tähelepanuväärne tema ametiaja pikkus, mille poolest ta on esikolmikus. Viimase tabeli põhjal saab väita, et Pähna juhendamisel kaitsetöö varasemate treeneritega võrreldes toimis, isegi kui see tähendas mängus keskmiselt vähemate väravate löömist.
Kindlasti ei peegelda numbrid tervikpilti, sest näiteks Kalašnikovsi lühike ametiaeg kestis vaid 12 mängu ning seetõttu on tema võiduprotsent 44. Väiksema ametiaja puhul on igal võidul, aga ka kaotusel osakaalu moodustamisel suurem tähtsus. Seetõttu on kõige parem indikaator ametiaja hindamiseks tabeliseis hooaja lõpus, sest Tammeka peatreenerid ei konkureeri omavahel, vaid teiste klubidega. Pähn võttis 2022. aasta suvel Santoselt teatepulga üle ning tüüris tartlased hooaja lõpuks kuuendaks. Järgnev hooaeg lõppes üheksanda koha ja üleminekumängudega, kus Premium liiga koht säilitati. 2024. aastal kordas Tammeka Pähna juhendamisel klubi ajaloo parimat tulemust ehk viiendat kohta, mida varem suutsid vaid Ratnikov 2007. ja Koppel 2019. ning 2020. aastal.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta