Täpselt 100 mänguga 100 väravat löönud Teern: seni pole olnud aega välismaale testimisele minna


Tallinna Flora naiskonna ründaja Kristina Teern (20) lõpetas Meistriliiga hooaja täpselt sellises seisus, et ta on löönud senise karjääri 100 kõrgliigamänguga 100 väravat. Ta ei osanud veel Soccernet.ee-le öelda, kas jääb neid numbreid järgmisel hooajal Eestisse kasvatama või siirdub välismaale.
"Midagi kindlat ma ei ütle, hetkel on veel aega. Vaatame, kas tuleb mõni pakkumine ja kas saab kuskile testimisele minna. Kui ei saa, siis jään Florasse," rääkis Teern. "Tahaksin muidu välismaale minna küll, aga hetkel ei oska öelda, kas või millal lähen."
Kas senise karjääri jooksul FC Kuressaare kasvandikule välismaalt kutseid tulnud ei ole? "Mõni ikka on," vastas Teern. "Lihtsalt ei ole olnud aega testimisele minna, pole olnud sellist ajaakent."
Teern polnud enda sõnul enne Soccernetiga vestlemist ise kursis, et tal on kirjas Meistriliigas täpselt 100 mängu ja 100 väravat. "Kui mõelda, et olen Meistriliigas mänginud neli ja pool aastat, siis arvan, et päris okeid numbrid," märkis ta.
Sajast tabamusest kõige meeldejäävamad on ründaja kinnitusel esimesed kolm, mis tulid debüütmängus. 2020. aasta 29. augustil saatis Flora toona 15-aastase Saaremaa tüdruku Põlva Lootose vastu vahetusest platsile 62. minutil. Ligi poolest tunnist Teernile kübaratriki tegemiseks piisas. Flora võitis Lootost tolles kohtumises 6:0.
"Üks meeldejäävamatest on kindlasti ka sel aastal löödud värav Sakule," viitas noor ründaja ilmselt allolevas videos nähtavale kauglöögile. "Ja neid on veel."
Väravatele lisandus palju sööte
Mullu oli Teern 30 tabamusega Meistriliiga parim väravakütt. Tänavusel aastal lõi ta maksimaalse 26 liigamänguga "ainult" 22 kolli ning jäi väravalööjate edetabelis tiimikaaslase Lisette Tammiku järel teiseks. Enne viimast vooru kaotas ta võistkonnakaaslasele kahe tabamusega. Viimases mängus skooris Teern juba kaheksandal minutil ning sooritas kohtumise jooksul Saku Sportingu vastu veel palju pealelööke, aga lisa enam ei tulnud. Hoopis Tammik skooris kaks korda ja lõpetas liigahooaja 25 tabamuse peal.
Teern jäi oma hooajaga ikkagi rahule: "Naiste Meistriliigas meil resultatiivseid sööte ametlikult ei arvestata, aga Flora-siseselt luges väravavahtide treener [Mattias Traublum] neid ka. Andsin terve aasta jooksul kõikide sarjade peale umbes 30 väravasöötu, nii et olin seotud väga suure osaga meie väravatest."
Teern tunnistas, et Tammikuga omavahel olid neil individuaalsed hooaja väravate numbrid tänavu pidevalt jututeemaks küll, aga mitte selliselt, et keegi oleks kunagi kadedust tundnud või teisele vähem tabamusi soovinud. "Oleme teineteist igal hetkel täiega toetanud ja teineteise jaoks olemas olnud. Enne viimast mängu teadsin, et mul on veel võimalus teda püüda, aga järelikult Lisette vääris seda tiitlit seekord rohkem."
"Ilmselt poleks ma pidanud viimases mängus väravate numbrile mõtlema, võib-olla oleks siis mõni löök rohkem sisse läinud," tõdes Teern.
Viiekordne Eesti meister kinnitas, et nendes mängudes, kus tal värav löömata jääb, ta sellepärast eraldi pettumust ei tunne: "Ma ei mõtle iga kord sellele, et tahan niiväga väravat lüüa, vaid pigem sellele, kuidas saaksin tiimile kasulik olla. Mõnel hetkel söödan rohkem kui löön."
Finaalis 90+4. minuti penaltit lüües enesekindel
Lõppenud klubihooaja tipphetkeks peab Teern mõistagi Balti liiga võitu. Flora alistas augustikuises finaalis võõrsil Riia SFK 2:1. Eesti meisterklubi oli veel üleaja hakul kaotusseisus, aga Teerni 90+4. minutil realiseeritud penalti, mille ta ise palli vastase käe pihta lüües teenis, viis finaali lisaajale. Seal tagas Tammiku 118. minuti tabamus Balti liiga tiitli esmakordselt Florale. Põhiturniiril olid Eesti rohevalged võitnud Šiauliai Gintrat, kes oli varasematel aastatel Balti liigat domineerinud, koguni 4:0.
"Igal aastal on meil olnud Gintraga hästi tugevad vastasseisud. Oli ka sel aastal, aga kui me ülikiirelt juhtima läksime, siis tundsime, et võidame," sõnas Teern, kes lõi ise Gintrale kaks väravat. "Ja kui läksime mängima finaali, siis teadsime samuti, et oleme lihtsalt tiimina nii tugevad, et suudame võita."
Kas seda teati ka kaotusseisus 90. minutil? "Jah! Nagu ma pärast finaali ka mingile kohalikule ajakirjanikule ütlesin, siis me ikkagi uskusime. Ja lisaajal ei mõelnud ma penaltiseeria peale, vaid sisimas tundsin, et suudame ilma penaltiteta võita," vastas väravamasin.
Ta kinnitas, et polnud 90+4. minutil mängus teenitud tähtsat penaltit (nähtav üleval videos) lööma minnes närvis: "Penaltid on sellised asjad, mille puhul olen päris enesekindel. Ma ei kartnud kordagi lööma minna. Teadsin, kuhu ma löön ja mida teen, ning lihtsalt läksin lõin sisse!"
Kosovo vastu tuleb olla valmis kontaktideks
Nüüd ootab Teerni koos Eesti koondisega ees kaks maavõistlust võõrsil Kosovo vastu. Mullu sügisel debüteerinud Teern on praeguseks naiste A-koondises saanud kirja kümme mängu ja ühe värava. Kümnest mängust üks on olnud ka Kosovo vastu (0:3 kaotus).
"Kui ma õigesti mäletan, siis nad on jõulised vastased ehk tuleb olla valmis kontaktideks. Arvan, et suudame luua olukordi, lüüa nendest väravaid ja tulla välja võitjatena," ütles kümnekordne internatsionaal.
Ta on optimistlik, et hakkab tulevikus ka koondise eest rohkem skoorima: "Rahvusvaheline tase on ikkagi teistsugune kui kohalik, aga küll need väravad tulevad!"
Kosovo ja Eesti koondised panevad Prištinas asuval Fadil Vokrri staadionil palli käima ülehomme, 29. novembril kell 14.00 ning 2. detsembril kell 14.00 (Eesti aja järgi). Kohtumiste otseülekandeid saab vaadata Soccernet TV-st.
Soccernet küsis jutuajamise lõpuosas Teernilt ka seda, kuidas kulutab ta käimasolevaks poolaastaks Kultuuriministeeriumilt spordistipendiumina saadud 900 eurot. "Hetkel on ta mul niisama - ei ole kuskile kulutanud. Eks vaatan, kas äkki investeerin kuskile," vastas ta.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta