Eesti koondise vasakkaitsja Artur Pikk (30) on Poolas nagu oma jope. Kultuuriga on ta juba ammu sina peal ning kohalik keelgi on selge. Käimasoleva aasta alguses sõlmis ta oma karjääri teise Poola-lepingu, kui lõi käed sealse esiliigaklubi Opole Odraga.
Odra on kogenud äärekaitsja jaoks karjääri seitsmes välisklubi. Meeskondlikus plaanis on hooaeg seni kulgenud väga edukalt: 11 vooru järel asetutakse 24 punktiga tabelitippu. Varasemalt ka Valgevenes, Slovakkias, Soomes, Ungaris ja Lätis pallinud Pikk kiidab praeguse koduklubi sisekliimat, ent pole seni saanud oma parimat just individuaalses plaanis välja panna.
"Kui rääkida meeskondlikust poolest, siis läheb meil väga hästi – esimene koht ikkagi! Kui aga rääkida isiklikus plaanis, siis ma ei ole eriti rahul," nendib ta Soccernet.ee-ga vesteldes. "Tahaksin ikka rohkem mänguaega saada, aga seni on treener niimoodi otsustanud. Eks tema näeb, mida on vaja ja kuidas saab paremini. Praegu on nii," lepib ta.
Kui Pikk talvel Odraga liitus, mängis ta end kärmelt põhikoosseisu. Veebruari keskpaigast kuni mai alguseni kuulus ta kõikides mängudes algrivistusse, kuniks lihasevigastus hooaja lõpetas. Uus hooaeg sai avapaugu juuli keskel, ent esimest korda pääses Pikk põhikoosseisu alles vähem kui paari nädala eest, 30. septembril. Muidu jagus minuteid vaid vahetusest.
Miks pole peatreener Adam Nocon nüüd enam Pikale nõnda heldelt minuteid jaganud, jääb mõistatuseks ka mängumehele endale. "Raske öelda," nendib ta ise mitmel korral.
"Meil oli pärast [septembrikuist] koondisepausi liigamäng, kus ma ei mänginud. Siis sain karikas 90 minutit, sest liigamängu järel oli taastumiseks vaid kaks päeva. Treener lihtsalt uuendas koosseisu ja andis mulle terve mängu. Pärast karikat mängisin liigas samuti 90, aga pärast seda olin uuesti pingil," kirjeldab Pikk viimaste nädalate sündmusi.
"Ma ei teagi, miks. Treener lihtsalt otsustas nii," nendib ta. "Hoidsime küll taga nulli ja võitsime 1:0 – treenerid ju ütlevad, et kaitsjaid ei vahetata, kui null on taga –, aga tema otsustas vahetada. Mis seal ikka."
Ehkki Tartust pärit Pikk pole end tänavu individuaalselt kuigi palju näidata saanud, on ta sünnilinnast tsipakese suuremas Opole-nimelises linnas baseeruva klubi meeskonnavaimuga väga rahul. "Sisekliima on suurepärane. Kõik saavad aru, et oleme ootusi ületanud," kiidab ta. "Hooaja eel ei arvanud keegi, et Odra võiks esimene olla: meeskonna sees on kõik väga positiivne."
Aastail 2018-2020 samuti Poola esiliigas Legnica Miedzi nimelises klubis mänginud mees tunnistab, et varasem kogemus kohaliku kultuuriga tegi teisel korral harjumise märksa lihtsamaks. "Kui ma nüüd uuesti Poola läksin, siis oli mul väga lihtne sulanduda," sõnab ta. "Saan poola keelest aru, räägin ka ja treeneril oli selle võrra lihtsam. Treenerid teadsid juba enne, et tunnen liigat ja riiki hästi ning saan kõigest aru. Päris lihtne oli."
Poola esiliiga > Premium liiga?
Aastaid erinevates välisklubides mänginud Pikk veetis eelmise hooaja kodumaal, kui kandis Tallinna FCI Levadia särki. Liigatasemete kaaluklassides ta ei kahtle: praegune võitlustander on märksa karmim.
"Nüüd saan öelda, et Poola esiliiga on 100% tugevam kui Premium liiga," ütleb kaitsemängija kindlalt. "Viimati, kui ma seal mängisin, siis veel võib-olla ei olnud. Aga sealne tase on kõvasti tõusnud. Peaaegu kõikidel klubidel on uued staadionid, infrastruktuur on suurepärane. Meil saab samuti järgmisel aastal uus staadion valmis."
Lisaks tutvustab Pikk kummalist nähtust, mis Eesti jalgpallisõbra jaoks tundub ehk lausa sürreaalne. "Isegi kohalikud jalgpallurid lausa tahavad esiliigas mängida, sest tase on kõvasti ühtlasemaks muutunud. Ekstraklasaga (kõrgliiga - M. K.) polegi enam suurt vahet," selgitab ta.
"Kui vaatame kasvõi karikat, siis esi- ja kõrgliiga meeskonnad mängivad väga tasavägiselt. Väga fifty-fifty. Meie mängisime ka Ekstraklasa tiimiga (Mieleci Staliga - M. K.) – oleksime võinud sama hästi võita, aga kaotasime 1:2."
Tuleb tunnistada, et Pikal on õigus: näiteks pidasid nii mõnedki kihlveokontorid esiliigaklubi Odrat kõrgliigaklubi Stali vastu lausa favoriidiks. "Poolas puuduvad suured tasemevahed. Esiliiga viimane meeskond pole väljalangemiseks mingisugune favoriit," toob Pikk esile positiivse tõsiasja. "Kui meie mängime tabeli viimasega, siis võib kõike juhtuda."
Tuleme taas tagasi arvukate välisklubide juurde, mis annavad kahtlemata ka võimaluse saadud kogemusi võrrelda. Kuhu paigutaks Pikk oma praeguse koduklubi n-ö lemmikute skaalal?
"Erinevad ajad on olnud, aga ma paneks ta esikolmikusse küll," mõtiskleb äärekaitsja. "Odra ei ole selline meeskond, kellel oleks väga suur eelarve – vaadatakse väga mäng-mängult ja suuri eesmärke pigem ei püstitata. Ekstraklasasse pääsemine pole miski, mida oleks iga hinna eest vaja saavutada. Kui ma Legnica Miedzis mängisin, siis seal oli teistmoodi – oli üks väga selge eesmärk: Ekstraklasa."
"Eelmisel hooajal oli Odra eesmärgiks näiteks püsimajäämine," meenutab Pikk hooaega, mis lõpetati 18 meeskonna konkurentsis alles 15. kohal. Odra oli esimene klubi, kes väljalangemisest pääses. "Nüüd tahame muidugi esikohta, aga vaatame mäng-mängult."
Kus on minutid?
Pärast Pika liitumist Odraga langes senine vasakkaitsja Jakub Szrek esiti pingile, ent pääses seejärel väljakule teises ääres. Eesti koondise kaitsemängija vigastuse järel ennistati Szrek vasakkaitsesse, kus ta on saanud ka tänavuse hooaja algfaasis pea vankumatult toimetada.
"Minu positsioonil mängib paremajalgne kaitsja. Miks treener nii näeb ja tahab – võib-olla talle meeldib nii lihtsalt rohkem. Ma ei lähe ju küsima ka," mõtiskleb Pikk muige saatel. "Paljud küsivad, et miks nii, aga treeneri otsuseid on keeruline hinnata. Raske öelda," nendib ta taas.
Kui Pikk veidi enam kui poolteist aastat tagasi Levadiaga liitus, tõi ta ülemineku ühe peamise põhjusena välja just mujal kokkukuivanud mänguaja. Kas keeruline seis Odras pole pannud teda klubivahetusest mõtteid mõlgutama?
"Olen sellele mõelnud küll," avaldab mängumees. "Vaatame, mis talvepaus toob. Võib-olla muudan midagi, aga vaatame. Veel on õnneks aega, eks näis, mis saab," jääb ta ettevaatlikuks.
Leping seob Pikka klubiga järgmise suveni. Lisaks sisaldub lepingus ka pikendamisklausel. "Tahaks väga mängida, Poola esiliiga sobib mulle hästi," kiidab eestlane. "Oleksin vabalt suuteline mängima kõikides mängudes. Kui vaadata näiteks mõnda teist klubi, siis usun, et suudaksin igas mängus korraliku panuse anda."
***
Artur Pikk
Vanus: 30
Koduklubi: Opole Odra (POL)
Positsioon: vasakkaitsja
Koondisekarjäär: 52/1
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta