Thomas Häberli saabumine väljaku äärde on tõstnud Eesti kosmilistesse kõrgustesse
Viimastel aastatel on Eesti koondise käsi käinud üpris kiduralt. Mullu ei võidetud ühtki mängu, 2019. aastal vaid kaks maavõistlust, millele järgnesid mitmemängulised kaotuste seeriad. Täna on seis teine.
Kui Thomas Häberli selle aasta alguses Eesti koondise peatreeneriks sai, ütles jalgpalliliidu president Aivar Pohlak: "Iga riigi esinduskoondises mängitakse tulemuse peale ja kuigi mingitel perioodidel võivad ka ülesehituslikud tähendused omada suuremat rolli, jääb tulemus primaarseks. Selle kaudu tuleb hinnata ka kõiki teisi aspekte, muuhulgas näiteks meeskonna komplekteerimist."
Tänaseks 47-aastase šveitslase jaanuarikuine Marbella treeninglaagri koosseis vallandas Eesti vutiüldsuses laialdase arutelu. Esialgu lunastajana siinsesse jalgpalli vastu võetud Häberlist sai osa fännide seas kärmelt marionett. Kui kätte jõudsid märts ja esimesed tõsised mängud, langes treener koos oma personali ja suure osa mängijatega koroonaisolatsiooni. Eesti küll mängis (ja kaotas Tšehhile, Valgevenele ja Rootsile) Häberli juhtnööridest lähtuvalt, ent sadade kilomeetrite kaugusel hotellis teleri taga juhendamist on raske päris asjana arvestada.
Too märtsikuu on seejuures veel tänaseni Häberlil hingel. Ka reedese Valgevene alistamise järel kahetses ta, et tal polnud siis võimalust Eestit tüürida. Kahetses põhjusel, et võtmata jäid punktid, mis olid tegelikult laual ja mis kuluksid täna tabeliseisu arvestades marjaks ära. Aga nagu ütles eile treener isegi: see on minevik, mis tuleb selja taha jätta ning keskenduda eesootavale.
Häberli debüteeris lõpuks juunis Balti turniiril 1:0 võiduga Leedu üle. Järgnes maavõistlus Soomega, kus põhjanaabrid saadeti EM-finaalturniirile samuti kaotusega. Häberli kolmas mäng väljaku ääres tõi Eestile kolmanda järjestikuse võidu ja taasiseseisvunud Eesti esimese Balti turniiri karika. Septembris viigistati võõrsil EM-il pallinud Walesiga, eile saadi esimene võit punktimängudes pärast 2018. aasta sügist.
Jalgpalliüldsuses - fännide, ajakirjanike, koondise enda seas - valitseb täna positiivne foon, millesarnast pole olnud aastaid. Eesti mängib korralikult, lööb väravaid ja mis kõige tähtsam - pakub emotsioone. Häberli koosseisuvalikud ei pälvi enam erilist arutelu, sest treener vastutab tulemuste eest ja kui need tulevad, pole ju põhjust kobiseda.
Aga kas kogu see täna jalgpalli ja Eesti rahvusesindust ümbritsev aura on põhjendatud või lihtsalt oskuslike nõksudega tekitatud kujutelm? Statistika reedab, et Häberli on tõstnud Eesti meie mõistes kosmilistesse kõrgustesse.
Thomas Häberli on Eesti koondist väljaku äärest juhendanud seitsmes mängus. Neist kohtumistest on Eesti võitnud neli, viigistanud ühe ja kaotanud kaks. See teeb Häberli võiduprotsendiks 57,1, mis on konkurentsitult kõrgeim näitaja iseseisvuse taastanud Eesti perioodist. Kõige lähemal oli neile numbritele Tarmo Rüütli oma esimesel koondise juhendamise ajal pärast Teitur Thordarsoni lahkumist, kui ta aastatel 1999-2000 tüüris Eestit kaheksas mängus, millest võitis neli ja viigistas kaks, saades võiduprotsendiks 50.
Rüütli võiduprotsent Eesti jalgpalliajaloo seni suurima saavutuseni viinud perioodil (2008-2013), mil koondis jõudis EM-i play-off'i, oli 79 kohtumise järel 30,4. Võite ja viike kokku teenis ta 40, ühe võrra rohkem kui kaotuseid.
Magnus Pehrssoni võiduprotsent aastatel 2013-2016 oli 33,3 (11 võitu, 8 viiki, 14 kaotust) ja Martin Reimi sama näitaja perioodil 2016-2019 oli 36,1 (13 võitu, 8 viiki, 15 kaotust). Karel Voolaidil jäi 14 kohtumisega võiduarve avamata, kui 10 kaotuse kõrval sai Eesti kirja 4 viiki.
Seega Reimi ajastu lõpust koos Voolaidi perioodi ning segase koroonamärtsiga oli Eesti 19 mängu järjest võiduta. Ja nüüd on seitsmest matšist võidetud neli ...
Eesti on Häberli käe all löönud nende seitsme kohtumisega kaheksa väravat, endale on lastud seitse, millest viis virutas Belgia ühe korraga. Eesti on sel perioodil teinud kaitses neli nullimängu, hoides kuival Leedu, Soome, Walesi ja Valgevene. Ühe värava lõid Läti ja Põhja-Iirimaa.
Teisisõnu positiivne foon koondise ümber ei ole lihtsalt juhus või ettekujutus: Eesti ongi seni Häberli käe all mänginud erakordselt hästi ja tulemuslikult. Seda kinnitavad viimased tulemused.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta