Tohver jätkab vilistamist, kuid lõpetab kahe jalgpallialase projektiga (Kersti Kaljulaid: Kristo on ehtne Hunt Kriimsilm!)
Täna andis Eesti Olümpiakomitee (EOK) teada, et organisatsiooni uueks peasekretäriks saab pikaaegne tippkohtunik Kristo Tohver. Tohver asub ametisse 4. novembril.
Tohver on jalgpallikohtunikuna tegutsenud enam kui veerand sajandit, neist lõviosa Eesti absoluutse tipuna. FIFA kategooria kohtunik on ta olnud aastast 2010.
Töö jalgpallikohtunikuna mõjutas ka täna EOK kontoris toimunud pressiüritust: Tohver saabus sinna sisuliselt otse lennujaamast, sest vilistas eile Viinis toimunud Konverentsiliiga mängu kohaliku Rapidi ja armeenlaste Noahi vahel. Viimastel aastatel on Tohver lisaks vilistamisele võtnud Eesti kohtunikkonnas mitmes vallas vastutust: koos Sten Klaaseniga tõmmati käima revolutsiooniline õppe- ja analüüsiprogramm RefPal, mis on tänaseks laienenud ka tosinasse välisriiki nii Euroopas kui Aasias, samuti oli ta Eesti Jalgpalli Liidus VAR-i kasutuselevõtu projekti eestvedajaks.
Tohver kinnitas tänasel pressikonverentsil, et jätkab küll aktiivse kohtunikuna ja loodab seda tööd veel mõned aastad teha, kuid oma muudest rollidest astub ta uue vastutusrikka ameti vastuvõtmisel tagasi. "RefPal ja Eesti VAR projekt on asjad, millest nüüd loobun. Lisaks on mul olnud muud ühiskondlikud kohustused, näiteks olen olnud Rocca al Mare Kooli arengufondis."
"Loodan, et saan kohtunikuna Eestis ja Euroopas edasi tegutseda, aga eks elu annab arutust. Kui siiamaani on viimased kuus aastat olnud kohtunikutöö minu põhifookus ja elukutse, siis täna see muutub: kohtunikutöö saab olema hobi põhitöö kõrvalt."
Jalgpallikohtunike seas ei ole mõistagi see midagi ebatavalist: suur osa kohtunikke käib vilistamas muu töö kõrvalt. "Eestis oli meil hetkel ainult kaks elukutselist kohtunikku: mina ja Joonas Jaanovits. Mina sellest rollist taandun, mis ei tähenda kvaliteedis tagasi andmist. Trenni teen ikka, aga põhifookus saab nüüd olema siin."
Kaljulaid: Kristo on ehtne Eesti Hunt Kriimsilm!
Tohver on lisaks eelmainitud projektidele ja ettevõtmistele olnud juhtivas ametis eri valdkondades: üle-eelmisel kümnendil oli ta filmifestivali PÖFF juht, samuti on ta juhtinud Niitvälja Golfikeskust. "Kristo on ehtne Eesti Hunt Kriimsilm!" naljatas EOK värske president Kersti Kaljulaid. "Juhatus kinnitas ta ametisse ühehäälselt. Mina Kristot varasemast ei tunne, mõned inimesed juhatused tundsid ja ahaa-efekti oli temaga palju. Inimeste reaktsioon kinnitas, et tegime õige valiku."
Kaljulaid hindas valiku tegemisel just Tohveri mitmekülgset kogemust.
"Valik oli selles mõttes lihtne, et tegemist on Eesti spordivaldkonnas ühe parema ametikohaga üldse, huvi oli suur. Kristo oli aga ainus selline kandidaat, kel oli kogemust spordimaailmast, samas ka varasemast suhtlust ministeeriumitega, ta on kinnitanud aruandeid, juhtinud PÖFF-i, aga olnud tegev ka ettevõtluses ja just spordiettevõtluses. Kõik kolm EOK suunda, kus meil on kliente, olid esindatud ja tundsime, et oleme leidnud hea kandidaadi," kinnitas Kaljulaid.
Tohver: mõtlesin EOK peale juba 14 aastat tagasi
Miks otsustas Tohver kandideerida? "Täpselt nagu Kersti ütles: see on Eesti spordimaastikul üks olulisemaid ja põnevamaid väljakutseid. Sport on mulle väga palju andnud - olen Eestis ja rahvusvahelisel areenil saanud tippspordiga lähedast koostööd teha, olen teinud spordiettevõtlust. See on nüüd minu võimalus tagasi anda - tunnen, et mul on selleks oskusi, energiat ja motivatsiooni. Mäletan, et kui PÖFF-is lõpetasin, mõtlesin, mida võiksin elus edasi teha ja juba siis mõtlesin EOK-s töötamise peale. See oli aga aastal 2010! 14 aastat sain oodata."
Tohver tegi otsuse üsna kiirelt. "Otsustasin kandideerida üsna siis, kui konkurss avalikuks tuli. Võtlesin korra mõtlemisaja, rääkisin perega läbi ja arutasin, kuidas saaksin seda muude rollidega ühendada. Jõudsin järeldusele, et koos ei saa. Seetõttu ma muudest rollidest peale jalgpallikohtuniku oma kan taandun."
Uue ametikoha sisuliste juttude jaoks aeg veel küps ei ole, küll aga nimetas Tohver ühe sihina võistkonnaspordi olulisemasse rolli tõstmise. "EOK peasekretär ei ole see, kes seab EOK eesmärke. Selleks on president, asepresident, täitevkomitee ja üldkogu. Kõigepealt on tegevuskava vaja paika panna, minu roll on koos EOK tiimi ja partneritega nende eesmärkide suunas liikuda."
Mida ootab Tohver uuest ametist kõige rohkem? "Ootan võimalust ihu ja karvadega panustada! Põlemist uue väljakutse järele: Eesti sport on piisavalt suur väljakutse. Kohtunikutöö hakkab vaikselt karjääri lõppu jõudma, vajan täna käivitajat ja Eesti sport on suurepärane koht, kuhu sisse minna."
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta