Palju pole jäänud kauaoodatud Premium liiga uue hooaja alguseni. Soccernet.ee toimetus otsustas selle puhul taas pead kokku panna ning kümme meeskonda ritta seada. Head lugejad, kribage ka teie kommentaariumisse omad pakkumised!

• Mängi Premium liiga VivatBet Fantasyt siin!

Kümme toimetuse liiget (Heiti Heli, Kris Ilves, Laura Jaansen, Kristjan Jaak Kangur, Otto Kase, Siim Martti Kubensky, Erko Litvjakov, Raul Ojassaar, Siim Pulst, Kristjan Remmelkoor) panid kõik kirja oma lõpliku tabeliseisu ennustuse ning selle abil selgus ka Soccernet.ee pingerida.

Iga tabeli põhjal said meeskonnad ka punkte: 1. koha eest kümme punkti, 2. koha eest üheksa punkti ning nii kuni 10. koha ja ühe punktini välja. Lisaks tabelikohale panid kõik kirja ka lühikese põhjenduse, miks klubi just sellisel kohal lõpetab. Kusjuures tänavu keegi sama palju punkte ei saanud ning lausa kaks meeskonda lõpetasid iga toimetuse liikme tabelis samal kohal.

1. TALLINNA FCI LEVADIA (10 esikohta, 100 punkti)

Kristjan Remmelkoor (1.): Levadia oli eelmisel hooajal võimas ning on talvel praktiliselt terve koosseisu säilitanud, lisaks toonud tagasi tunamulluse võtmemängija Ernest Agyiri. Samuti on Levadia treeninud talvel Hispaanias, mida teised Eesti kõrgliigaklubid ei saanud endale lubada. Tundub selgelt kõige loogilisem pakkuda meistriks taas Levadiat.

Kristjan Jaak Kangur (1.): Vähemalt sama kindel soosik nagu mullu. Meeletult palju sügavust ja sisemist konkurentsi igas liinis – võiks vabalt välja panna kaks koosseisu, mis mõlemad mängiksid tiitlile. Välismaalasi on rohkem kui kohti väljakul, see sunnib kindlasti lisapingutusi tegema. Nõrkused? Väga raske leida.

Heiti Heli (1.): Vääramatu jõud, kellele on raske leida väärikat vastast, kes suudaks nendega pikas jooksus sammu hoida. Loodetavasti õnnestub Levadial sel hooajal jõuda ka eurosarjas põhiturniirile – kvaliteeti ja nälga ju on!

Kris Ilves (1.): Kõik asjad on olemas – varasem võidukogemus, kokkumänginud meeskond, meeletult kvaliteeti ja sügav koosseis. Koosseis on lausa nii sügav, et Levadia varumängijad oleksid taseme poolest ilmselt igal pool mujal kindlad mehed algkoosseisus. Kuidas kõik õnnelikuna hoida? See on Curro Torrese ülesanne. Varem on seda edukalt suudetud.

2. PAIDE LINNAMEESKOND (88 punkti)

Raul Ojassaar (2.): Hirmkõva eelmise hooaja teine pool – aga äkki oli see seotud kolme talvise lahkuja – Abdoulie Ceesay, Patrik Kristali ja Dimitri Jepihhini – esiletõusuga? Üldiselt paistab Paide olevat võrreldes sügisega pisut nõrgemaks jäänud, kuid võrdluses Flora ja Kaljuga tundub mulle miskipärast, et nende talv möödus valutumalt. Samas ei imestaks, kui nad kolmandaks või neljandaks jääksid.

Erko Litvjakov (2.): Väljavool klubist on olnud märgatav, kuid asemele on suudetud leida koondise tasemel asendusi ning ka uued nimed välismaalt. Kõige olulisem on aga Stojkovici faktor, kellele on antud aega oma ideid juurutada, mis võb sel aastal tagada stabiilsuse, mis on viimastel aastatel Paidel puudunud.

3. NÕMME KALJU FC (75 punkti)

Laura Jaansen (2.): Olgugi et kindlat väravamasinat pole, võiks Kaljut peamiselt kanda eelmise aasta õnnestumine. Ja küll mõni uutest meestest siis skoorima ka hakkab. Kalju trumbiks on usaldusväärne tagaliin ja hästitoimiv keskväli – just viimane peakski olema edu võti. Oluline on ka see, et mängijad püsiksid terved – nagu eelmine aasta suuresti õnnestus.

Siim Martti Kubensky (3.): Kuigi Kalju on end eduka hooaja järel korralikult täiendanud, on nende suurim küsimärk algava hooaja eel, et kes suudab täita Alex Matthias Tammest tühjaks jäänud väravalööja saapad? Kas on see eelmisel suvel liitunud Guilherme, kas on see keegi uutest meestest (Tiago Baptista, Kevin D'Almeida või Ibrahim Jabir) või hoopis mõni Kalju noormängija (Nikita Ivanov või Mihhail Orlov), kes ootab suuremat vastutust? Pakun, et keegi neist saab tänavu Kalju parimaks väravakütiks, aga vahe Tamme eelmise aasta saldoga (28) on nii suur, et sellest ei piisa teise koha säilitamiseks. Kalju edestab napilt Florat heitluses pronksmedalite nimel.

Siim Pulst (4.): Ühest küljest tundub, et ükskõik kes Kalju ründeraskust kandma hakkab, sellest sirgub Nikita Andrejevi juhendamisel väravamasin. Teisalt aga näib lahkujate nimekiri siiski esinduslikum kui liitujate oma, nii et saab olema paras väljakutse mullust hoogu säilitada.

Kristjan Jaak Kangur (4.): Ei tahaks ikka ja jälle samal teemal nämmutada, aga ei saa sellest ka üle ega ümber – David ja Tamm olid x-faktoriga mängijad, kes suutsid asju otsustada. Kes selle rolli uuel hooajal üle võtab? Andrejevi stiil on jätkuvalt sümpaatne ja meeskond tundub ühtne, aga ootamatu edu järel kipub järgmine hooaeg tihti tulema natuke tagasihoidlikum.

4. TALLINNA FC FLORA (73 punkti)

Kris Ilves (3.): Flora suurim pluss on see, et mitte keegi ei oota Konstantin Vassiljevilt esimesel aastal meistritiitlit. Treeneritel ja mängijatel ei ole nii suurt pinget. Mulle tundub, et see sobib Florale. Meeskond on noor, aga samal ajal piisavalt kogenud ja kvaliteetne, et mängida kõrgetele kohtadele.

Raul Ojassaar (3.): Pealtnäha tundub, et koosseis on jube noor ja kogenematu, kuid tegelikult on omajagu alles ka vanemaid või lihtsalt natuke kogenumaid mängijaid. Kui Rauno Sappinen püsib terve, on Floral kasutada kogu liiga parim ründaja. Suur küsimus on loomulikult see, kuidas saavad Konstantin Vassiljev ja Karl Mööl oma rollides esimesel hooajal hakkama.

Siim Martti Kubensky (4.): Minu uljas pakkumine on, et Flora alustab hooaega hästi ning on hooaja keskpaigani esikolmikus, kuid hooaja edenedes hakkab sügavuse (või siis kogemuse) puudumine tunda andma. Seetõttu jäävad nad ka viimastes voorudes medalikohast ilma, sest kas Markus Poom või Rauno Sappinen (või mõlemad) lahkuvad klubist suvel eduka hooaja esimese poole tõttu.

Erko Litvjakov (5.): Floral on algkoosseisu jagu väga häid mängijaid, ent pingi pealt pole meeletult lisa oodata. Pika hooaja kontekstis saab see neile saatuslikuks.

5. JK NARVA TRANS (64 punkti)

Erko Litvjakov (3.): See võib olla hooajaeelsete mängude põhjal kujunenud hype, kuid Trans on end näidanud Kožuhhovski juhendamisel väga agressiivse ja näljasena, kellega läheb sel hooajal kõikidel tiimidel keeruliseks.

Laura Jaansen (3.): Ega nad ilmaasjata ettevalmistusperioodi kaotuseta läbinud! Trans on peatreenerivahetuse, treeningolude paranemise ja pilkupüüdvate koosseisumuudatustega leidnud endas mingisuguse uue jõu, mis kutsub kaasa elama. Tõsi, sellistel puhkudel on alati oht, et mootor läheb juba mõne vooruga rikki ja siis kukkub kogu üritus lihtsalt kokku. Aga ma ennustan, et Trans on piisavalt nupukas ning vastupidav, et end Eesti kolmandaks meeskonnaks mängida.

Kristjan Jaak Kangur (5.): Kontrollmängud kontrollmängudeks, nendega tabelisse punkte ei võida, aga peatreener Kožuhhovski, kes Kuressaares mitu aastat järjest kivist vee välja pigistas, võiks nüüd lõpuks tuua ka Narva kauaoodatud stabiilsuse, mis kestab läbi terve hooaja. Väike küsimärk, nagu Transi puhul ikka, jääb ründaja osas – kes järjepidavalt väravaid lööb?

Siim Pulst (5.): Hoian Roman Kožuhhovskile ja Transile pöialt, sest esimesed märgid suure neliku lahtimuukimiseks on igati lubavad. See peaks olema ka esimene kord Premium liigas, kui Kožuhhovski on saanud komplekteerida meeskonna suuresti enda soovide järgi. Soosikukoorem jääb siiski suure neliku õlule.

6. TARTU JK TAMMEKA (50 punkti)

Heiti Heli (6.): Paljud kahtlesid neis eelmisel aastal, aga tartlased tegid stiilse ninanipsu. Eks Ahmed Basher tassis neid ka korralikult ning teatud hetkedel sõltuti temast ehk liiga palju, sest kui Nigeeria ründajal ei läinud hästi, siis ei läinud ka tiimil. Sellegipoolest on Tammeka tugev tabeli keskmik, kes võib vabalt lõpetada palju kõrgemal (ja elu on näidanud, et välistatud pole ka madalamal finišeerumine).

Otto Kase (6.): Kui mullu ennustati ülikoolilinnale rabedat hooaega, siis lõpuks saadi isegi tabeli esimesse poolde. Kas tänavu võib minna vastupidi? Minule tundub sinisärkide kuues koht kindlamast kindlam, kuna ilma on ju jäädud ainult ühest mängijast. Ründeduo on neil sedavõrd kõva, et väravatest puudust ei tohiks tulla ning ka ülejäänud liinid kubisevad Eestis ennast pikemalt pildis hoidnud mängumeestest.

Kristjan Remmelkoor (6.): Tammeka on suutnud praktiliselt terve koosseisu, sealhulgas väärtuslikud leegionärid (Ashmed Basher, David Epton, Ezekiel Tanimowo), säilitada. Seega esikuuikusse peaksid tartlased jääma kindlasti. Pakun, et talvel suurepärast minekut näidanud Transiga võrreldes jääb neil tänavu siiski veidike puudu (aga mitte palju).

Kris Ilves (6.): Tuumik on säilinud. Tristan Koskor ja Ahmed Adebayo Basher on Eesti mõistes väga korralik ründepaar –  kahe peale kokku 30 väravat?! Tanel Tammiku lahkumine ja tema asendamine Ganiu Atandaga on minu arvates kaitseliini nõrgemaks teinud, aga kui meeskond püsib samamoodi terve nagu eelmisel hooajal, siis kuuendast kohast allapoole kukkumine oleks pigem üllatus. 

7. PÄRNU JK VAPRUS (38 punkti)

Kristjan Jaak Kangur (7.): Sekkub viienda koha heitlusesse tugevamini kui mullu. Paar põhimeest liikus edasi, aga tuumik jäi ju paika ja noori tuleb peale. Prinsi distsipliin ei lase lohakaks minna.

Heiti Heli (7.): Klubi, kellele kalender ei halastanud. Esimeses kolmes voorus madistatakse Kalju, Flora ja Levadiaga. Palju sõltub, mis emotsioone need mängud neile pakuvad. Talvel lahkusid nende juurest mõned tugisambad, aga neile leiti väärikad asendused. Vaprusel on peale tulemas uus ja põnev põlvkond karusid, kelle mõiret sai siin-seal kuulda juba mullu. Pärnakatel tuleb vaid loota, et noorte ja kogenud mängijate sümbioos hakkab toimima.

Raul Ojassaar (7.): Meeskond on küll jäänud mitme põhitegija võrra vaesemaks, ent neil peaks siiski jaguma piisavalt kvaliteeti, et üleminekumänge vältida ja taas otse püsima jääda. Vapruse ajalugu teades pole see midagi enesestmõistetavat.

Siim Martti Kubensky (7.): Kõhutunne ütleb, et nelja viimase vahel võib olukord minna üpris tihedaks. Ennustan, et Vaprus täidab enda seatud eesmärgi, milleks on püsima jääda. Kuigi kahe hooaja vahel lahkus mitu olulist lüli nii kaitsest kui keskväljalt, siis pakun, et puhtalt Igor Prinsi tõttu jääb Vaprus seitsmendaks, sest ta suudab enda hoolealused panna nii mängima, et see oleks piisav lähikonkurentide edestamiseks.

8. HARJU JK LAAGRI (24 punkti)

Laura Jaansen (7.): Meeskond jättis üsna hea mulje ettevalmistusmängudega, mis sest, et tippude-tippudega ei mängitud. Tundub, et Lauri Nuuma on tiimi eesotsas ratsionaalne ning tajub oma materjali hästi – millele mängida ja millele ehk mitte. Kindlasti saab Harju olema nooruslikult uljas ja see maksab periooditi kätte, aga usun, et õigeid nuppe vajutades näidatakse kihvti jalgpalli, mis toob ka tulemust.

Siim Pulst (8.): Üle-eelmise hooajaga võrreldes on tiim oluliselt küpsenud, kaotamata samas nooruslikku uljust ja arengupotentsiaali. Premium liiga kogemuste taha seekord midagi ei jää, uue tulija tuhin suudetakse soliidseks hooajaks pöörata.

Erko Litvjakov (9.): Premium liigasse naasev Harju on tiimina küpsenud ning lisanud enda nimistusse mitmed huvitavad nimed, kes annavad neile võrreldes 2023. aastaga lisakäigu, millega rihtida püsimajäämist. Küsimärk saab olema, kuidas tullakse toime pikaaegse peatreeneri Victor Silva lahkumisega, ent hooajaeelsete mängude põhjal tundub Lauri Nuuma olevat rolli sujuvalt sisse elanud.

Kristjan Remmelkoor (10.): Harju tõusis seekord Premium liigasse napimalt kui eelmine kord. Koosseis neil aga eelmise kõrgliiga-aastaga võrreldes palju tugevam ei tundu, naasnud on mitmed samad mehed, kes mängisid ka hooajal 2023. Esiliigast ülestõusnu jaoks on Premium liiga üldjuhul alati keeruline, kõikidel teistel klubidel on kõrgliigakogemust rohkem. Pakun, et 8.-9. koha eest suudab Harju siiski hea lahingu anda, sest ka Kalev ega Kuressaare ei tundu tänavu tugevad.

9. FC KURESSAARE (20 punkti)

Otto Kase (8.): Ei saa üle ega ümber sellest, et saarlased jäid ilma oma pikaajalisest peatreenerist. Eks see teeb nende elu kindlasti esialgu keerulisemaks, kuid usun, et Sander Post suudab klubi põhjaminekut ära hoida. Usun, et kogenumad mängumehed (Märten Pajunurm, Pavel Dõmov, Karl-Romet Nõmm) kerkivad kriitilistel hetkedel esile ning nende panus veab nad napilt enne Kalevit ja Harjut üle finišijoone.

Raul Ojassaar (8.): Talv on viinud meeskonnast küll päris palju olulisi tegijaid ning küsimärke on palju, aga sellest hoolimata on tiimis alles ka küllalt palju neid, kes on Premium liigat juba aastaid põrutanud. See võiks neile Harju ja Kalevi ees eelise anda.

Kris Ilves (9.): Kožuhhovski pigistas mitu aastat kivist vett välja ja tundub, et Sander Postil on uue peatreenerina sama ülesanne. Väga paljud põhimängijad on lahkunud, mõned mängijad on asemele toodud, aga koosseis tundub suures plaanis õhuke. Samas on arvestatav kogemus meeskonnas olemas. Kuressaare polegi ammu üleminekumängudel mänginud.

Heiti Heli (10.): Tiim, kes jättis ettevalmistusel kõige kehvema mulje. Meeskonnas on muutusi olnud liiga palju – mitmed põhitegijad on lõpetanud või lahkunud, samuti on vahetunud treener, kes tõele au andes oli varasema edu peaarhitekt. Uue juhendaja mõtted ei ole veel satsini jõudnud, samuti tundub, et neil napib sügavust, et kõik need 36 vooru vastu pidada.

10. JK TALLINNA KALEV (18 punkti)

Kristjan Remmelkoor (8.): Kalevi koosseis on jäänud talvel selgelt nooremaks ja nõrgemaks. Mängimise lõpetanud või klubist lahkunud on ju teiste seas Ragnar Klavan, Taijo Teniste, Oskari Forsman, Marek Kaljumäe, Sander Sinilaid. Seega usun, et Kalev madistab koos Kuressaare ja Harjuga kohtadele 8.-10. Pakun, et nad saavad siiski napilt kaheksanda koha kätte, kuna enne üleminekuakna sulgumist võib veel oodata paari täiendust ning Ats Purje peaks ka tänavusel hooajal väljakule astuma.

Siim Pulst (9.): Küsimärke on palju: Teemu Tainio peab ennast veel tõestama, tagaliin on hõre ja võõrleegionäride võimekus teadmata. Siiski kumab Kalevi komplekteerimisest natuke rohkem ambitsiooni kui Kuressaarest, ning vajadusel astutakse suvel olulisi samme.

Siim Martti Kubensky (10.): Kuigi ei taha üldse olla nooruslikkusest pakatavate meeskondade vastu, siis kardan, et Kalevil jääb tänavu kogemustest väheks, et liigasse püsima jääda. Noorenduskuur on toimunud liiga järsult, lisaks pole lahkujatele tulnud eriti palju asendusi. Kuigi Kalev ei lange kindlalt, siis arvan, et lõpus jääb neil siiski puudu, et konkurentidest rohkem punkte teenida.

Otto Kase (10.): Kui nii palju kogemust läks ühe talvega minema, siis paratamatult tekib oht kuristikku kukkuda. Minu silmis on lahkujate nimekiri ikka liiga lai ning kahjuks saab pealinnaklubi teekond kõrgliigas taas otsa. Ainuüksi Oskari Forsmani minek on pealtnäha nõnda valus löök, kuna mäletan soomlase mitmeid paraadtõrjeid. Muidugi on võimalik, et noor esikinnas Lepp teeb edukaid esitusi, ent kardan, et hooaja lõikes jääb sellest väheks ning seljatagune saab tippude poolt auklikuks löödud.

* * *
Kuula või vaata ka viimast "Pikk ette (ja ise järele)" taskuhäälingut, kus räägiti samuti peagi algavast hooajast!

Hea lugeja, milline on sinu ennustus Premium liiga hooajaks? Anna kommentaariumis märku!