Premium liiga uus hooaeg koputab uksele ja esimesed mängud toimuvad sel nädalal, mis tähendab, et on viimane aeg ennustada! Soccernet.ee toimetus pani enne hooaja algust kokku oma ennustustabeli. Head lugejad, avaldage kommentaariumis oma ennustus!

• Mängi Premium liiga Coolbet Fantasyt siin!
  
• Mängi Premium liiga tulemusennustust siin!

Kaksteist toimetuse liiget (Kasper Elissaar, Jonas Grauberg, Heiti Heli, Kris Ilves, Laura Jaansen, Ott Järvela, Martti Kallas, Kristjan Jaak Kangur, Otto Kase, Siim Pulst, Kristjan Remmelkoor, Marko Susi) panid kirja oma isikliku ennustustabeli, mille tulemusel selgus Soccernet.ee pingerida.

Kõik ennustajad reastasid kümme meeskonda, andes esimesele kümme ja viimasele ühe punkti. Iga meeskonna järel on ka viie ennustaja kommentaarid-põhjendused. Etteruttavalt: tiitlit on ennustatud kolmele meeskonnale ja tabeli lõpus on teistest selgelt eraldunud üks meeskond.

1. TALLINNA FCI LEVADIA (8 esikohta, 115 punkti)

Kristjan Jaak Kangur (1.): Siin suuri vabandusi pole - see peab olema Levadia aasta. Sama treener, sama tuumik, veel suurem nälg. Aga ka suurem pinge.

Jonas Grauberg (1.): Selge soosik. Hooaja ettevalmistus on teistest selgelt paremal tasemel ning hooaja tugev algus annab neile korraliku enesekindluse, mis kandub esimeste murumängudeni. Kui suudetakse selleks ajaks 3-6-punktiline edu järgmistega saavutada, siis ennustan, et suvel tehakse natuke olulisem spurt ning sügiseks on Levadia Paidel eest ära libisenud.

Marko Susi (2.): Eelmise aasta tuumik sisuliselt säilitati, lisaks Frank Liivak, Ken Kallaste ja teised juures, kuid kaotati üks teravamaid ründajaid Mollo Bessala. Loogika ütleb, et Levadial on suur tahe eelmise hooaja tulemust parandada ning tulla meistriks, aga Paidega läheb neil suureks madinaks. Tiitliheitlus saab olema 51-49, pikem kõrs jääb minu arvates Paidele.

Martti Kallas (2.): Eks sõltub suuresti pisidetailidest, kas eespool lõpetab Levadia või Paide. Teisest kohast kehvem tulemus tundub pea võimatu - Hispaania koolkonna ideede juurutamist võetakse klubis väga tõsiselt ning Curro Torres näitas tegelikult juba mullu, et tema peale saab igal juhul loota. Levadia tiitel oleks ootuspärasem kui sellest ilmajäämine.

Ott Järvela (3.): Igasuguse kahtluseta lasub Levadial kolmest juhtivast klubist kõige suurem sisene ja väline surve. Neil ei ole tiitlist ilmajäämisele ei õigustusi ega vabandusi. Komplekteeritus on korralik ja pinki jagub, aga kes lööb väravad ning millised Eesti mängijad suudavad meeskonda vedada nagu Brent Lepistu ja Robert Kirss anno 2021? Nad mõlemad on meeskonna liikmed ka praegu, aga mitte sama kandvas rollis. Elu on näidanud, et ilma kandvas rollis Eesti mängijateta Eesti meistriks ei tulda. Isiklik side ja otsene vastutus kaasteeliste ees maksavad. Palju sõltub hooaja algusest, sest kui kevad ei õnnestu, paisub surve automaatselt väga suureks.

2. PAIDE LINNAMEESKOND (3 esikohta, 109 punkti)

Heiti Heli (1.): Paide tegi põneva hooaja ettevalmistuse, kui mängudes muutusid nad iga korraga üha paremaks ning üleminekuturul tegutseti vägevalt ja kohati armutult. Tiitli võitmiseks peab keegi või peavad kõik väravatega esile kerkima, ent sellise koosseisuga ei tohiks see ilmvõimatu olla.

Martti Kallas (1.): Kui eelmiste hooaegade eel on Paide jäänud soliidsetest tulemustest hoolimata tagasihoidlikuks, siis tänavu on eesmärkidest kõneldes viidatud vaid meistritiitlile. Meeskond on sügav, peatreeneril on olnud aega oma ideid juurutada, mängijate kvaliteet on tipptasemel - neil tuleb Levadiaga tipus tihe rebimine.

Marko Susi (1.): Ivan Stojkovic sai mullu meeskonna hästi mängima, kuid kohati jäi puudu rünnakute realiseerimisest. Hooaja eel on sellega olnud paremad lood. Lisaks toodi juurde mitu asjalikku meest, kellest Henrik Ojamaa teab hästi, kuidas tulla Eesti meistriks. Ei saa märkimata jätta, et Stojkovic tegi hooaja ettevalmistuse, eelmised korrad pole ta Eestis seda Premium liigas teinud.

Kasper Elissaar (3.): Võrreldes eelmise hooajaga on Floraga vaja tagasi teha 26- ja Levadiaga 24-punktiline vahe. Seda on väga palju! Tänavune koosseis on meeletult ühtlane ja usun, et neid näeb Tallinna tippudega konkureerimas, ent nagu nad ise ütlevad: üks samm korraga.

Kristjan Remmelkoor (3.): Paide on viimase nelja Premium liiga hooaja jooksul saanud ühe teise, kaks kolmandat ja ühe neljanda koha. Kolmas positsioon on seega 20ndate aastate kontekstis täpselt Linnameeskonna keskmine koht, mida tundub loogiline pakkuda, kuna tiim tundub olevat umbes samal tasemel nagu mullu.

3. TALLINNA FC FLORA (1 esikoht, 98 punkti)

Ott Järvela (1.): Ajakirja "Jalka" hooaja-ennustuses põhjendasin Flora pakkumist sooviga teenida soolopunkt, mis säärastes võistlustes tähtis. Aga minu meelest Florat praegu alahinnatakse. Vaatamata noorenduskuurile kuulub nende ridadesse endiselt kõige rohkem meistritiitli võitmiskogemusega jalgpallureid, samuti on Flora peatreener Norbert Hurt erinevalt Levadia ja Paide kolleegidest meeskonna Eesti meistritiitlini viinud. Tõsi, kui Florat tabab sarnane vigastustelaine nagu mullu, siis nad muidugi meistriks ei tule.

Kasper Elissaar (2.): Koondisetasemel keskväli, kvaliteetne rünnak, liiga üks paremaid väravavahte - ideaaltingimustes Flora puhul ei ole küsimusi. Need tekivad siis, kui kõik mängijad ei ole saadaval ja pingilt tuleb hakata otsima käike, mille puhul pole tulemus tagatud. Tiitli kaitsmiseks tundub rammust puudu jääma, aga kollapsi ei usu.

Kristjan Remmelkoor (2.): Noorenduskuuri tõttu pole Flora nii tugev nagu eelmistel aastatel, seetõttu arvan, et rohevalged jäävad seekord tiitlist ilma. Vahe ülejäänutega (peale Levadia) oli Floral viimasel hooaegadel aga väga suur - usutavasti nii suurt tagasiminekut nad ei tee. Näiteks Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov ja Rauno Alliku on ikkagi meeskonnas alles.

Heiti Heli (4.): Kui on noorenduskuur, siis olgu selline, kus need noored saavad palju mänguminuteid. Ei saa loota, et nende noortega hakatakse koheselt tiitlile pretendeerima, vaid selline protsess peaks ja võiks aega võtta, et hiljem nende vilju nautida. Jah, paljud eelmiste aastate põhitegijad on veel meeskonnas, kuid neid jagub vaid algkoosseisu, kellega tervet hooaega välja ei venita.

Laura Jaansen (4.): See on nüüd üsna täpselt selline aasta, et kõik, kes on Flora "ülevõimust" tüdinenud, peaksid seda tõesti ka välja näitama. On näha, et kohti haavamiseks jagub, ning seda tuleb vastastel osata ära kasutada. Julgen pakkuda, et nii Levadia, Paide kui Kalju on piisavalt nupukad, et suruda nooremaks muutunud valitsev meister esikolmikust välja. Ega Konstantin Vassiljev suuda ka lõputult "tassida".

4. NÕMME KALJU FC (85 punkti)

Heiti Heli (3.): Kalju jaoks võiks tänavune aasta olla selline, kus nende ootused lõppevad. Kevadel naasevad nad üle kolme aasta kodusele Hiiu staadionile ning sellega võiks läbi saada medalipõud, mis on kestnud neli järjestikust hooaega. Meeskonnas valitseb hea tasakaal noorte ning kogenud mängijate vahel ja peatreener on üliambitsioonikas ehk miks mitte ei võiks üks pronksmedal sel korral minna Nõmmele.

Laura Jaansen (3.): Kaljul on mitu tugevat lüli, mis aitavad nende aktsiaid tõsta. Tagala on piisavalt hästi mehitatud eesotsas Henri Pergi ja Maksim Podholjuziniga ning tipptasemel teravust on valmis looma nii Alex Matthias Tamm kui Promise David, lisaks on ka Nikita Ivanov end aina mugavamalt tundmas. See on selline päris põnev kooslus, millega annab suurelt unistada küll. Esialgu veel pigem vist medalikohast.

Kristjan Jaak Kangur (4.): Mullune märksõna oli ebastabiilsus, sellest tuleb esmajoones vabaneda. Kaitseliin tundub õhuke, aga kui Tamm-Promise ründepaari suudetakse õnnestunult ära kasutada ja mõlemad mehed ka terved püsivad, võib huvitavaid asju juhtuda.

Jonas Grauberg (4.): Hooaja alguses ollakse kõrges mängus, aga sealt edasi tõmbavad Levadia ja Paide eest ära. Levadia ja Paidega omavahelised mängud kaotatakse ning Floraga mängitakse pigem viiki. Palju koperdamisi ei tule, aga neljandast kohast kõrgemale ei tulda.

Kris Ilves (4.): Nikita Andrejev ei ole veel eriti kogenud treener, aga mulle on jäänud mulje, et ta on meeletult pühendunud. See on edu alus! Kuna Kaljul on hooaja alguses pigem soodne graafik, siis pakun, et märtsi lõpus ollakse tabelis väga kõrgel. Seejärel sõltub palju sellest, kas positiivne emotsioon kandub edasi ja kas põhimängijad püsivad terved või mitte.

5. JK NARVA TRANS (69 punkti)

Marko Susi (4.): Talvel ohtralt ridu muutnud Trans tundub mänguliselt hea. Ründejõud on neil tugev, sealhulgas ei saa mainimata jätta Zakaria Beglarišvilit. Sestap usun, et Trans tõuseb esinelikusse ning teeb viimaste aastate parima hooaja.

Kristjan Remmelkoor (5.): Trans näitas talvistes kohtumistes päris häid tulemusi, superkarikafinaalis tegid narvalased ka ägeda tagasituleku. Zakaria Beglarišvili toomine oli võimas lüke ning kui uued grusiinid osutuvad sama headeks täiendusteks, nagu Napoli jaoks osutus Hvitša Kvaratshelia, siis võivad piirilinlased teha oma viimaste aegade parima hooaja.

Martti Kallas (5.): Eesti jalgpalli iga hooaja eelne suurim müsteerium tundub tänavu tugev. Kui tavaliselt on Transi märkimisväärsed koosseisumuudatused toonud kaasa olukorra, kus on keeruline neid tabelis kuhugi ennustada, siis tänavune rivistus tundub alumise otsa klubidest selgelt tugevam. Teravad grusiinid kuluvad kindlasti marjaks ära.

Ott Järvela (6.): Superkarikafinaalis sümpaatset jalgpalli näidanud Trans tundub olevat tänavu see meeskond, keda kolm peamist medalipretendenti kardavad. Mullu ja tunamullu see nii ei olnud. Narva tekitatav hirmufaktor on eelmisel kahel hooajal olnud väiksemat sorti. Tänavu tõotab see olla suurem nagu ka punktisaak, sest vaevalt piirduvad nad 2022. ja 2023. aastal kogutud 38 punktiga.

Kris Ilves (6.): Must hobune, kes võib vabalt mängida ka kõrgemate kohtade peale, aga kui asjad hakkavad halvasti minema, nagu Narvas on aeg-ajalt ikka läinud, siis võib toimuda täielik lagunemine. Mulle tundub, et Trans on praegu emotsionaalselt heas seisus ja see on kõige olulisem.

6. JK TALLINNA KALEV (60 punkti)

Ott Järvela (5.): Kalev säilitas tuumiku, eriti tähtis oli Tristan Toomas Teevälja jätkamine. Protsess jätkub vaatamata pronksivõidule ja eurosarjakohale. Aga mulluse saavutuse kordamine on väga keeruline ning viies koht oleks nende jaoks ikkagi õnnestumine. Kokkumänginud rivistus ja Kalevi tegemiste suhtes valitsev üldine sümpaatia on tänavu nende plussid, eurosarjaga paratamatult kaasnev emotsionaalne ja füüsiline energiakulu Premium liiga mõistes miinus.

Kris Ilves (5.): Kalev ei ole rapsinud, vaid püsinud kahe jalaga maa peal. Suuri muutusi toimunud ei ole. Meeskonnas on mõnus energia ja mängijatel piisavalt kvaliteeti. Eelmise hooaja saavutust on väga-väga keeruline korrata ja ilmselt tuleb tabelis kohti loovutada, aga mingisugust suurt kukkumist pole põhjust karta. 

Jonas Grauberg (6.): Palju uut verd pole peale tulnud, kes annaks satsile selge kvaliteedihüppe. Pigem kaotavad punkte suvel, kui peavad euromänge mängima. Suurte vastu võite pigem ei tule ning pigem püütakse Transiga viienda koha peale võidelda.

Kristjan Jaak Kangur (7.): Imehooaja järel tuleb sageli teha samm tagasi, kardetavasti nii ka siin. Püsimajäämise muret ei tohiks siiski tekkida, selleks on Kalevi vaim ja koosseis piisavalt tugevad.

Siim Pulst (7.): Kipun Kalevit siiamaani alahindama, sest paberil ei näe nad sugugi tabeli esimese poole meeskonna moodi välja. Selge on see, et meeskondlikkuse ja tugevate liidrite toel suudavad nad nii mõndagi kompenseerida, aga ikkagi on mul raske neid kõrgemale ennustada.

7. PÄRNU JK VAPRUS (49 punkti)

Kristjan Jaak Kangur (5.): Siitmaalt algavad meeskonnad, kelle lõppkoha ennustamine on palju keerulisem. Aga kui Igor Prins suutis seda ühe korra, miks ei võiks ta suuta seda ka teist korda? Ainsana talvised täiendused üleüldse tegemata jätnud Pärnu trump on kokkumäng, murekoht seevastu lühike pink nagu mullugi, samuti vajatakse kindla väravalööja esiletõusu.

Siim Pulst (6.): Mul on usku, et Igor Prins ei lase standarditel langeda ja meeskond teeb vähemalt sama hea hooaja kui mullu. Iseasi, kui paljuks sellest seekord piisab.

Kristjan Remmelkoor (7.): Vaprus oli eelmisel hooajal tubli ja suutis koosseisu kenasti säilitada. Samas pole talvel hangitud mitte ainsatki täiendust ning mullune kuues koht tundub pärnakate varasemate hooaegade taustal nii harukordselt hea, et seda pole lihtne korrata.

Kris Ilves (7.): Väga palju sõltub sellest, kas mängijad püsivad terved või mitte. Mullu ei tulnud suuri tagasilööke ja kui tänavu suudetakse samamoodi jätkata, siis on ka tulemus sarnane. Ma kardan, et tänavu läheb siiski raskeks, aga meeskonnas on piisavalt kvaliteeti ja Vaprust väljalangemine ei ohusta.

Otto Kase (9.): Ei taha väita, et Vaprusel midagi väga halvasti tänavu läheb, aga kuidagi juhtus nii, et nad jäid minu ennustuses üheksandaks. Kõhutunne ütleb, et neid saadab Inglismaal tuntuks saanud "Second Season Syndrome" ja pilet Esiliigasse satub jälle üsna lähedale. Vahed eesolevatega pole suured, aga liitunud pole kedagi sellist, kes mu suu ammuli jataks.

8. NÕMME UNITED FC (31 punkti)

Otto Kase (7.): Üle mitme aasta usun, et uustulnuk ei ole tänavu väljalangemisega seotud. Nõmme United oli Esiliigas tugev ja talvel on Tammekast tagasi toodud Kevin Mätas. Pakun, et suudetakse ootusi ületada ja alistada vähemalt korra üks medalile mängiv meeskond.

Kristjan Jaak Kangur (8.): Ambitsioonid on suured, küsimärgid samuti. Suurim neist peitub kaitseliinis, kus mis tahes tasemel kõrgliigakogemust on väga vähe. Esiliigas viimastel aastatel peamiselt võitjarollis olnud noored peavad hakkama saama uue vaimse väljakutse ehk olukorraga, kus esialgu võib tulla ka ridamisi kaotusi. Samas on Harju mullune näide stiimulina silme ees ja igavaid mänge tuleb rünnata armastava Unitedi osalusel ilmselt väga vähe.

Laura Jaansen (8.): Nõmme Unitedi puhul on kiiduväärt see, et neil on arvukalt oma poisse, kes tunnevad klubi jäägitut toetust ning seega põlevad tahtest nii-öelda tagasi anda. Usun, et kui meeskond on piisavalt hästi valmis võitlema rinnal oleva logo nimel, siis tulevad tulemused ja rahvale jäävad meelde ka nimed seljal. Eks Premium liiga rütmiga harjumine saab olema keeruline, aga Vladimir Vassiljevi kool on all, nüüd on pukis Jani Sarajärvi - tuleb uskuda, tuleb teha.

Martti Kallas (9.): United tuleb kindlasti noorusliku tuhinaga peale, aga kauaks seda jätkub? Nende kasuks räägib tõik, et üks oluline siniseid särke kandev konkurent on aastast aastasse tammumas sama koha peal ning on jäänud tänavu kahe hooaja vahel veelgi nõrgemaks. Ma usun, et Unitedi koht on aasta lõpus üleminekumängudel.

Marko Susi (10.): Nõmme United annab kõva lahingu, kuid sarnaselt Harjule jääb neil jõust puudu.

9. FC KURESSAARE (28 punkti)

Kasper Elissaar (7.): Mullune seitsmes sats ei ole jäänud väga palju halvemaks ega muutunud väga palju paremaks. Järelikult on loogiline, et lõpetavad taas seitsmendana. Enamikel põhimängijatest on viiendaks tulemise kogemus ja aastaid on juba ka kokkumängitud ehk Roman Kožuhhovski viimasel hooajal tehakse kindlasti korralik pingutus.

Martti Kallas (8.): Kure, Kalev ja Vaprus jagavad omavahel kohad kuuendast kaheksani, aga hetkel tunduvad saarlased tõenäolisimad tagaajajad. Juba mullu jäädi tipuheitlusest ikkagi selgelt välja, ehkki klubi ajalugu arvestades tehti üks aegade parimaid hooaegu. Siiski tundub, et ka sel aastal jääb suuremasse mängu kerkimine pelgalt unistuseks.

Kris Ilves (8.): Mulle tundub, et hooaja algus tuleb väga-väga keeruline ja Kuressaare heitleb viimaste voorudeni püsimajäämise nimel. Sellega saadakse hakkama, sest Tammeka tundub praegu selge autsaider ja Unitedil ei ole veel piisavalt kogemusi, et kõrgematele kohtadele mängida.

Kristjan Remmelkoor (9.): Sander Laht lõpetas, Sten Reinkort lahkus, Otto-Robert Lipp sai tõsiselt vigastada - Kuressaare tundub seega nõrgem kui eelmisel hooajal. Liivimaa Taliliiga mängude põhjal ei ootaks samuti midagi paremat kui üheksas koht.

Siim Pulst (10.): Kaur Kivila on suureks abiks, aga keskväli ja rünnak on 2022. aasta järel liiga suuri kaotuseid kandnud.

10. TARTU JK TAMMEKA (16 punkti)

Marko Susi (8.): Usun, et sel aastal on vigastusi vähem ning meeskond mängib peaaegu oma potentsiaali välja. Koosseise vaadates peab tõdema, et konkurents liigas on tihe ning seetõttu lõpetatakse kaheksandal kohal. Aga vähemalt läheb paremini kui mullu.

Siim Pulst (9.): Kõige suurem küsimärk on minu jaoks kaitse, mis eelmise hooaja lõpus Taijo Teniste ja Sander Puri äralangemisel täiesti käest läks.

Jonas Grauberg (10.): Organisatsioonisisesed mured kanduvad väljakule ning vaatamata viisakale esimesele ringile hakkavad suured kaotused sisse tulema. Kuresaare ja Unitedi vastu saavad heal juhul võidu või kaks, aga ka seal jäädakse mängude kokkuvõttes miinuspoolele.

Heiti Heli (10.): Elu on näidanud, et kui flirdid millegi halvaga, siis ühel hetkel saab elu su kätte ning karistab ära. Nõnda võib minna Tammekaga, kes viimase kolme hooaja jooksul on kaks korda osalenud üleminekumängudel. Taaralinna esindustiim vajab väikest raputust, et seejärel tugevamana tagasi tulla.

Martti Kallas (10.): Mulluse hooaja eel jäi Tammeka koosseis võrreldes tunamullusega selgelt nõrgemaks - see tõi kaasa kuuenda koha vahetamise üheksanda vastu. Kas tänavune talv tõi olulisi tugevdusi? Ei. Kas mõni tugev mängija lahkus? Jah. Kõige selle tulemusena on Tammeka tõenäolisim väljakukkuja.

Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 255. saade tegi põhjaliku sissejuhatuse algavale Premium liiga hooajale: