Ühe mehe kuld pole teise jaoks pronksmedalgi ehk Milline on Premium liiga punktiretsept?


Premium liiga hooaeg 2025 on avatuks löödud ning peetud esimese vooru järel ei saa mingisuguseid konkreetseid jõujooni veel vedada. Küll aga on paras aeg vaadata meeskondadel oma siht üle - kui palju punkte oleks vaja koguda, et seatud eesmärk täita?
Selge on see, et mitte keegi ei lähe mänge kaotama. Küll aga on kaotuse vältimine mõne jaoks keerukam kui teise - palju sõltub klubi võimalustest seoses mängijavaliku, ettevalmistuse, taastumise, motiveerimise, treeningtaseme ja mitmete teiste nüanssidega. Ja enne hooaega öeldaksegi suuresti neist sõltuvalt välja, et kes läheb ikka tiitli peale mängima ja kes katsub, et välja ei lange.
Eesti meeste kõrgliiga nimetati hooajal 2013 Premium liigaks ehk tänavu algas selle nime all 13. hooaeg. Käesolev numbrilugu keskendub neist kümnele - sest välja on jäetud justnimelt käimasolev ning hooajad 2020 ja 2021, mil tervet maailmat räsinud koroonaviiruse tõttu mängiti tiitel välja pisut teistsuguses süsteemis.
Kui suurelt on punktisaagid varieerunud?
Esimeses graafikus on välja toodud nende kümne hooaja iga vastava tabelikoha madalaim ja kõrgeim punktisaak. Nähtub, et 2022. aastal Eesti meistriks kroonitud Tallinna FC Flora toonane punktisaak - 97 - on kõrgeim, samal ajal kui aasta hiljem peetud tasavägine hooaeg andis neile esikoha madalaima noosiga. Näiteks on see (79) peaaegu võrdne 2014. aastal neljanda koha saavutanud Nõmme Kalju FC tulemusega - 78 punkti.
Kõige suurem on vahe kolmanda koha tippude vahel: parim kolmas koht (2018. aastal Flora) teenis 30 punkti rohkem n-ö nõrgimast kolmandast kohast (2023. aastal JK Tallinna Kalev). Sellele järgneb neljas positsioon 25 silma suuruse erinevusega. Kõige vähem varieeruvad hõbedal lõpetanud meeskondade saagid - 12-punktise vahe otspunktideks on eelmise aasta Kalju ja 2018. aasta Tallinna FCI Levadia.
Paratamatult jääb silma ka hooajal 2016 õnnetult viimaseks jäänud Rakvere JK Tarva kehv sooritus: 36 vooruga mängiti endale välja vaid kolm viigipunkti. N-ö edukaim viimase koha omanik on Harju JK Laagri, kes püüdis oma esimesel kõrgliigahooajal 23 punkti ehk Tarvast 20 enam.
Millist punktisaaki rihtida?
Vastame küsimusele lihtsalt läbi keskmiste punktisummade, mis on esindatud teises graafikus. Ehk tiitlihimustaja peaks püüdma vähemalt 87 punkti, mis tähendaks 36 mänguga näiteks 29 võidu noppimist. Tõsi, see ei pruugi olla piisav, aga keskmise näitaja järgi justkui on. Teise koha omanik on nende kümne hooajaga teeninud keskmiselt 79 punkti ning kolmanda koha oma 73 (ehk kuuepunktine vahe). Viimase eurokoha võiks kätte saada siis, kui hooaja lõppedes on kirjas 67 silma.
16 punkti suuruse vahe järel järgneb viies koht - keskmiselt 51 punkti. Väga väike aste on see-eest seitsmenda ja kaheksanda positsiooni keskmiste punktisaakide vahel: kui võtta komakoha täpsusega, siis lausa 2,4-punktine ehk vähem kui üks võit! Viimasest kohast võiks päästa 24 punkti suurune tasu, mis tuleksid kokku näiteks kaheksast võidust või hoopis kuuest võidust ja kuuest viigist (või hoopis ...).
Millised on olnud dünaamikad läbi aastate?
Kolmandas graafikus on välja toodud kõikide nende kümne hooaja vastavate positsioonide punktisaagid. Kursori või näpuga tulbale peale liikudes näeb ka konkreetset punktide arvu.
Näiteks hooajal 2013 eristasid esinelikut üsna identsed astmed, samas viies koht (Paide Linnameeskond) jäi neljandast (Flora) lausa 21 punkti kaugusele. 2014. aastal teenisid kohtadel 2.-4. lõpetanud meeskonnad pea sama palju punkte: kui medalitel lõpetanud Flora ja JK Sillamäe Kalev said kirja 79 punkti, siis esikolmikust välja jäänud Kalju saagiks jäi 78.
Nende tulpade järgi saab põnevaimaks pidada hooaega 2016, mil esinelik koosseisus Tallinna FC Infonet, Levadia, Kalju ja Flora teenis vastavalt 80, 78, 75 ja 73 punkti. Tihe oli heitlus meistritiitlile ka 2018. aastal, kui võidutsenud Kaljust jäi kahe punktiga maha Levadia, kellele omakorda järgnes vaid silma vähem võtnud Flora.
Viimane koht oli selge peksupoiss hooaegadel 2017 ja 2013 - vastavalt 21 ja 20 punkti suurune vahe 9. kohaga - ning tubli seltsispüsija 2015 ja 2023, mil vahe oli vastavalt kolm ja neli silma. Hooajal 2015 püsis hästi pundis tegelikult ka 8. koht - neid eristas väljalangejast vaid neli punkti.
Viimastest hooaegadest jääb silma 2022. aasta Flora selge tiitlivõit ning ka tihe rebimine 3. koha nimel - selle sai lõpuks Kaljuga samadel punktidel olnud Paide. Aasta hiljem oli rabelemine trooni nimel tihe Flora ja Levadia vahel, mullu oli tihedaim taas heitlus esimese positsiooni järel kohtadel 2.-4.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta