MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

AAFRIKA
Link kopeeritud

Üks õnnetus võttis kõik. Jalgpallikoondis, mida enam ei olnud

Link kopeeritud
Rasmus Voolaid pilt
Rasmus Voolaid
Rasmus Voolaid pilt
Rasmus Voolaid

Sambia koondislased surid 27. aprillil 1993. aastal. Foto: FIFA koduleht

Täna 27 aastat tagasi rabas maailma teade, et Sambia jalgpallikoondist enam ei ole. Lennuk, mille pardal olid 18 mängijat, koondise taustajõud ning lennumeeskond, kukkus alla Gaboni lähedal Atlandi ookeanis.

See polnud tavaline Sambia koondis, vaid tõeline talentide kooslus, mis jahtis esimest korda riigi ajaloos pääset MM-finaalturniirile ja valmistus järgmise aasta Aafrika Rahvaste karikaks. Viis aastat varem oli see seltskond saanud Souli olümpial Itaaliast jagu 4:0, kolm väravat oli löönud Kalusha Bwalya.

Ainsa sambialasena Aafrika parimaks jalgpalluriks valitud Bwalya oli sisuliselt ainus koondise liige, kes ellu jäi. Ta mängis PSV Eindhovenis ning pidi Senegali sõitma teistest eraldi. Ülejäänud koondis startis Sambiast ning pidi enne Dakari maandumist tegema kolm vahepeatust, et lennukit tankida. Esimene pidi toimuma (ja toimuski) Kongos, teine Gabonis ja kolmas Elevandiluurannikul.

Juba Brazzaville'is maandudes oli aru saada, et lennukiga pole kõik hästi. Vaatamata sellele tõusti pärast tankimist uuesti õhku, aga enam lennuk maad ei puudutanud. Järgmine peatus oli Gaboni pealinna asemel ookean. Libreville'i võidi küll õhust näha, aga paraku maanduti rannikust poole kilomeetri kaugusel meres.

Ligi kümme aastat ei toonud uuringud erilist tulemust. Tõele au andes pole absoluutne tõde paigas tänase päevani, aga vähemalt Gabon on omaltpoolt tulemustega lagedale tulnud. 2003. aastal avaldatud raportis väideti, et õnnetuse põhjuseks oli lennuki vasaku mootori rike. Sealse tule kustutamiseks proovis piloot seda välja lülitada, aga väsinud peaga pani ta kinni kogemata parema mootori.

See õnnetus lõi kahe riigi vahele saatusliku kiilu. Veel tänase päevani on "Gabon" - mitte riigi, vaid sõnana - Sambias tabu. See tähendab "ebausaldusväärset". Põhjuseid on mitu: tekkisid vandenõud, et äkki lasid hoopis Gaboni võimud lennuki alla, et takistada rivaalide võimalusi MM-ile pääseda. Nagu ikka, siis on sellistel puhkudel üheks peamiseks teemaks raha. Kumb riik seda üldse uurima peaks ja kelle rahakotist tuleb võtta krõbisev?

Üheks olulisemaks põhjuseks oli aga ka vutiväljakul toimuv. Sambia koondis oli vaja taas üles ehitada ja selle jaoks saadi abi üle kogu maailma. Peatreeneriks toodi kohalik vutilegend Freddie Mwila, kes sai loa lahkuda Botswana koondise eesotsast. Tema nõustajaks sai taanlane Roald Poulsen, kes hiljem kahel perioodil ise koondist juhendas.

Bwalya ümber ülesehitatud koondis jätkas võitlust MM-i nimel, mis aga viimasel tõkkel takerdus. Otsustavaks sai kohtumine Maroko vastu, kuhu määrati Gaboni kohtunik Jean-Fidele Diramba, kelle mängujärgsele muigele Sambia press muidugi kiitvat hinnangut ei andnud. Gabon, noh, ebausaldusväärne.

Kui MM-ile ei pääsetud, siis kohalikust turniirist võeti 1994. aasta hakul osa. Ja veel kuidas - Tuneesias toimunud turniiril purjetati Bwalya seljas välja finaalini, kus korrati oma ajaloo parimat tulemust ehk teist kohta.

Kui ütled Bwalya, siis mõtled Sambia jalgpall, ja vastupidi. 87 koondisemängus 39 väravat kõmmutanud ründaja lõpetas karjääri sajandivahetuse paiku ja pärast seda töötas nii peatreeneri, kohaliku vutiliidu asepresidendi kui ka presidendina. Tema töö hakkas vilja kandma eelmisel kümnendil.

Kui 2006. aasta Aafrika Rahvaste karikal tema käe all juba alagrupis langeti, siis palus ta mõistmist. Kõik kordus 2008. aastal, aga siis oli Bwalya juba president. Ta lubas, et see materjal on midagi erilist. Kui toona olid mehed peamiselt U23 vanuseklassis, siis 2010. aastal jõudsid juba mehisemad mehed üheskoos välja veerandfinaali.

Ja siis jõudis kätte 2012. aasta turniir, kus Aafrika parimad koondusid Ekvatoriaal-Guineas ja Gabonis. Finaal peeti Libreville'is ehk paigas, mille lähistel 19 aastat varem 18 Sambia jalgpallurit oma elu kaotasid. Saatuse (ja Bwalya) tahtel jõudsid Sambia mehed välja finaali, peatreeneriks Sergei Pareikole äravahetamiseni sarnane Herve Renard.

Kalusha Bwalya (vasakul) koos Herve Renardiga (paremal) tiitlit koju toomas. Foto: FIFA koduleht

Kui Gaboni ja Sambia võimude vahel oli aastaid vägikaigast veetud, siis tribüünil polnud sellest juttugi. Normaalaeg Elevandiluuranniku vastu lõppes seisuga 0:0, samuti ka lisaaeg. Penaltiseerias võidutses Sambia seisuga 8:7. Suur enamus pealtvaatajaid, kellest omakorda enamuse moodustasid Gaboni elanikud, oli Sambia poolt.

Sest miks mitte? Humaansuse triumf. Tuhkatriinulugu.

***

Paraku pole Kalusha Bwalya laitmatu käitumisega mees. Et kõik ilusti ära rääkida, siis ei saa mööda vaadata tema tegudest, mis polnud küll otseselt seotud Sambia koondisega, aga kaudselt võisid olla küll.

2017. aastal algatati tema suhtes juurdlus, mis lõppes aasta hiljem. Nimelt pistis ta vahemikus 2009. kuni 2011. aastani taskusse Aasia jalgpalliliidu presidendilt saadud 80 000 USA dollarit (umbes 75 000 eurot). Ta mõisteti 2022. aasta MM-i korraldusõigustega seonduvalt süüdi altkäemaksu võtmises. Sel aastal lõpeb talle määratud kaheaastane jalgpallis tegutsemise keeld.

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK