Endine Eesti koondise poolkaitsja Marek Kaljumäe (34) siirdus sel talvel Tallinna Kalevist (Premium liiga) nelja liigataseme võrra allapoole Tabasalu Ulasabatisse (Teine liiga B). Suure tõenäosusega tähendab see tema profikarjääri lõppu. Kaljumäe rääkis Soccernet.ee-le, et Premium liigast sel aastal tema vastu keegi huvi ei tundnud.
"Kalev tahtis võistkonnana nooremaks minna ja mulle selleks aastaks uut pakkumist ei teinud," tõdes Kaljumäe, kes veetis Kalevis neli hooaega (2020, 2022-2024), olles igal hooajal valdavalt põhikoosseisumees, ning kandis kohati ka meeskonna kaptenipaela.
Tunamullu saavutas Kalev Premium liigas ajaloolised pronksmedalid, mullu pääses aga tänu üleminekumängude lisaajale napilt väljalangemisest.
"Pronksiaastaga võib väga rahule jääda, meil mäng toimis. Mängisime suhteliselt madalalt, kaitsest lähtuvalt kontrarünnakute peale," ütles Kaljumäe. "Eelmisel aastal tuli Kalevi treeneritetiimi väljastpoolt uus treener Teemu Tainio. Siis proovisime kõrgemalt peale võtta, taga jäi tühjemaks ja seetõttu olid ka tulemused kehvemad. Jooksime lati alt läbi. [Daniel] Meijeli ja Tainio koostöö oleks võinud ehk natuke parem olla, nad on täiesti erinevad inimesed ja täiesti erinevad treenerid."
Ulasabatiga räägiti esialgu naljatamisi
Ulasabatiga liitumist põhjendas Kaljumäe nii: "Premium liigast ei olnud kellelgi huvi. Esiliigast üks klubi huvitus, aga see oli väljastpoolt Tallinnat ja mind pigem ei kõnetanud. Eelmisel aastal võttis Ulasabati peatreener Jüri Talu minuga ühendust. Naljaga rääkisime, et number kuue peale oleks mängijat vaja. Selle aasta alguses võtsin ise peatreeneriga ühendust, et liitudagi siis Ulasabatiga."
Premium liigas mängis Kaljumäe Tallinna Levadia, Narva Transi, Pärnu Vapruse ja Kalevi eest kokku 327 kohtumist ja lõi 22 väravat. Levadia koosseisus võitis ta kaks Eesti meistritiitlit (2013, 2014).
Küsimusele, kas üleminek Ulasabatisse tähendab tema profikarjääri lõppu, vastas keskväljamees: "Võib nii öelda küll. Ma ei välista midagi ja ei tahaks öelda, et nüüd on kõik, aga pigem tundub nii."
Ulasabat tegi hooaja ettevalmistuse alguses kolm, aga on hiljem teinud kaks treeningut nädalas. Kaljumäe tunnistas, et individuaalselt ta lisatrenni ei tee, seega režiimimuutus profijalgpalliga võrreldes on märgatav: "Kui varasemalt tegin trenni hommikul või päevasel ajal, siis nüüd algab treening pool kümme õhtul. See on teistmoodi, aga ei ole minu jaoks probleem. Naudin mängimist seal, kus ma praegu olen."
Kalevis tegi Kaljumäe mängimise kõrvalt ka treeneritööd. Ta jõudis juhendada nii poisse kui ka klubi duubelnaiskonda. Praegu ta enam treenerina ei tegutse. Ulasabati kaudu sai ta veebruari keskpaigas uue töökoha Sportradaris.
"Ma ei välista tulevikus uuesti treeneritöö tegemist, see oli hea kogemus, aga praegu võtsin sellest pausi," lausus Kaljumäe.
Ulasabat on tema sõnul võimeline sel aastal oma liiga ära võitma. "Teise liiga kohta on klubis tase väga hea. Kõik inimesed oskavad mängida ja saavad mängust aru, nad lihtsalt teevad seda töö kõrvalt. Selles mõttes on mängijad väga tublid, et nad tulevad pärast tööd ja tahavad korralikult trenni teha," kiitis kogenud poolkaitsja.
Avavoorus kerkiski Ulasabat kohe Teise liiga põhja/lääne tsooni liidriks, purustades Põhja-Tallinna Volta 9:0. Neli väravat lõi Andreas Tiits. Kaljumäe viibis väljakul kõik 90 minutit.
Eredaimad mängud koondises Maroko, klubis KuPS-i vastu
Oma profikarjääri kokkuvõtteks ütles Kaljumäe: "Ma arvan, et häbeneda ega kahetseda ei ole midagi. Võib rahule jääda. Muidugi oleks võinud midagi paremini minna, aga lõppkokkuvõttes olen ikkagi rahul."
Lisaks Eestile mängis Kaljumäe klubijalgpalli noorena Hollandis - ühe korra pääses ta platsile Telstari eest Hollandi esiliigas - ning aastatel 2017-2018 Soome kõrgliigas PS Kemis. Eesti A-koondise särgis käis ta väljakul viis korda (kohtumistes Fidži, Uus-Kaledoonia, Leedu, Maroko ja Soome vastu).
Karjääri alguses Kaljumäe enda sõnul omale konkreetseid eesmärke ei püstitanud. "Kindlasti oli noorena unistus ühel päeval koondise eest mängida. Koondise esindamine oligi üks karjääri suuremaid asju. Alatiseks jääb meelde mäng 2018. aasta suvel Marokoga, enne nende MM-ile minekut," sõnas käesoleva artikli peategelane.
Klubikarjääri meeldejäävaima matšina nimetas ta Kemi 3:2 võidumängu Soome kõrgliigas KuPS-i vastu, milles ta ise lõi kaks väravat, neist teise kauglöögist. "Eriti tore, et see juhtus Ats Purje pundi vastu," märkis Kaljumäe.
"Soomes veedetud aeg oli üldse väga meeldiv. Eesti Premium liigast jäävad alatiseks meelde kaks meistritiitlit Levadiaga."
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta