Kui Venemaa 2018. aasta maailmameistrivõistluste korraldamist taotlema asus, olid nad Euroopa nelja parema seas. Kümme aastat hiljem ei julge keegi nii kõrget latti seada. Põhjusega.

Mälusoppides kolades võib jääda mulje, et 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused olid venelastele ülimalt edukad. Pärast suure liitriigi lagunemist oli Venemaa ikka ja jälle alagrupis pidama jäänud, kuid nüüd jõuti ühtäkki poolfinaali välja.

Samas vajati toona poolfinaali jõudmiseks vaid viite mängu, millest kaks kaotati hilisemale Euroopa meistrile Hispaaniale üpris kindlalt. Et alagrupis edestati Kreekat ja Rootsit, on kahtlemata tubli, aga Vene mentaliteet ei lubaks end neist kahest alamaks jalgpalliriigiks kuulutada. Nii jääbki tõeliste õnnestumiste nimekirja vaid veerandfinaalis Hollandi alistamine.

Poolfinaal on siiski poolfinaal, venelased võisid olla uhked ja kahtlemata oli usk helgesse tulevikku vägevam kui mõnel teisel päeval. Ainult et ... Edasi on kõik naasnud vanadesse rööbastesse. Alagrupp, alagrupp ja veelkord alagrupp on märksõna, mis Venemaa rahvuskoondisega paratamatult kaasas käib. 

Venemaa juhid saavad peaaegu kindlustada, et suur vutipidu läänemaailma silmis õnnestuks, kuid oma rahva rõõmustamiseks on vaja panust ka koondiselt. Ja mida saab loota, kui kõik on ligadi-logadi?

Kõik algab kaitsest ... Või siiski mitte

Aastaid nimekate välistreeneritega edu osta proovinud Venemaa on läinud tagasi oma poiste usaldamise manu, kuid väravavahina kahtedel maailmameistrivõistlustel käinud Stanislav Tšertšessov on ametis oldud kahe aasta jooksul tegelenud rohkem mängijatega tülitsemise kui nende mängima panemisega.

Kolmemehelist keskkaitset viljelevale Tšertšessovile ei saa pahaks panna, et ta aastaid lati alt läbi jooksnud selgroo lõhkus, kuid kolmest peatreeneri eelistatud keskkaitsjast kaks - Viktor Vasin ja Georgi Džikija - said juba talvel tõsiselt vigastada. Kui valikust langes ka Ruslan Kambolov, üks asendajatest, ei jäänudki Tšertšessovil üle muud kui kutsuda tagasi 38-aastane igiliikur Sergei Ignaševitš.

Vennad Berezutskid teatasid aga kevadel, et nemad koondisele appi ei tule ja kuulujutud mängijate tülidest Tšertšessoviga ei ole laest võetud - peatreener ei soovi koondises näha ka 34-aastast poolkaitsjat Igor Denissovit, kellega aastaid tagasi klubitasandil tõsiselt raksu mindi. Vene fännid hindavad vastuolulist Denissovit aga väga kõrgelt ja sooviksid meest nimekirja.

Samas neelas Tšertšessov osa uhkusest alla, sest Artjom Dzjuba, kellega peatreeneril samuti varasemalt kana kitkuda olnud, sai ikkagi kutse. Esimese valiku Aleksandr Kokorini vigastuse järel vajas koondis lisakäiku ja talvel koondisekutse nimel isegi klubi vahetanud Dzjuba võiks suuta seda pakkuda. 

Kui lisada Dzjubale ja igast asendist väravaid löövale Fjodor Smolovile noored ja talendikad poolkaitsjad ning alles parimasse ikka jõudnud Alan Džagojev, tundub päevselge, et edasipääsu võtmed peituvad hoopis rünnakul - kas ja kuidas Tšertšessov meestel aga rünnata laseb, on omaette ooper. Kontrollmängud Austria ja Türgiga annavad aimu, mida oodata.

Pinged on igal juhul meeletud. Venemaa pidu kestab täpselt nii kaua kui koondis konkurentsis püsib ja küllaltki soodne alagrupiloos tähendab, et igasugune tulemus alla edasipääsu on totaalne läbikukkumine. Edasipääsu korral ootab ilmselt Hispaania või Portugal ehk et siis langemine ei oleks enam hoop rahvusliku uhkuse pihta, aga Tšertšessov peab kohvrid igaks juhuks pakituna hoidma.

Meeskonna staar - Alan Dzagojev

Ligi kümme aastat on möödunud sellest, kui kunagine imelaps oma koondisedebüüdi tegi, aga päriselt ei ole poolkaitsja suutnud talle seatud ootuseid täita. Eelmine suurturniir jäi vigastuse tõttu vahele ja probleemid on Dzagojevit kimbutanud ka tänavu, aga 27-aastasena ja koduseinte toel peab ta meeskonda vedama. Nüüd või mitte kunagi.

Silm peale - vennad Mirantšukid

Noort talenti on Venemaal küllaga - ehk oleks MM pidanud toimuma nelja aasta pärast? Kui Anton Mirantšuk on eestlastele juba tuttav nimi ja nägu, siis koondises on tema roll eeldatavasti väiksem kui kaksikvennal Alekseil. 22-aastaste vendade näpujäljed olid tugevalt Lokomotivi meistritiitli peal ja nüüd on neil võimalus särada maailma suurimal laval.

Koondisest väljas - Aleksandr Kokorin

27-aastane Kokorin juhtis kontrollmängudes Venemaa vägesid, aga märtsis üles korjatud põlvevigastus tähendas MM-unistuse kiiret lõppu. Kodutandril on Fjodor Smolov suutnud regulaarselt palle võrku panna, aga koondise eest sama tegemisel oleks Kokorin kahtlemata ära kulunud. Nii võrdses alagrupis võib ka üks värav otsustavaks saada.

Treener - Stanislav Tšertšessov

Pärast kümmet aastat katsetusi välismaalastega - esmalt Guus Hiddink, siis Dick Advocaat, siis Fabio Capello - naasid venelased kohaliku käekirja juurde. Tšertšessov päris ametikoha Leonid Slutskilt pärast ebaõnnestunud EM-finaalturniiri, aga järgnenud kahe aasta jooksul on võidetud vaid neljandik mängudest. Suurel areenil ei ole ta ennast veel tõestanud ja fännid loodavad pigem imele kui Tšertšessovile.

Ivar Lepik: "Venemaa ei saa endale mingil juhul lubada Lõuna-Aafrika Vabariigi saatuse kordamist ehk kolme mänguga turniiri lõpetamist, aga kõik märgid näitavad, et nii võib minna. Midagi muud peale võidu esimesest mängust oleks kiire krahh. Pingega ei saada hakkama ja alagruppi jäädakse pidama."

Mängud alagrupis: 

N, 14. juunil kell 18.00 vs Saudi Araabia
T, 19. juunil kell 21.00 vs Egiptus
E, 25. juunil kell 18.00 vs Uruguay

Eeldatav algkoosseis:

Esialgne koosseis:

Väravavahid: Igor Akinfejev (Moskva CSKA), Vladimir Gabulov (Brügge), Soslan Džanajev (Kaasani Rubin), Andrei Lunjov (Peterburi Zenit), Guilherme (Moskva Lokomotiv).
Kaitsjad: Vladimir Granat (Kaasani Rubin), Sergei Ignaševitš (Moskva CSKA), Fjodor Kudrjašov (Kaasani Rubin), Ilja Kutepov (Moskva Spartak), Roman Neustädter (Fenerbahce), Konstantin Rauš (Moskva Dinamo), Andrei Semjonov (Groznõi Ahmat), Igor Smolnikov (Peterburi Zenit), Mario Fernandes (Moskva CSKA), Vladislav Ignatjev (Moskva Lokomotiv), Dmitri Kombarov (Moskva Spartak).
Poolkaitsjad: Juri Gazinski (Krasnodar), Aleksandr Golovin (Moskva CSKA), Alan Dzagojev (Moskva CSKA), Aleksandr Jerohhin (Peterburi Zenit), Juri Žirkov (Peterburi Zenit), Roman Zobnin (Moskva Spartak), Daler Kuzjajev (Peterburi Zenit), Anton Mirantšuk (Moskva Lokomotiv), Aleksandr Samedov (Moskva Spartak), Aleksandr Tašajev (Moskva Dinamo), Denis Tšerõšev (Villarreal), Anton Švets (Groznõi Ahmat), Denis Glušakov (Moskva Spartak).
Ründajad: Artjom Dzjuba (Tula Arsenal), Aleksei Mirantšuk (Moskva Lokomotiv), Fjodor Smolov (Krasnodar), Fjodor Tšalov (Moskva CSKA), Dmitri Poloz (Peterburi Zenit), Anton Zabolotnõi (Peterburi Zenit).