Valitsev Eesti meister FC Flora on kahe hooaja vahel jäänud ilma neljast tähtsast lülist ehk kolme liini liidrist ja peatreenerist, kuid hinnaalandust ei tehta ja ka tänavu soovitakse mängida kõige kõrgemat mängu.

Peatreener Arno Pijpers sõnas juba tiitlivõidu järel, et see võib jääda temale viimaseks kuldmedaliks. Perekondlikel põhjustel pidigi ta Hollandisse naasma ja klubi president Pelle Pohlak tõdes, et see oht oli tegelikult üleval juba ka hooaja keskel.

"Olime kogu aeg arvestanud, et Arno võib ühel hetkel minna. Peaaegu oleks Arno pidanud minema Hollandisse juba hooaja keskel ja ka siis oleks olnud Jürgen Henn variant. Kaks päeva pärast Estonia galat (detsembris toimunud hooaja lõpetamise gala - R. V.) selgus, et ta ei saa jätkata ja hakkasime uuesti Jürgeniga suhtlema. Ta leidis, et on viis või kuus aastat valmistunud ja näinud nii palju erinevaid asju, et tal on enda nägemus kindlalt paigas," rääkis Pohlak.

Kui varem oli Pijpersi kõrval Henn, siis uus loots sai enda abitreeneriks endise U21 meeskonna peatreeneri Joel Indermitte. Hooaja lõppedes oli variant, et Indermitte jätkab klubis mõnel muul ametikohal, kuid asjade kokkulangemise tõttu on ta jõudnud välja esinduse juurde.

Miks Indermitte üldse U21 meeskonnast lahkus? "Me tõlgendame U21 meeskonda kui noortevõistkonda  ja seal me ei hoia ühtegi treenerit rohkem kui kolm aastat. Et ei langeks mugavustsooni ei treener ega ka mängijad. Joel oli seal kaks aastat ja tänu Arno lahkumisele sai võimalikuks tema ülestoomine," avaldas Pohlak.

Treeneriteturg pole aga Flora jaoks lõplikult suletud. Kuivõrd Hennil on puudu UEFA Pro litsents, mida on Meistrite liiga mängimiseks vaja vähemalt omandada, siis on vaja üks treener veel tuua. Tähtajaks on 31. märts ja Pohlak on jätkuvalt seda meelt, et kellegi fiktiivne ametisse nimetamine ei tule kõne alla. Tuuakse treener, kes on ka päriselt Floras nii nõu kui jõuga abiks ja mitte ainult euromängudeks, vaid hooaja lõpuni välja, kinnitas Pohlak.

Tuumiku lahkumine ei saa probleemiks

Kui eelmise hooaja järel väitis Pijpers, et Floral oli nii liiga parim kaitsja, poolkaitsja kui ründaja, siis kõik nad on Eestist lahkunud. Joonas Tamm mängib Norra kõrgliigas Sarpsborgis, Brent Lepistu samas liigas Kristiansundis ning Rauno Sappinen Belgia esiliigas Wilrijki Beerschotis.

Asendajate otsimisel hoidis Flora peamised pilgud Eestil, sest seda näeb ette klubi poliitika. "Meist ei saa sellist klubi, kes hakkab massiliselt välismängijaid sisse tooma. See ei tähenda, et see vale oleks - kiidan teisi, kes on sellise tee valinud ja läbi selle õnnestunud. Ma arvan, et selliseid meeskondi palju pole, kes eestlastega edu suudab saavutada. Ilmselt oleme maailmas üks ainsaid," leidis Pohlak.

Henn: "Esmapilgul võib tõesti tunduda, et väike samm on tagasi tehtud, aga tegelikult on koondisemänge juurde tulnud ja mängijad eelmise aastaga võrreldes kogenenumad. Tahaks selle vahe võimalikult kiiresti nõeluda ja loodame, et lahkunud mängijad asendatakse võimalikult kiiresti."

Henn loodab suurt panust Madis Vihmannilt, Aleksandr Dmitrijevilt ning Frank Liivakult. "Vihmann on igal aastal järjest tugevamaks läinud ja peab jälle sammu edasi tegema. Dmitrijev on küll veidi teist tüüpi mängija kui Lepistu, aga see on koht, kus on kohe end tõestanud mängija olemas. Kui Lepistu lõi ise väga olulisi väravaid, siis Sanka suudab neid olulisi tabamusi ära hoida. Liivak on sama vana kui Sappinen, aga tal on kogemust rohkem ja tema stardipositsioon on veidi parem. Ma olen kindel, et tal on need väravad sees olemas," uskus Henn oma meestesse.

Lisaks on mitmed eelmise aasta põhimängijad meeskonnas alles ehk peatreener vaatab endiselt Mait Toomi, Gert Kamsi, praegu küll vigastatud Mihkel Ainsalu, Zakaria Beglarišvili, Rauno Alliku ja Martin Milleri suunas.

Kui Vihmann on keskkaitses selge liider, siis tema kõrvale on valikus kolm kaitsjat ja kõik nad on küllaltki erinevad - Märten Kuusk, Marco Lukka ja värskelt Tartu Tammekast Florasse kolinud Jürgen Lorenz. "Kuusk ei ole küll kõige pikem, aga on tegelikult õhus ja duellides tugev. Kuigi ta on noor ja kohati ebastabiilne, siis on ta kaitsefaasis tugevam. Lukka on palliga väga hea ja korraliku söödukvaliteediga. Lorenz on neist kõige kogenum ja tema trumbiks on rahulikkus ja tasakaalukus," lahkas Henn.

Liivak, noored ja vigastatud

Kui Flora noolis Frank Liivakut juba eelmisel aastal, siis sel aastal saadi ta kätte. Tartlane pühkis Eestimaa tolmu jalgelt juba 2006. aastal ning naasis alles tänavu. Vahepeal on ta mänginud Hollandis, Itaalias, Hispaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas.

"Ma näen seda kui tõestamise aastat," selgitas Liivak. "Liiga taseme kohta ei oska hetkel midagi öelda, kuna pole seda omal nahal veel kogenud. Meestemänguga tegin ma algust Hispaanias ja kuigi väga palju kaja selle [tugevuselt neljanda] liiga ümber ei ole, siis mängukvaliteedi poolest see kindlasti halb pole. Juba meie enda tiimis oli neli mängijat, kes kunagi Hispaania kõrgliigas mänginud - ikkagi mingi näitaja see on," rääkis ta, et kuigi Bosnias ta palju mänguaega ei teeninud, siis meestemäng tema jaoks võõras pole.

Kuigi lepingu sõlmis Liivak alles hiljuti, siis Floraga on ta treeninud juba pikemalt ja senise ettevalmistusega on ta rahul. "Hakkan oma kohta leidma ja olen jälle jalgpalli nautimas. Meeskonnas on väga hea sisekliima ja see muudab kohanemise kõvasti kergemaks. Usun, et selline tiimivaim on üks võtmetest, mis aitab kõvasti hooaja jooksul kaasa. Sellega võime kaugele jõuda." 

Vigastustega on Floral olnud talvel mitmeid muresid ja enamik neist on juba välja ravitud. Kolm mängijat on aga endiselt ootelehel. Keskpoolkaitsja Mihkel Ainsalul oli jalalabas metatarsali murd, mistõttu vajas mees operatsiooni. Põlveoperatsioonil käis ka Mark Anders Lepik ning lihaseprobleemid on Maksim Gussevil. Esimest kaht peab ootama kuus kuni kaheksa nädalat, Gussevit umbes kümmekond päeva.

Üks, keda väiksemad probleemid vaevanud, on mullu hooaja teises pooles Viljandi Tulevikus hästi esinenud Herol Riiberg. Seetõttu ei hakka ta ilmselt kohe Floras esimest viiulit mängima. "Esmalt peab ta vormi saama ja leidma Floras kindluse - tagumise otsa meeskonnas on ikka natuke pingevabam mängida kui seal, kus jahitakse tiitlit. Oskuste poolest on tal kõik olemas, et olla väga hea ja isegi näiteks Zakaria Beglarišviliga võrreldav mängija," kiitis Henn Herolit.

Siiski loodab peatreener Herolilt ja ka teistelt noortelt, kes mullu veel peamiselt esiliigas end näitasid, avanemist. Hooaja eel on kõvasti mänguaega teeninud Henri Järvelaid, kes trennis palju tööd teinud. "Järvelaid ei lase kellelgi kergelt hingata, aga samamoodi ka Erik Sorga," tõi ta noori esile. "Natuke on neil veel vaja nurki maha lihvida, aga kindlasti ootan neilt esiletõusu."

Rootsist tuli saun, aga ettevalmistus on õnnestunud

Hooajaks ettevalmistumist alustas Flora detsembri keskpaigas, aga tõsine töö läks käima pärast aastavahetust. Jalgratast leiutama ei hakatud ja kava oli eelmise hooajaga sarnane - käidi korduvalt välismaal, tehti samas mahus trenni ning mõistagi mängiti halliturniiri.

"Seda ma ette ei osanud näha, et me kolmandal minutil endale palli väravasse lööme," meenutas Henn naerdes Rootsis käiku, kus Magnus Pehrssonile ja Malmöle 0:4 alla jäädi. "Tasemevahe oli tuntav ja selge, aga kui asjad klapivad ja on natuke õnne, siis oleks nendega olnud ka võimalik võrdselt mängida. Teistega mängisimegi – lätlastest olime üle, HJK ja Lahtiga võrdselt. Nendega võib rahule jääda."

Henn selgitas, et välismeeskondadega kohtutakse seetõttu, et endale ja mängijatele meelde tuletada, kuidas tegelikult asjad käivad. "Need mängud äratavad üles ja tuletavad meelde, mis tempoga rahvusvahelisel tasemel tuleb alati kõike natuke kiiremini teha. Seda ei tohi hooaja jooksul ära unustada, aga nii ta kipub minema. Ühtpidi on võimed olemas, aga hooaja jooksul see kuidagi kaob natuke ära."

Eestis ei saa alla kulla millestki rääkida

"Eesmärke ei peaks ükski ajakirjanik isegi küsima - need on sellised nagu alati," teatas Pohlak ja lisas, et eelkõige oluline on likvideerida ebaedu Euroopas. See aga ei kipu kohe kuidagi õnnestuma.

"Teatud asju oleme muidugi teinud euromängudele vaatavalt, aga vormiajastamisest on veel vara rääkida. On teatud nüansid, milles me tahame selle perioodi jooksul kuni euromängudeni tugevaks saada. Kui mängud lähemale jõuavad, siis hakkab konkreetsem töö, aga see ei tähenda, et me midagi pole teinud," ütles Henn.

President Pohlak nimetas konkurentideks mõistagi FCI Levadiat ja Nõmme Kaljut, aga arvas, et tiitliotsustajaks võib saada Narva Trans. Just nagu mullugi. "Me võitsime tiitli kuue punktiga ja Ida-Virumaalt tulime koju 12 punktiga, aga Levadia kuuega. Sealt see vahe tuligi," tõi ta välja.

Meeskonna staar - Zakaria Beglarišvili

Selle aasta jooksul saab Zaka loodetavasti endale Eesti passi ning pääseb ka koondisesse. Mullu lõi ta 16 väravat ja andis võimsad 23 väravasöötu.

Midagi pole muutunud ka sel talvel - ainult fakt, et kui mullu näitas ta ideaalset kokkumängu Rauno Sappineniga, siis nüüd ootab teda ees Belgiasse siirdunud ründaja üks parimaid sõpru Frank Liivak. Kokkumäng pole aga kontrollmängudes sugugi kehvem paistnud. 

Kellel silma peal hoida? Frank Liivak

Eesti publik on saanud Liivakule kaasa elada ainult (noorte)koondisemängudes, aga nüüd saame tartlase tasemest veidi paremini sotti. Eeldatavasti hakkab Liivak mängima ründajana, mitte äärel, kus eestlased teda enim näinud.

"Eks positsioon loksub lõplikult paika ajaga ja selles osas usaldan täielikult Jürgen Henni. Ma tahan mängida ikkagi rollis, kus olen meeskonnale kõige kasulikum," arvas Liivak oma positsioonist. Ründaja koht pole temale sugugi võõras, sest mängis seal nii Hollandis kui ka kuni U17 vanuseklassini noortekoondistes.

Liivak tunnistas, et mõistagi oleks tore olnud rünnakul vastaseid terroriseerida koos Sappineniga, kuid pole hullu. "Zaka ja Sappineniga oleksime Eesti BBC (Real Madridi ründetrio Gareth Bale, Karim Benzema ja Cristiano Ronaldo - R. V.)  olnud, aga eks tal oli ka aeg välismaale minna," naeris Liivak.

Suurim küsimärk - kas Tamm, Lepistu ja Sappinen asendatakse piisavalt hästi?

Joonas Tamm läks, Brent Lepistu läks, Rauno Sappinen läks. Asemele toodi Jürgen Lorenz, Aleksandr Dmitrijev ja Frank Liivak.

Eestis ei tohiks see midagi drastilist tähendada - esikolmikus on Flora 99,9% kindlusega ning Kaljule ja FCI Levadiale suudetakse hambaid samuti näidata, aga puudu võib olla otsustajatest ja meeskonna tassijatest. Kes lõid eelmisel aastal kõige olulisemaid väravaid? Rauno Sappinen ja Brent Lepistu.

Jürgen Henn usub, et Aleksandr Dmitrijev suudab Lepistut asendada veidi teises võtmes ehk just tähtsaid väravaid ära hoida. Eks näis!

Tallinna FC Flora
Peatreener: Jürgen Henn
Abitreenerid: Joel Indermitte ja Norbert Hurt
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Fitness-treener: Ilo Rihvk
Kapten: Gert Kams, teine kapten Mait Toom
EJL-i stipendiaadid: Markus Poom, Henri Järvelaid, Martin Miller ja Herol Riiberg
Eelarve: 900 000 eurot (kogu klubi 2 000 000 eurot)
Koduväljakud: A. Le Coq Arena ja Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora U21 (Esiliiga)
Koduleht: fcflora.ee
Esimene mäng: 28. veebruaril kell 19.30 vs. Tartu Tammeka (Sportland Arenal)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 3. märtsil kell 13 vs. Viljandi Tulevik (Viljandi kunstmuruväljakul)

Koosseis:

Väravavahid: Mait Toom, Magnus Karofeld, Kristen Lapa.
Kaitsjad: Gert Kams, Madis Vihmann, Märten Kuusk, Marco Lukka, Jürgen Lorenz, Kevin Aloe, Joseph Saliste.
Poolkaitsjad: Rauno Alliku, Herol Riiberg, Aleksandr Dmitrijev, German Šlein, Vladislav Kreida, Markus Poom, Mihkel Ainsalu, Martin Miller, Henri Järvelaid, Maksim Gussev, Zakaria Beglarišvili.
Ründajad: Frank Liivak, Erik Sorga, Mark Anders Lepik.

Sisse:

Aleksandr Dmitrijev (poolkaitsja, Infonetist/Hönefossist) sõlmis klubiga aastase lepingu.
Magnus Karofeld (väravavaht, Paidest) naasis laenult.
Frank Liivak (poolkaitsja, Sarajevost) sõlmis klubiga kaheaastase lepingu.
Herol Riiberg (poolkaitsja, Tulevikust) naasis laenult.
Jürgen Lorenz (keskkaitsja, Tammekast) liitus klubiga.

Lahtine:

Michael Schjönning-Larsen (vasakkaitsja, Hellerupist) mängis halliturniiril ja üleminek seisab paberimajanduse taga.

Välja:

Richard Aland (väravavaht) alustab hooaega Pärnu Vapruses.
Hannes Anier (ründaja) lahkus klubist ja liitus Thisted FC-ga.
Brent Lepistu (poolkaitsja) käis Kristiansundis testimisel ja sõlmis seejärel 2,5-aastase lepingu.
Mairo Miil (kaitsja) liitus laenulepingu alusel FC Kuressaarega.
Ingmar Krister Paplavskis (väravavaht) liitus laenulepingu alusel FC Kuressaarega.
Rauno Sappinen (ründaja) siirdus Belgia esiliigas mängiva Wilrijki Beerschoti.
Roman Sobtšenko (poolkaitsja) siirdus laenule Tallinna Kalevisse.
Joonas Tamm (kaitsja) liitus Norra pronksiklubiga Sarpsborg.

Hooajaeelsed mängud:

05.01. Paide Linnameeskond (PL) Tallinna Flora 0:4 (Poom, Kams, Herol, Kask)
12.01. Tallinna FC Flora - Tallinna FCI Levadia (PL) 2:1 (Sorga, Mööl)
20.01. FC Lahti (Soome) Tallinna Flora 1:0
26.01. Malmö FF (Rootsi) - Tallinna Flora 4:0
03.02. Tallinna FC Flora - Jurmala FK Spartaks (Läti) 2:0 (Järvelaid, Liivak)
10.02. Tallinna FC Flora - HJK (Soome) 1:1 (Beglarišvili)
10.02. Tallinna Flora - Tartu JK Tammeka (PL) 1:1 (Sorga)
17.02. JK Narva Trans (PL) - Tallinna Flora  2:4 (Liivak 2, Sorga 2)

Võit; viik; kaotus.
PL - Premium liiga.