Eelmisel hooajal esiliigas triumfeerinud Harju JK Laagri käekäik ei tohiks enam ühelegi Eesti jalgpallisõbrale võõras olla. 2019. aastal võitis meeskond kolmanda liiga põhja piirkonna ning on iga aastaga aina uhkemaid tulemusi saavutanud. Tänavune hooaeg saab neile olema esimene kõrgseltskonnas.
Meeskonna esindaja ja klubi tegevjuht Kalmar Liiv lausus Soccernet.ee-le, et suures plaanis on meeskonna koosseis Premium liigaks paigas: "95% ulatuses on koosseis lukus. Tõsi on aga, et sellisel tasemel ei saa enne akna sulgumist täielikult kindel milleski olla. Vigastused, potentsiaalsed üleminekud - kõik võib veel enne hooaja algust rolli mängida."
"Hetkel on liitunud veel üks keskkaitsja, keda tahame algaval hooajal enda ridades näha," sõnas Liiv, jättes täpsustamata, kas tegu on mõne hooaja eel tiimi ridadest läbi käinud mängijaga või mitte.
Uusi nägusid on võrreldes 2022. aasta koosseisuga väga mitmeid. Nendeks on endine Tallinna JK Legioni mees Stefan Tšendei, möödunud aastal Pärnu JK Vaprust esindanud Taaniel Usta, Tallinna JK Kalevi senine põhimees Reinhard Reimaa ja viimati Nõmme Kalju FC-s mänginud Kaarel Usta. Kõik nimetatud mehed omavad arvestataval määral Premium liiga kogemust.
Klubi särgi on algaval hooajal selga tõmbamas ka Tallinna FCI Levadia kasvandik Andres Järve, Premium liigas Viljandi Tulevikku esindanud ja hiljem Kalju hingekirja kuulunud Mark Edur ning viimased kolm aastat Tallinna FC Floras mänginud Harju kasvandik ja klubis KTM-staatust omav Sten Marten Viira.
Liivi sõnul on veel meeskonnaga liitunud Leverkuseni Bayeri kasvandikust keskkaitsja Marius Samoura, Porto akadeemiast tulnud keskväljamängija Usalifa Jose Indi ja endine Legioni puurilukk Ivans Baturins.
Harju juurde pole aga jäänud viimased kaks hooaega Paide Linnameeskonda kuulunud ääremängija Raimond Eino, Pärnu JK ridades kolm hooaega Esiliiga tasemel mänginud Ukraina kaitsja Nazar Võzdrõk ning soomlasest kaitsja Ayoub Sadki. Duubelmeeskonna ridasid hakkab aga esindama teine ukrainlane Antoni Vinnitšuk. Kolmanda Ukraina kodakondse ehk äärekaitsja Danõl Maštšenko liitumine on veel lahtine.
Ettevalmistus sujub ning vigastatuid peaaegu pole. Kas kõik ongi nii ilus?
Harju JK Laagri peatreener Victor Manuel Gomes Da Silva nentis, et on senise hooaja ettevalmistusprotsessiga rahul. "Ettevalmistus on kulgenud kenasti. Kaasa on aidanud ka see, et oleme saanud harjutuskordasid läbi viia EJL jalgpallihallis. Samuti annavad mängijad endast 100% ja on igatpidi pühendunud uuele väljakutsele," tõdes portugallane.
Otseseid miinuskohti Da Silva ettevalmistusega seonduvalt ei leia. "Mul ei ole hooaja eel tiimile etteheiteid ega ka muid suuri muresid. Laagri staadionil trenni tehes võiks ilm ainult vahepeal parem olla, aga Eesti talv on kõigile ühesugune ning see pole meist sõltuv põhjus. Alustasime hooajaks ettevalmistusega 7. jaanuaril ning treenime hetkel neljal korral nädalas palliga, teeme ühel päeval jõusaalis asju ja peame ka ühe sõpruskohtumise," nentis peatreener.
Ta jätkas: "Sõprusmängude tulemustest ei anna suurt välja lugeda. Oleme igas kohtumises platsile läinud erineva koosseisuga ning peamine eemärk on panna mängijad uueks hooajaks ja katsumuseks valmis, viies nad mugavustsoonist välja. Selle tarbeks käisime hiljuti ka Lätis ning kohtusime Riia Mettaga."
Harju meeskonna üks nooremaid liikmeid, klubi oma kasvandikust poolkaitsja Sander Must nentis, et harjutuskorrad lähevad plaanipäraselt. "Hooaja eel oleme kõvasti trenni teinud, nii palliplatsil kui ka jõusaalis. Teeme palju tööd just füüsilise võimekuse tõstmisel, et uueks väljakutseks valmis olla. Trennid ise on väga intensiivsed ja nõudlikud," lausus 17-aastane Must.
Rohkelt vigastusi ja haigusjuhtumeid Harju koosseisus hetkel pole. Liivi sõnul on kauemaks väljas ainult sügisel U19 koondises debüteerinud keskkaitsja Andreas Kaevats, kes on vigastanud põlve ristatisidemeid ning jätab suurema osa hooajast vahele. Üheks murekohaks on aga KTM-reegli alla käivate mängijate olemasolu. Peale Kaevatsi on klubis treenitud mängija staatust omavatest meestest kõrvale jäämas veel kaks teist Harju kasvandikku.
36-aastane Liiv tõdes, et klubi noormängijatest KTM-ide asemel tuli vastavad mängijad tuua klubist väljaspool: "Kuna Kaevats jääb pikemaks ajaks välja, Jens Erik Nielsen on jalgpallurikarjäärist pausil ning Kirill Aleksandr Antonov on USA-s õppimas, olemegi olukorras, kus tuli vabaks jäänud kohad täita klubist väljastpoolt tulnud mängijatega."
Ta jätkas: "See ei olnud algul meie plaan, kuid 2022 hooaja kolm selget põhimeeskonna noormängijat ja KTM-i 2023. aastal suure tõenäosusega Harjut ei esinda. Seega on meil vaja kohaneda ja plaani kohandada."
Pühendunud ja töökad uustulnukad, kelle suurim rivaal ei peitu kaugel
Meeskonna tugevusi kui ka kohti, milles juurde panna, tõi Liiv välja mitmeid: "Üheks tugevuseks on kindlasti treeneritetiimi teadlikkus jalgpallimängust, töökus ja kohanemisoskus. Treenerid, mängijad ja klubi tervikuna tahavad tõestada, et ollakse kõrgliigakoha väärilised. Samuti on meeskond väga kokkuhoidev. Meie tugevuseks on ka kindlasti koduväljak Laagris ning meie fännid: Laagri Ultrad ja kõik teised toetajad."
"Juurde on vaja panna mehistumises. Peame kiirelt kohanema Premium liigale vastava jõulisuse, tempo ja terve keskkonnaga. Igas mängus tuleb absoluutne maksimum anda, et vajaminevad punktid kätte saaksime," nentis Liiv.
Da Silva nõustus Liivi öelduga ning sõnas omalt poolt, et vaatab protsessi positiivses valguses. "Tiimi ühtsus ja pühendumus on märkimisväärne. Selliselt tulebki kogu aeg töötada, kui tahetakse hea tulemus saavutada. Olulisteks märksõnadeks toimunud muutuse osas on kiiruse ja kvaliteedi tõstmine," lausus 2018. aastast Harju juures tegutsev treener.
Musta sõnul on vajakajäävad küljed seotud suure arvu uute meeskonnaliikmetega: "Meeskonna tugevusteks pean eelkõige palliga mängu ja kõrget pressingut, kuid kuna meil on palju uusi mängijaid, siis on üksteise mõistmist ja omavahelist suhtlust vaja veel paremaks lihvida."
Sihtidest rääkimisel jäi Da Silva reaalseks: "Suuremaid eesmärke on meil kolm. Esimeseks ja kõige tähtsamaks on liigasse püsima jääda. Uutel tulijatel pole ju kunagi kõrgliigas kohe kerge. Teine on jätkuvalt pühendunult töötada ning pingutada igas mängus maksimumtulemuse nimel. Kolmandaks on oluline hoida ja säilitada klubi isikupära."
Peamis(t)est rivaali(de)st rääkides andis portugallane aga loomingulise vastuse: "Meie kõige suuremaks konkurendiks on meie igapäevatöö. See puudutab eelkõige seda, kuidas treeningutel esineme, kuidas seeläbi mängime ning kui pühendunud üleüldiselt oma põhitegevusele oleme. Nagu mainitud, on eesmärk ainult paremaks saada ja seeläbi mänge võita."
Musta sõnul on sihid iga vastastiimiga mängides samasugused. Samuti ennustab noormees peamiste tiitlipretendentide hulka viimase kahe aasta meistreid. "Ei hakka ühtegi peamist konkurenti välja tooma, läheme iga vastase vastu punkte võtma. Peamisteks favoriitideks tiitlile pean Florat ja Levadiat," sõnas Must.
Keerulisematel hetkedel toetuvad võistkonnad ikka oma liidritele. Kes tänavu Harju kaptenipaela kannab, pole veel paika pandud - see otsus tehakse vahetult hooaja eel. "Me ei ole veel otsustanud, kes uuel aastal kapten on. Üks variant on ka senise kapteni Andre Järva näol, aga selle paneme treeneritetiimiga enne hooaja avamängu paika. Valikuid on mitmeid," tõdes Da Silva, et vastutust võtvaid mängijaid Harjusse jagub.
Meeskonna staar - Roman Sobtšenko
Pärast 2021 hooajal Maardu Linnameeskonnas säramist liitus Sobtšenko 2022. aastal Harjuga ning mehe kasutegur oli märgatav. Ühe klubi esindusmeeskonna eest 34 mänguga 18 väravat lüüa on iga mängija jaoks märkimisväärne saavutus.
Poolkaitsja kasuks räägib ka suur Premium liiga kogemus (103 mängu, 9 väravat). Matše on ta kirja saanud nii Tallinna FC Floras, FCI Tallinnas, JK Tallinna Kalevis, Nõmme Kaljus kui ka Narva Transis. Loetletud listist on ta kahe esimese klubi ridades tulnud ka Eesti meistriks ning kõnealuse kogemusega mängija kulub uuele tulijale Harjule rohkem kui lihtsalt ära.
Siiski peab mees vähendama uuest hooajast oma teenitavate kaartide arvu. Eelmisel aastal teenitud 10 kollast ja 2 punast kaarti jätsid 29-aastase Sobtšenko nii mõnestki olulisest kohtumisest kõrvale. Lõplikult see kurja toona Harju jaoks kaasa ei toonud, kuid uuest hooajast, kui panused on kõrgemad, võib iga kogenuma mängija puudumine kaartide pealt klubile karuteene teha.
Kellel silm peal hoida? Karel Eerme
Harju JK Laagri kasvandikest on võimsat minekut näitamas Karel Eerme, kes kuulub alates eelmisest aastast Eesti U19 vanuseklassi noortekoondisesse. Samuti on noormees esindanud klubi kõikvõimalikest vanuseklassidest alates kuni esindusmeeskonnani välja.
Eerme tugevusteks on ründajale omaselt kiirus, tehnika ning hea realiseerimisvõime. Tunamullu tõi see tollel ajal 17-aastasele edurivimehele Esiliiga B-s 24 mänguga koguni 16 väravat. Eelmisel aastal sai ta Esiliigas 33 mänguga 8 väravat kirja, kuid sellest olenemata näeb klubi temal meeskonnas mõistetavatel põhjustel olulist rolli.
Saab olema põnev näha, milliseks kujunevad mängija statistika ja esitused algaval Premium liiga debüüthooajal. 15-aastasena Harju JK Laagri esinduses debüteerinud mängumehelt pole olenemata liigataseme muutusest põhjust vähemat oodata ning usutavasti on Eerme võimeline enda pikale Harju karjäärile ühe uue ja ilusa peatüki juurde kirjutama.
Suurim küsimärk - kuidas läheb uuel tulijal Premium liigas kohanemisega?
Premium liiga hooajad on näinud uustulnukaid igas valguses. Näiteid on olnud igasuguseid ning neid võib tuua totaalselt põrunud Rakvere Tarvasest tippaegadel tublilt esinenud Tallinna JK Legionini.
Tahes-tahtmata tekib ka Harju puhul küsimus, millist minekut ja sellega kaasnevaid tulemusi näidata suudetakse. Mitmeid täiendusi on tehtud, tuumik on säilinud, treeneritetiimil jagub ideid ja kodustaadion koos ustavate fännidega on olemas. Aga kas kogu sellest positiivsest kompotist ka piisab?
Premium liigas mängimine tähendab kõrgeimasse tippu kuulumise tõttu ühtpidi justkui pidu, aga on teise mätta otsast võttes võistlusspordile omaselt karm. Ajalugu on näidanud, et nii mõnigi klubi on pidanud kõrgliigast langemise ja sellega kaasnenud erinevate põhjuste järel hoopis teisel tasandil tegutsema hakkama. Vastuse küsimusele, milline on Harju saatus 2024. aastal, saab vähemalt platsil toimuva põhjal umbes 9 kuu pärast.
Harju JK Laagri
Peatreener: Victor Manuel Gomes Da Silva
Abitreener: Erik Listmann
Väravahtide treener: Sten-Marten Vahi
Kapten: otsustatakse vahetult hooaja eel
EJL-i stipendaadid: Kaspar Rõõmussaar, Matheas Madik, Andreas Kaevats, Karel Eerme, Kevin Dubrovski, Robert Kirsimägi, Sander Must, Kristjan Kriis
Eelarve: ca 900 000 eurot (sellest esindusmeeskond ca 400 000 eurot)
Duubelvõistkond: Harju JK Laagri U21 (II liiga lõuna/lääne tsoon)
Koduväljak: Laagri kunstmurustaadion
Meeskonna värvid: punane ja valge
Koduleht: harjujk.ee
Esimene mäng (ühtlasi esimene Soccernet.ee telemäng): 3. märtsil kell 19.00 vs. Tallinna FC Flora (Sportland Arenal)
Esialgne koosseis:
Väravavahid: Matheas Madik, Ivans Baturins.
Kaitsjad: Jako Kariste, Aleksandr Ivanjušin, Andreas Kaevats, Marius Samoura, Robert Kirsimägi, Sten Marten Viira, Mark Edur, Andres Järve, Kevin Dubrovski.
Poolkaitsjad: Magnar Vainumäe, Marten Niilop, Stefan Tšendei, Reinhard Reimaa, Usalifa Indi, Sander Must, Daniil Rudenko, Kaarel Usta.
Ründajad: Andre Järva, Karel Eerme, Kristjan Kriis, Kaspar Rõõmussaar, Roman Sobtšenko, Taaniel Usta, Ander-Joosep Kose.
Eeldatav algkoosseis:
Sisse:
Ivans Baturins (Läti väravavaht, Legionist) liitus klubiga.
Mark Edur (äärekaitsja, Ossett Unitedist) liitus klubiga.
Usalifa Jose Indi (Guinea-Bissau keskpoolkaitsja, Vila Meast) liitus klubiga.
Andres Järve (äärekaitsja, Levadiast) liitus klubiga.
Reinhard Reimaa (poolkaitsja, Kalevist) liitus klubiga.
Marius Samoura (Saksamaa keskkaitsja) liitus klubiga.
Stefan Tšendei (poolkaitsja, Legionist) liitus klubiga.
Kaarel Usta (poolkaitsja) liitus klubiga.
Taaniel Usta (ründaja, Vaprusest) liitus klubiga.
Sten Marten Viira (poolkaitsja, Flora U21-st) liitus klubiga.
Lahtine:
Danõl Maštšenko (Ukraina vasakkaitsja, klubita) liitumine on lahtine.
Välja:
Kirill Aleksandr Antonov (äärekaitsja) õpib USA-s ülikoolis.
Jens Erik Nielsen (poolkaitsja) on jalgpallurikarjäärist pausil.
Hooajaeelsed mängud:
14.01 Harju JK Laagri - Pärnu JK Vaprus (PL) 2:1 (Eerme, Kriis)
22.01 FC Elva (EL) - Harju JK Laagri 1:1 (T.Usta)
28.01 Harju JK Laagri - Tallinna FCI Levadia (EL) 4:3 (Kriis, Eerme, Reimaa, Sobtšenko)
04.02 Harju JK Laagri - Tallinna JK Legion (EL) 0:1
11.02 Riia Metta (LAT) - Harju JK Laagri 2:0
15.02 Nõmme Kalju FC (PL) - Harju JK Laagri 2:1 (Rõõmussaar)
18.02 FC Honka U21 (FIN) - Harju JK Laagri 2:1 (Rudenko)
PL - Premium liiga; EL - Esiliiga; LAT - Läti kõrgliiga; FIN - Soome kõrgliiga; võit; viik; kaotus
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta