Portugali koondis suundub oma kuuendale järjestikusele ja ühtekokku kaheksandale MM-finaalturniirile. Siiamaani on pakutud väga erinevaid seinast seina tulemusi. Mida põnevat suudetakse aga sellel korral?

• MM-finaalturniir koidab. Ennusta mänge ja võitjat siin!

1966. aasta MM-finaalturniir on jalgpallifännidele teada eelkõige vutimängu sünnimaa Inglismaa koduse triumfi tõttu. Sellest olenemata tegi pealkirju endale ka esmakordselt mõnele suurturniirile pääsenud Portugali koondis. Kolmandas alagrupis teenisid nad maksimumpunktid juba kogenud kolleegide ehk Ungari, Brasiilia ja Bulgaaria vastu väravate vahega 9:2 ning seega purjetati muretult grupifaasist edasi.

Ka veerandfinaalis Põhja-Korea vastu tehti oma töö lõpuks kenasti 5:3 skoori näol ära olenemata sellest, et juba 25. minutiks oli meeskond 0:3 seisuga tagajaja rollis. Poolfinaalis tuli küll minimaalset 1:2 kaotust tunnistada hilisema võitja Inglismaa vastu, kuid sellest toibuti kiirelt. Mõne päeva möödudes said lõunaeurooplased kaela pronksmedalid, kui 3. koha matšis alistati skooriga 2:1 Nõukogude Liidu esindus.

Kõnealusel turniiril säras portugallaste eest aga väga eredalt üks Eusebio-nimeline mees. Aasta varem maailma parima jalgpalluri auhinna teeninud Benfica legend virutas kuue kohtumisega koguni üheksa väravat. Lähim jälitaja sakslase Helmut Halleri näol kogus kolmandiku võrra vähem tabamusi. Järgmised mehed said juba Hallerist mitme võrra vähem väravaid kirja, mis annab aimu Eusebio saavutuse suurusest.

Kuid veelgi kõnekamaks muudab mehe poolt tehtu fakt, et mitte ükski portugallane pole suutnud tänase päevani MM-finaalturniiridel rohkem väravaid lüüa. Samuti on võrreldes toonase ajaga saanud Pürenee poolsaare riigist väga regulaarne külaline suurturniiridel. Lähimal jälitajal ja riigi teisel legendil Cristiano Ronaldol on hetkel koos seitse tabamust ning kuna tegu on arvatavasti mehe viimase MM-finaalturniiriga, võibki juhtuda, et Ronaldo (ja Portugali koondise) ebaõnnestumise korral jääb rekord veel pikemaks ajaks püsima.

Pikk paus, pettumus ja fööniksi tärkamine tuhast

Inglismaal korda saadetud edulugu ei andnud aga Portugalile endiselt korralikke tiibu. Möödus 18 aastat enne, kui koondis lõpuks järgmisele suurturniirile jõudis ning sedapuhku EM-i näol. Ka sellel juhul oli stsenaarium sarnane: esmakordne külaline ja koht poodiumil kolmanda kohana. Kaks aastat hiljem kvalifitseeruti järgmisele MM-ile, kuid nüüd tuli tõdeda esmakordselt ebaõnnestumise mõru maiku. Võit ning kaks kaotust polnud Mehhikos toimunud turniiril piisavad, et isegi alagrupist edasi pääseda. Peale selle tuli sisse järjekordne paus suurturniiridest.

Portugallaste õnneks kestis kõrvaltvaataja roll sedapuhku vähem kui eelmisel korral. 1996. aastal olid nad taas kord kohal EM-il ning sellest ajast saadik pole tagasi vaadatud. Koondis on ühe erandiga (1998. aasta MM) olnud esindatud igal MM-il ja EM-il ning senised saavutused saab kokkuvõtvalt liigitada pigem õnnestunute alla. Tõsi, MM-finaalturniiridel pole esmakordset vägitegu veel korrata suudetud. Parimaks tulemuseks on peale 1966. aasta turniiri olnud 2006. aastal Saksamaal teenitud 4. koht.

Siiski annavad läbi raskuste teenitud 2016. aasta EM-finaalturniiri triumf, sellele kolm aastat hiljem järgnenud Rahvuste liiga võit, pidev suurturniiridel grupifaasist edasiminek ning Cristiano Ronaldo olemasolek portugallastele teatava lootuse. On ju tegu musta hobusega, kes võib tiitlivõistlustel kas täiesti lati alt läbi joosta või paljusid üllatada ja väga kaugele välja purjetada. 

Koosseis on muljetavaldav. Aga on ka varem olnud.

Portugallased on saanud igale MM-finaalturniirile sõita seisus, kus nende mehed on valdavalt Euroopa tippliigades või põhimõtteliselt sinna kuuluvas Primeira Ligas. On olnud aastaid, kus koondisesse kuuluvad ka teiste heade meistrivõistluste ehk näiteks eelkõige Türgi, Ukraina ja Venemaa, aga samuti Kreeka, Šotimaa ja Hiina tiime esindavad mängijad.

Esimest korda pärast 2002. aastat on Portugali koosseis siuke, kuhu ei kuulu eelmainitud riikide kõrgliigadest ühtegi pallurit. Võrreldes toonase koosseisuga on pea kõik sama, kui välja arvata Saksamaa meistrisarja lisandumine. Olgu aga mainitud, et 2002. aasta oli üks neist MM-finaalturniiridest, mis portugallastel täiesti rappa läks. Ühe võidu ja kahe kaotusega jäädi mängitavas grupis Lõuna-Korea ja USA järel ning Poola ees kolmandaks. Seega pidid lõunaeurooplased edasipääsust suu puhtaks pühkima, olenemata sedavõrd heast koosseisust. Nagu teame, on ajalool kalduvus millalgi korduda. Iseasi kas antud juhul ja seda 20 aastat hiljem.

Koosseis paberil pole kunagi mänginud ja ei tee seda ka nüüd. Kuid vaata, mis nurga alt tahad: Pürenee poolsaare kõnealuse koondise nimistu ei jää sugugi alla hispaanlaste (ja ka teiste suurriikide) omale. Enim mehi ehk 10 on esindamas Inglismaa kõrgliigat, kuigi portugallastest kubiseva Wolvesi mehi on koosseisus ainult kolme jagu. Sama palju mängijaid tuleb ka mõlemast Manchesteri meeskonnast ning ühe palluriga on esindatud Fulham.

Ka ülejäänud riikide puhul ei ole koondises ühestki (tipp)liigast vähem kui kahe mehe jagu mängijaid. Seitsme palluriga on esindatud Portugal, kolme mehega saab ainuisikuliselt uhkustada PSG ning kaks mängijat tulevad nii Hispaaniast, Itaaliast kui ka Saksamaalt. Võib ette kujutada, milleks on selline staaridearmee parimatel päevadel võimeline. Elame-näeme!

Meeskonna staar - Cristiano Ronaldo

Käimasoleval hooajal meediapealkirju kõige muu, kui jalgpalliväljakul toimuvaga võitnud 37-aastane Ronaldo sõidab Portugali koondise ridades väga tõenäoliselt oma viimasele MM-finaalturniirile. Aastate jooksul on viiekordne maailma parim jalgpallur osalenud kokku koguni üheksal suurturniiril, seega saab ümmargune kahekohaline number kõigi eelduste kohaselt selle korraga täis.

Kuigi palju on räägitud tema vormist ja tegudest koduklubis Manchester Unitedis (senise hooajaga 16 mängu ja 3 väravat) ning sellest, et kodumaa koondis sõltub liialt temast, ei saa siiski mööda vaadata mehest, kellel on hinge all koguni 190 koondisemängu ja 117 väravat. Viimasel EM-finaalturniiril parima väravaküti auhinna võitnud mehe jäägitut pühendumist kodumaa koondise tegemistesse panustamisel on olnud kõigi nende eriilmeliste aastate puhul vägev jälgida. Eelseisev Katari MM pole kindlasti erand, kuid iseasi on, kui suurt edu see kõik sellel korral Portugalile toob.

Silm peale - Nuno Mendes

Kõigest 20-aastane Mendes kerkis esile 2020-21. hooajal, tehes kasvatajaklubis Sportingus korralikke esitusi. Samuti võideti koos nii liiga kui ka kohalikud karikavõistlused. See päädis sellega, et peale hooaega oli vasakpoolse äärekaitsjana mängiva mehe uksele koputamas PSG. Mendese hoog ei raugenud ka seal ning möödunud suvel otsustas Pariisi tippklubi pärast aasta pikkust laenuperioodi mängija endale päriseks tuua.

Portugali rahvusesinduse eest 18-aastasena debüteerinud Nunes on eelkõige tuntud oma kiiruse ja tehniliste omaduste poolest. A-koondises võitis ta usalduse kiirelt ning on debüüdist saadik püsinud meeskonna tegemistes kenasti sees. Kataris toimuv suurturniir on tema jaoks esimene, seega saab olema põnev näha, millistesse kõrgustesse noor äärekaitsja lati nihutab.

Suurim mure - mis seisus on ikkagi omadega kapten ja kuidas mõjutab see meeskonda?

Ükski mängija pole suurem kui meeskond. Aga on pallureid, kelle mõju tiimile on nii füüsiliselt kui ka vaimselt vägagi suur. Mitmel korral mainitud Cristiano Ronaldo on üks nendest meestest. Eelmainitud faktid ei valeta: tegu on Portugali läbi aegade parima mängijaga. Viiekordse maailma parima palluri võimsat panust oleme saanud näha platsil (meenutagem näiteks eelmise MM-i 3:3 viigimängu Hispaaniaga) kui ka selle kõrval (2016. aasta EM-finaal).

FINAL: #Ronaldo scores all 3 for #POR as they tie #ESP in the final minutes. pic.twitter.com/T0zOGKkmTi — TSN (@TSN_Sports) June 15, 2018

Koduklubis Manchester Unitedis tekkinud pinged ei ole Ronaldo karjääris esmakordsed. Hetkel näib väga keeruline situatsioon, kus portugallane naaseks MM-i järel tagasi Inglismaale. Seepeale tekibki küsimus: kui palju mõjutavad Ronaldo probleemid ja suhteliselt kehv vorm portugallas(t)e esitust Kataris?

Varasemalt on meeskonna kapten olenemata muust ümbritsevast näidanud, et juhtugu mis tahes, aga kodumaa edu nimel ei anna ta mitte kunagi alla. Ka alagaval suurvõistlusel pole usutavasti põhjust antud teema puhul kahelda. Kuid mis saab ikkagi sellel korral, kui tegu on väga suure tõenäosusega mehe viimase MM-finaalturniiriga teades, et kuldne karikas on tal veel pea kohale tõstmata? Kas toimub läbipõlemine või kirjutatakse Portugali ajalooraamatusse uus ja edukas peatükk?

Meeskonna peatreener - Fernando Santos

2014. aasta septembrist kodumaa koondist juhendav Fernando Santos on teinud kaheksa aastaga pigem head tööd. Kuigi kõigi mängude peale saadud võiduprotsent 61.17 näol pole kõige märkimisväärsem tulemus Portugali-suguse koondise puhul, näitavad siiski eelmainitud EM-finaalturniiri tiitel ja 2018-19. hooaja Rahvuste liiga võit, et liigutud on õiges suunas.

Eelmisel MM-finaalturniiril kaheksandikfinaali jõudmine pole Santose ja meeskonna jaoks tulemus, millega annaks rahul olla. Nüüd annab seda viga parandada, kuid see eeldab oma võimete väljamängimist ja ka parajal hulgal õnne. Aastate jooksul koos saavutatu eelkõige võidetud tiitlite näol annab kindlasti vajaliku annuse lisaenergiat ning pole välistatud, et kaks ei jää kolmandata kehtib ka antud juhul ning sedavõrd ootamatus kohas.

Mikk Hendrik Kelder: "Portugali koondise puhul on pea võimatu ennustada, kuidas suurturniiril esinetakse. Nende jaoks võib kõik minna kas väga viisakalt või siis päris aia taha. Koosseis on kõva ja seega tasub mingisugust edasiminekut võrreldes eelmise korraga oodata. Ennustan, et  legendaarne Cristiano Ronaldo elab Manchesterist kaasa võetud viha Katari palliplatsidel välja ning virutab mitu ilusat, aga eelkõige tähtsat väravat. Paraku ei piisa sellest koondise ajaloo parimaks tulemuseks ning portugallaste laeks jääb usutavasti seega veerandfinaal."

Mängud alagrupis:

N, 24. novembril kell 19.00 vs Ghana (Doha)
E, 28. novembril kell 22.00 vs Uruguay (Lusail)
R, 2. detsembril kell 18.00 vs Lõuna-Korea (Al Rayyan)

Koosseis:

Väravavahid: Rui Patricio (Roma), Jose Sa (Wolves), Diogo Costa (Porto).

Kaitsjad: Pepe (Porto), Ruben Dias (Manchester City), Joao Cancelo (Manchester City), Nuno Mendes (PSG), Diogo Dalot (Manchester United), Antonio Silva (Benfica), Raphael Guerreiro (Borussia Dortmund), Danilo Pereira (PSG).

Poolkaitsjad: Vitinha (PSG), William Carvalho (Real Betis), Bernardo Silva (Manchester City), Joao Mario (Benfica), Bruno Fernandes (Manchester United), Ruben Neves (Wolves), Joao Palhinha (Fulham), Matheus Nunes (Wolves), Otavio (Porto).

Ründajad: Cristiano Ronaldo (Manchester United), Joao Felix (Atletico Madrid), Rafael Leao (AC Milan), Ricardo Horta (Braga), Goncalo Ramos (Benfica), Andre Silva (RB Leipzig).