Viimsi kogukonnas kütab kirgi teema, mis puudutab otseselt kohalike noorte võimalusi tervislikuks eluviisiks. Enamus toetab uue spordilinnaku rajamist, ent leidub ka vastuseisjaid.
Kui algselt kavandati Viimsisse riigi rahade toel jalgpallihalli ehitamist, siis planeerimise edasises faasis on kampa haaratud ka teiste spordialade, näiteks kergejõustiku esindajad. "Mis teha, treeningtingimused on Eestis nagu on. Meil on aastas perioode, kus ei olegi võimalik õues trenni teha," ütles Viimsi MRJK asutaja ja jalgpallihalli rajamise eestseisja Martin Reim Soccernet.ee-le.
"Talvel on ju palju nullilähedast temperatuuri, kus jää sulab ja külmub – kehvematel aastatel kestab see mitu-mitu kuud.
Ehkki jalgpalli harrastatus on Viimsis suurim, on meil ju esindatud ka korvpall, võrkpall, käsipall. Aga taristu on ajale jalgu jäänud. Talvel peavad kõik saalis treenima – aga ega saalegi pole kõigi jaoks võtta," tõdes Reim.
Kuna riigi rahastatud spordihall ehitataks Viimsi vallale kuuluvatele maadele, käib selle mõistlikkuse üle tugev arutelu ka kohalikus omavalitsuses.
"Hallile planeeritud ala asub põhimõtteliselt tööstuspargis, mis piirneb pooleldi võsaga ja pooleldi alaga, kus Viimsi elanikud on suusõnalisel kokkuleppel siiani kasvatanud oma kurke, tomateid ja muud. Aga see on ikkagi valla maa," ütles Viimsi vallavolikogusse kuuluv Reim. "See on võrreldav vaatepildiga, mida sai näha aastate eest Tallinna lennujaama kõrval, kus olid kasvuhooned püsti ja inimesed vaikselt omi asju kasvatasid. Selline potipõllumajandus.
Uue spordilinnaku ehituskavas on aga sees ka kogukonnaaed, kus inimesed aiasaadusi organiseeritult kasvatada saavad. Praegune aed on okastraadi ja tabaluku taga ehk ikkagi üksikute privileeg," leidis Eesti koondise rekordinternatsionaal.
Aga kes on vastu?
Senikirjeldatu põhjal tundub spordilinnaku rajamine täitvat justkui kõigi viimsilaste huve. Peamiste vastuargumenteerijatena on aga välja astunud hallist ca 100-200 meetri kaugusel asuvate uute korterelamute elanikud. "Kui sa ostad endale korteri, siis sa ju tead, mis seal ümber on. Millised teed, millised hooned. See halliplaan on olnud Viimsi arengukavas juba päris pikka aega. Tundub, nagu inimesed ei oleks vaadanud oma korteriplaanist kaugemale," leidis Reim.
"Väidetakse, et hakkab varjama inimeste vaadet – see on muidugi täielik absurd. Hall rajataks korterelamutest põhja poole, see varjab ainult külmade talvetuulte eest!" naeris Viimsi naiskonna peatreener. "Kõige lähemal kortermajal on ka kõrghaljastus ees, hall ei muuda seal mitte midagi."
Põhiliste hallivastastena toob Reim välja kaks inimest. "Üks on Kaur Lass, Viimsi elanik, tunnustatud arhitekt. Eks tal on vist vallaga oma kana kitkuda, ma ei tea, kas ta üritab oma muudele projektidele paremaid tingimusi kaubelda või midagi taolist. Tema on üks põhilisi vastuargumenteerijaid ja allkirjakogujaid."
"Ta rääkis, et jalgpallihall tuleb hoopis täiskasvanute jaoks, sest see on täismõõtmetes. Et võiks ju teha neli korda väiksema, sest lapsed harjutavad väiksemal platsil. Lisaks hakkavat seal õudselt läbi kostuma karjed ja pasunad ning ringi käima purjus fännid," muigas Reim. "No kuulge, ega me siin Inglismaa esiliiga staadionit ehita!"
Olgu mainitud, et Reim lükkas intervjuu vältel ümber veel väga mitu vastuseisjate argumenti, mis puudutasid muuhulgas nii päikesevarjamist kui ka sadevee ladustumist. Pooled asuvad omavahel detailsemalt puid ja maid jagama aruteluringis, mis toimub kolmapäeval, 16. augustil kell 16 Viimsi raamatukogus.
"Siis on ka üks härra, kes on ostnud sinna kõrvale krundi, kaarhallide ja kasvuhoonete vahele, et saaks senise tootmismaa elamumaaks teha. Tema loomulikult – kui tahab rajada elumaju, siis see hall ei ole kõige parem asi talle sinna kõrvale," kirjeldab Reim.
"Olukord on natuke kurb: vald on nõus omapoolset investeeringut tegema. Alguses pidi olema ainult jalgpallihall, aga ajaga on tulnud sinna spordialasid juurde. Me ei ole nii rikkad, et teha ühele spordialale eraldi hall. Lisaks kergejõustikule mõtleme ka näiteks seinaronimise peale, ala ja ruum on ju olemas. Rein Ottoson ja tema purjetajad saaksid ka talvel erinevaid alasid tegemas käia. See ei ole ainult minu klubile tehtav jalkaplats!" kinnitas Reim.
"Viimsi sport vajab seda. Ainult 50% lastest tegeleb meil liikumisharrastusega," esitles Reim hirmutavat tõsiasja. "Minu meelest on iga kodaniku kohus sellist asja toetada, et rohkem lapsi tegeleks spordiga. Neist ei pea tulema profisportlasi, aga vähemalt neil peaks olema see võimalus."
Vaata ka olukorda kirjeldavat videot:
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta