Aafrika meistrivõistlustel finaali jõudnud Elevandiluuranniku ja Nigeeria jalgpallurid külvati BBC andmetel rahaga üle. Muuhulgas premeeritakse mehi majadega, aga skeptikud küsivad minevikku vaadates: kas tegu ei pruugi äkki olla pelgalt lubadustega?

Kodusel turniiril meistriks kroonitud Elevandiluuranniku president Alassane Ouattara teatas, et iga koondislane pistab tiitli eest taskusse 82 000 dollarit ehk umbes 76 000 eurot. "Tõite rõõmu kogu riigile, braavo, braavo!" kõlas sõnum presidendilt, kelle nime kannab kolm aastat tagasi valminud ja finaali võõrustanud 60 000 pealtvaatajale mõeldud Abidjani staadion. Lisaks rahale saavad kõik mängijad ka umbes samas väärtuses villa.

• Aafrika, ära iial muutu! 13 pöörast päeva tõstsid Elevandiluuranniku tuhast, Halleri muinasjutt sai kauneima võimaliku lõpu

Finaalis 1:2 kaotusega leppima pidanud nigeerlasi võeti sellest hoolimata kodus samuti vastu kui võitjaid. President Bola Tinubu andis kõigile koondislastele riikliku teenetemärgi, samuti saavad kõik mängijad riigilt korteri ja pealinna Abuja lähistel asuva maatüki. Tühjade kätega ei jäänud ka kolmanda koha saanud Lõuna-Aafrika koondise liikmed, kohaliku meedia andmetele makstakse neile preemiaks 52 000 dollarit ehk umbes 48 000 eurot.

Kõik eelnevad summad lisanduvad ametlikule auhinnarahale, mis on tänavu eelmise turniiriga võrreldes 40% suurem. Meistriks kroonitud Elevandiluurannik saab korraldajatelt 7 miljonit dollarit ehk umbes 6,5 miljonit eurot, Nigeeriale kuulub 4 miljonit dollarit ning poolfinalistidele ehk Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Kongo Demokraatlikule Vabariigile 2,5 miljonit eurot. Muretsema ei pea ka veerandfinaaliga piirdunud meeskonnad, nende alaliidu arvele laekud 1,3 miljonit dollarit.

The Ivory Coast players doing Cristiano Ronaldo SIIU celebration after winning AFCON ❤️ pic.twitter.com/71dBj1SxZC — Janty (@CFC_Janty) February 11, 2024

Tänavust Aafrika Rahvaste karikaturniiri vaatas võistluse 67-aastases ajaloos enim inimesi, sest korraldajatel õnnestus sõlmida senisest paremad tele- ja reklaamlepingud. Samuti pöörati turniirile varasemast märksa rohkem tähelepanu sotsiaalmeedias. Esialgsete andmete põhjal jälgis turniiri ligi kaks miljardit inimest üle kogu maailma.

Aafrika jaoks on tegu suure õnnestumisega, sest see võimaldab neil survestada FIFA-t, kellelt on ammu nõutud Aafrikale MM-iks eraldatud kohtade suurendamist. Praegu on Euroopale eraldatud MM-il 13 ja Aafrikale 9 kohta, ehkki mõlemal mandril on FIFA liikmesriike peaaegu võrdselt.

Raha lubatakse, aga välja ei maksta

Samas on Aafrika koondised olnud varem hädas sellega, et algul suure suuga lubatud auhinnarahad ka päriselt kätte saada. Näiteks 1990. aasta MM-i avamängus valitsevat maailmameistrit Argentinat šokeerinud ja lõpuks alles veerandfinaalis Inglismaale alla jäänud Kamerun ootas lubatud tasu ehk maju üle 30 aasta. Toonase koondise kapten Stephen Tataw suri 2020. aastal ega näinudki oma silmaga, kuidas lubadus viimaks siiski täideti.

Rest In Peace Captain Stephen Tataw 🕊🇨🇲@FecafootOfficie pic.twitter.com/EoxvVuYhks — Roger Milla (@roger_milla_9) August 28, 2020

Mõne Aafrika koondise ja kohaliku alaliidu vaheline rahatüli on eelnenud peaaegu kõikidele suurvõistlustele. Värskeim näide pärineb mulluse naiste MM-i eelsest ajast, mil koondis keelduski ühes kohtumises väljakule minemast ning ametnikel tuli kiiruga leida uued mängijad - vahetusmängijate hulka sattus seetõttu suisa 13-aastane tüdruk. Vähemasti oli protest edukas, sest Lõuna-Aafrika osales finaalturniiril täiskoosseisus.