Pele või Diego Maradona? Cristiano Ronaldo või Lionel Messi? Sellised tüliõunad on neetud igavesti vaidlusi tekitama, sest jalgpall ei ole individuaalsport ega paku kindlat alust mängijate võrdlemiseks. Aga Pele või Ronaldo? Erinevad ajastud muudavad võrdlemise veel keerulisemaks. Aga Gerard Pique või Shakira? Aina jaburamaks läheb.
Ammendavate vastuste puudumine ei takista meid aga omamast isiklikke eelistusi ning meie valikuid üldistades saame omakorda teha järeldusi, mida võime lugeda suhteliselt objektiivseteks. Kui küsimus on selge ja andmeid piisavalt, siis jääb üle vaid valida võrdlemise aluseks asjakohased parameetrid, mis viivad mõistlike tulemusteni. Et õunte ja apelsinide võrdlemiseks ei ole ühest kriteeriumit, ei takista meid võrdlemast näiteks nende populaarsust.
Umbes nii on talitanud Pantheon, mis vaatleb kuulsaid inimesi üle aegade, elualade ja keeleruumide, mõõtes Wikipedia biograafiatele tuginedes inimeste "ajaloolise populaarsuse indeksit" (HPI). Pantheoni andmebaas on väga paindlikult sorteeritav ja alljärgnevalt näeme, et see mõõdik pakub jalgpallihuviliste jaoks huvitavaid ja meelitavaid tulemusi.
Enne õunte ja apelsinide võrdlemise juurde asumist vaatame aga kõigepealt, mida Pantheoni HPI täpsemalt mõõdab. Mõistagi ei määra see kellegi jalgpallimängimise oskust ega tegelikult mitte üheski mõttes kellegi väärtust, sest näiteks inimkonna üldedetabeli 14. kohalt leiame me Adolf Hitleri. Samuti ei mõõda HPI inimeste hetkelist populaarsust, arvestamata näiteks tavapäraste sotsiaalmeediakanalite näitajaid.
HPI-d arvutatakse viie parameetri alusel: 1) biograafia vanus ehk möödunud aeg inimese sünniaastast, 2) Wikipedia biograafiate hulk erinevates keeltes, 3) biograafiate lehevaatamiste hulk kõigi keelte peale kokku, 4) lehevaatamiste stabiilsus üle aja, 5) mitte-ingliskeelsete biograafiate lehevaatamiste hulk.
Niisiis võrdleb HPI inimeste kohta käivate sissekannete hulka ja loetavust Wikipedias, aga täiendavalt on eelistatud ajaloolised figuurid, pigem rahvusvaheline kui riigisisene populaarsus ning pigem populaarsus mitte-ingliskeelsetes piirkondades. Need korrektuurid on sisse toodud selleks, et siluda teisi kallutavaid asjaolusid, mis Wikipedia kasutamis-statistikale tuginemisega kaasnevad.
Pantheoni valikusse pääsemise eelduseks on Wikipedia biograafia omamine vähemalt 15 erinevas keeles. Andmebaasis on praeguse seisuga rohkem kui 100 000 isikut, sealhulgas 310 Eestis sündinud inimest.
Pele lööb platsi puhtaks
Õunte ja apelsinide juurde. Pele või Diego Maradona? Pele. Cristiano Ronaldo või Lionel Messi? Ronaldo. Pele või Ronaldo? Pele. Gerard Pique või Shakira? Shakira.
Ajalise mõõtme tähtsustamine võib olla üheks põhjuseks, miks on Maradona HPI järgi jalgpallurite seas alles neljandal kohal. Temast kakskümmend aastat varem sündinud Pele on kindlalt esimene ja hoidis 2022. aasta seisuga inimkonna absoluutarvestuses 139. kohta, keemik Dmitri Mendelejevi järel ja piiblitegelane Jaakobi ees.
Pele ja Maradona vahele mahuvad jalgpallurite edetabelis Johan Cruyff ja Ferenc Puskas. Esikümne lõpetavad Lev Yashin, Gerd Müller, Franz Beckenbauer (vanim elav jalgpallur), Eusebio, Garrincha ja Alfredo Di Stefano. Populaarseim sel aastatuhandel jalgpalli mänginud mees on Zinedine Zidane, kes hoiab 11. kohta.
Talle järgnevad veel Giuseppe Meazza, Josef Bican, George Best, Michel Platini ja Cesare Maldini, enne kui jõuame 17. tabelireal lõpuks esimese tegevjalgpallurini, kelleks on Cristiano Ronaldo. Messi on 22. jalgpallur läbi aegade ning järgmise tegevmängija leiame alles 112. kohalt, kus paikneb Neymar.
Jalgpallurite võidukäik
Põnevamate tulemusteni jõuame vaadeldavat valikut kitsendades, võrreldes samadel aastakümnetel sündinud jalgpallureid. See vaatenurk muutub veel huvitavamaks, kui eemaldame ka valdkondade piirangu ja vaatame, kui populaarsed on jalgpallurid oma kaasaegsete kuulsuste seas üldiselt.
20. sajandi kahe esimese kümnendi edetabelite 50 populaarseima inimese hulgas ei ole ühtegi jalgpallurit. 1920ndatel sündinute seas on aga 3 jalgpallurit: Ferenc Puskas (26. kohal), Lev Yashin (34.) ja Alfredo Di Stefano (48.).
1930ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 1 jalgpallur: Garrincha (44.)
1940ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 5 jalgpallurit: Pele (4.), Johan Cruyff (27.), Gerd Müller (37.), Franz Beckenbauer (41.) ja Eusebio (48.). Lisaks 1 jalgpallitreener: Alex Ferguson (38.).
1950ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 2 jalgpallurit: Michel Platini (41.) ja Zico (44.). Lisaks 1 jalgpallitreener: Carlo Ancelotti (31.).
1960ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 1 jalgpallur: Diego Maradona on Jeff Bezose ja Barack Obama ees kõige populaarsem 1960ndatel sündinud inimene üldse. Lisaks 3 jalgpallitreenerit: Jose Mourinho (26.), Marco van Basten (45.) ja Joachim Löw (49.).
Vahemärkusena olgu öeldud, et kui tegemist on nii kuulsa mängija kui ka treeneriga, siis siin loetelus on lähtutud Pantheoni valitud määratlusest.
1970ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 9 jalgpallurit: Zinedine Zidane (Elon Muski ja Tupac Shakuri järel 3.), Ronaldo (20.), Roberto Carlos (25.), David Beckham (26.), Gianluigi Buffon (38.), Andri Ševtšenko (40.), Rivaldo (41.), Francesco Totti (43.) ja Thierry Henry (49.). Lisaks 2 jalgpallitreenerit: Pep Guardiola (23.) ja Diego Simeone (46.).
1980ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas treenereid enam ei ole, aga see-eest on seal koguni 20 jalgpallurit: Cristiano Ronaldo (1.), Lionel Messi (2.), Ronaldinho (Novak Djokovici järel 4.), Zlatan Ibrahimovic (5.), Xavi (13.), Dani Alves (16.), Kaka (18.), Robert Lewandowski (20.), Andres Iniesta (21.), Iker Casillas (26.), Franck Ribery (27.), Karim Benzema (33.), Samuel Eto’o (35.), Sergio Ramos (36.), David Villa (37.), Luka Modric (39.), Fernando Torres (41.), Luis Suarez (43.), Manuel Neuer (48.) ja Arjen Robben (49.).
1990ndatel sündinud inimeste top-50 hulgas on 19 jalgpallurit: Neymar (Margot Robbie ja Emma Watsoni ees 1.), Antoine Griezmann (5.), Kylian Mbappe (7.), James Rodriguez (11.), Toni Kroos (14.), Mario Balotelli (15.), Romelu Lukaku (16.), Thiago Alcantara (17.), Thibaut Courtois (22.), Eden Hazard (27.), Paul Pogba (28.), Phil Jones (34.), Jorginho (40.), Kepa Arrizabalaga (42.), N’Golo Kante (44.), Memphis Depay (45.), Paulo Dybala (47.), Miralem Pjanic (48.) ja Mario Götze (49.).
Alates 2000. aastast sündinud inimeste top-50 hulgas on 21 jalgpallurit: Erling Braut Haaland (Noah Jupe’i ja Greta Thunbergi järel 3.), Vinicius Junior (7.), Ferran Torres (8.), Ansu Fati (9.), Dušan Vlahovic (11.), Pedri (12.), Eduardo Camavinga (14.), Jadon Sancho (16.), Rodrygo (18.), Moise Kean (23.), Jamal Musiala (25.), Phil Foden (28.), Antony (29.), Alphonso Davies (31.), Sergino Dest (34.), Takefusa Kubo (36.), Curtis Jones (38.), Dejan Kulusevski (39.), Yusuf Demir (46.), Mason Greenwood (47.) ja Dominik Szoboszlai (48.).
Ainult poliitikutest on jalgpalluritele vastast
Tuletame meelde, et HPI parameetrite hulgas ei ole midagi sellist, mis peaks andma jalgpalluritele teiste elualade esindajate ees põhjendamatu eelise. Tõsi küll, et rahvusvaheline populaarsus on ootuspäraselt kõrge just sportlaste seas, sest nemad võistlevad ju pidevalt teiste riikide sportlastega. Samas aga kehtib see samamoodi kõigi teiste spordialade puhul ning ajaloolisust tähtsustav parameeter annab omakorda eelise nendele inimestele, kes olid tegevad enne jalgpallibuumi algust või isegi enne tänaste spordialade väljakujunemist.
Ilmselt ei tasu liigselt rõhutada asjaolu, et ülipopulaarsete jalgpallurite hulk tõuseb järsult, mida nooremaid inimgruppe me võrdleme, kuni umbes paarikümne aasta taguse ajani välja. Ilmselgelt on tegevjalgpallurid üldiselt oma kuulsuse tipul, samas kui paljudel teistel elualadel saavutatakse kuulsus hiljem.
Ometi näitab see veenvalt, kuivõrd (mõju)võimas tegija on jalgpall täna globaalsel tasandil. Pantheoni hinnangul on rohkem kui 40 protsenti maailma populaarseimatest kuni 45-aastastest inimestest jalgpallurid! Pole siis ka ime, et leidub ohtralt riike ja ettevõtteid ja ärimehi, kes on valmis jalgpallimaailmas silmapaistmiseks tohutuid rahasummasid kulutama. Jalgpalli mainekujunduslik jõud on sedavõrd erakordne.
Pantheoni andmebaasi kuulub jalgpalluritest rohkem ainult poliitikuid ning ka elualade esindajate koond-HPI on jalgpalluritest kõrgem vaid poliitikutel. Seejuures on poliitikute hulka arvestatud näiteks Napoleon, Hitler ja Julius Caesar, kelle ajaloolise tähtsusega on peaaegu võimatu konkureerida. Nooremates aastakäikudes ei ole poliitikutel aga jalgpalluritele midagi vastu panna.
Jalgpallurite koond-HPI jääb poliitikutest selgelt maha, näitlejaid edestatakse küllaltki napilt ja järgmised elualad jäävad juba kaugele seljataha: esikümne lõpetavad kirjanikud, lauljad, usutegelased, muud sportlased (enamasti kergejõustiklased), muusikud, maalikunstnikud ja sõjategelased.
Pantheoni andmebaasi pääsenud inimeste koguarvu poolest on jalgpall veelgi edukam, jäädes poliitikast vaid 1,5 protsendipunkti kaugusele ja edestades järgnevaid elualasid suure vahega:
Jalgpallurite arv on nii kõrge osaliselt tänu väga suurele hulgale Jaapani jalgpalluritele, kes vastavad Pantheoni tingimusele (Wikipedia biograafia omamine vähemalt 15 erinevas keeles).
Eesti jalgpallil kõvasti arenguruumi
Kui me võrdleme eelmise graafikuga Eestis sündinud inimeste vastavat graafikut, siis on see küllaltki sarnane, vähemalt mis puutub jalgpallurite esindatust:
Puhtalt selle graafiku pealt võiks järeldada, et jalgpalli osatähtsus Eesti visiitkaardina on eestlaste silmis alahinnatud. Kui ainult 310 Eestis sündinud inimese biograafiad on tõlgitud Wikipedias 15 keelde ja neist koguni 45 on jalgpallurid, siis on see ju kõva sõna.
Lähemalt vaadates ei ole Eesti jalgpalli jaoks lugu siiski nii roosiline. Kõigepealt tuleb märkida, et ajaloo-ülese projektina lähtub Pantheon inimeste sünnipaikadest ja mitte rahvustest ega kodakondsustest, mille määramine oleks ammu elanud inimeste puhul sisuliselt võimatu.
Kuulsaim Eestis sündinud jalgpallur on aga hoopis kurikuulus Valeri Karpin ning kui me tema kõrvale jätame, siis on meie populaarseim jalgpallur Andres Oper, kes paikneb isegi Eestis sündinute edetabelis alles 180. kohal – Kristina Šmigun-Vähi järel ja Kadri Simsoni ees.
Mart Poom on Eestis sündinute seas 184. ja Ragnar Klavan üllatuslikult alles 188. kohal. Järgnevad Sergei Pareiko (208.), Konstantin Vassiljev (211.), Indrek Zelinski (222.), Raio Piiroja (230.), Marek Lemsalu (239.), Enar Jääger (247.) ja Andrei Stepanov (249.).
Eestis sündinud sportlaste arvestuses on Oper alles 40., Poom 42. ja Klavan 44. kohal. Esikolmiku moodustavad Paul Keres, Jüri Lossmann ja Alfred Schmidt.
Eesti sporditähtede kontrast globaalse edetabeliga on ilmselge: maailmas domineerivad just jalgpallurid ja seda vägagi võimsalt. Läbi aegade top-50 sporditegelase hulgas on koguni 22 jalgpallurit ja lisaks 5 jalgpallitreenerit, kusjuures 13 kõrgeimast kohast koguni 11 on jalgpalli päralt.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta