Eesti meeste tippliigades on naiste jalgpalli arendamine tehtud kohustuslikuks osaks. Tõsi, kui vastava tasandi nõue pole täidetud, saab meistrivõistlustel osaleda ikka, kuid maksta tuleb trahvi ja võib-olla ühel päeval võetakse esindusmeeskonnalt punkte ära. Kes sellest võidab, kui naiste jalgpalli tuleb järgi lohistada?

• Tegemist on teise osaga Soccernet.ee lugude seeriast seoses valukohtadega tüdrukute ja naiste jalgpallis. Asjaosalistena räägivad kaasa Eesti Jalgpalli Liit ja mitmed (tipp)klubid.
• Esimene osa: EJL lubas naiste jalgpalli pärast minna hooaja 2024 punktide kallale. Reaalsuses läks naiskonna puudumine maksma 250 eurot

Esimest korda trahvis Eesti Jalgpalli Liit klubisid litsentsikorras kirjeldatud naiste jalgpalli nõude tõttu aastal 2023 ning tänavune aasta oli seega kolmandaks. Naiste jalgpalli nõue pole samas midagi uut, vaid olnud klubide laual umbes 20 aastat. Korda karmistati 2022. aastal ning siis hõigati veel välja, et peagi minnakse rikkujate punktide kallale.

Nii kaugele hooajaks 2024 ei jõutud ning selle asemel kirjutati seitsmele klubile välja trahvid kogusummaga 6875 eurot. Tänavune noos, mis uuest süsteemist tulenevalt käib samuti hooaja 2024 kohta, ootab veel kinnitamist.

Soccernet.ee vestles sel teemal kokku viie klubiga – Paide Linnameeskonnaga, keda trahviti 2023, ning Pärnu JK Vapruse, FC Nõmme Unitedi, Harju JK Laagri ja FC Tallinnaga, kelle jaoks on teema värskem. Klubide hoiak näis sama – sunniga kaugele ei jõua.

Trahvi asemel preemia

Seeria esimeses loos selgub, et EJL-i välja kirjutatud trahv oli maksimaalselt 1500 euro suurune ning see tuli välja käia naiste ja tüdrukute jalgpalli osakonnata vähem kui kümneaastasel FC Tallinnal. Esiliigasse kuuluva meeskonna eelarvest hammustas see umbes 2-protsendise tüki. Vapruse jaoks esindas 250-eurone trahvilipik 0,04% esindusmeeskonna eelarvest. "Selle baassumma mõte on, et see võiks mõjutada klubi käituma positiivses suunas," selgitas EJL-i jalgpalli korraldamise osakonna juht Mihkel Uiboleht sekka.

Mitte ükski Soccernet.ee-ga vestelnud klubi ei väljendanud, et saadud trahv tegelikult oleks klubi finantse või käitumist eriliselt mõjutanud. Pigem leiti, et seesugune lahendus tuleb lõpuks odavam – naiskonna treeneri palk, staadioni rent, vormid ja sõidud läheksid kokku kordades kallimaks maksma.

"Kui see väike trots sealt välja arvata – me olime maksimaalselt pingutanud, et alustada uuesti tõsiselt tüdrukute ja naiste jalgpalliga – siis see trahv ei mõjutanud meid mitte mingit pidi. Me olime oma protsessidega juba alustanud," kinnitas Premium liiga paremikku kuuluva Paide Linnameeskonna tegevjuht Jaanus Pruuli.

FC Tallinnat juhtiva Alex Aaleni sõnul võiks kõrgem trahv panna asja teisiti nägema. "Kui me räägime Teise liiga naiskonnast, siis on soodsam lahendus maksta see trahv ära. Kui trahv oleks näiteks 4500 eurot, siis ma arvan, et oleks natuke teine jutt," hindas ta, kuid käis seepeale välja ettepaneku liigutada raha hoopis vastupidi – et klubisid premeerida.

"Kui UEFA või jalgpalliliit näeb, et naiste ja tüdrukute jalgpalliga on midagi saavutatud, võiks klubi hoopis ise saada selle 1500 eurot. See oleks palju suurem motivatsioon, kui esinduse eelarvest trahvi maksta," pakkus Aalen välja. Tema sõnul saaks selle preemia eest kas treenerit koolitada, parendada treeningtingimusi, langetada treeningtasu või hoopiski turniirile minna.

Ühendnaiskond või muidu lähevad meeskonna punktid?

Mõte sellest, et litsentsikorras olev punkt muutuks niivõrd tõsiseks, et litsentsi taotlevalt meeskonnalt võetakse tabelis punkte maha, mõjub klubidele aga õõvastavamalt. Need, kes on nõude täitmisest täna kaugemal, usuvad, et leiaksid sellisel juhul võimaluse koostööks mõne teise klubiga ühendnaiskonna näol. Selliselt linnukese tõmbamisse laiemalt muidugi ei usuta.

"Kas see oleks siis okei, kui ma helistan väikeklubide juhid läbi ja pakun neile 2000 eurot või palle selleks, et ma saaks tekitada FC Tallinna ja Valga FC Warriori Ühendnaiskonna?" mõtiskles Aalen, kelle arvates võiks punktide kallale minna vaid teadlike finantsrikkumiste korral. "Aga ma ei tegele jalgpalliga ju lihtsalt tegelemise pärast. Kõigil on oma eesmärgid – kui me võtame midagi ette, siis selleks, et kuhugi jõuda ja midagi saavutada."

Kuigi hooajal 2024 punktide kallale ei mindud, siis seda võimalust pole EJL maha matnud. Lihtsalt praegu on klubid olnud oma töös edukad ning väärinud n-ö kergemat pääseteed. Pruuli hinnangul tuleks punktide kallale minek jätta tagantpoolt viimaste sekka.

"Miinuspunktide rakendamisel oleks loomulikult laiem mõju, aga minu arust oleks see ebaõiglane – miks on võistkonnad süüdi, kui klubi on jätnud midagi tegemata? Pigem peaks siis minema trahvisummade suurendamise juurde, kui jalgpalliliit tõesti näeb, et sellega on võimalik naiste jalgpallile hoogu sisse puhuda," sõnas paidekas.

Vapruse tegevjuht Karin Lipstuhl ja spordidirektor Karl Palatu toetuvad oma mõtteavalduses Euroopa huviorbiidis olevatele klubidele kehtivale UEFA litsentsikorrale, mis on EJL-i omast tunduvalt vabam. Põhimõtteliselt nõutakse, et klubi tegeleks naiste jalgpalliga, kuid piisab kasvõi laagri korraldamisest. "Lähtudes hetkel kehtivatest UEFA reeglitest, siis miinuspunktide lahendus ei ole usutav. Loodetavasti ei vali EJL sellist klubide jaoks ebameeldivat teed," kõnelesid pärnakad.

Aga töö ju käib?!

Kusjuures see, et EJL on võtnud naiste ja tüdrukute jalgpalli arendamise oma strateegiliseks eesmärgiks ning seetõttu nõuab siinsetelt klubidelt teiste eurooplastega võrreldes enamat, jääb klubidele suures plaanis mõistmatuks. Trahvi saanud Nõmme United on korraldanud UEFA Playmakersi programmi ning on meistrivõistlusele üles andnud nii tüdrukute kui naiste rahvaliiga võistkonna. Harjul on samuti rahvaliiga naiskond ja kaks tüdrukute tiimi. EJL-i silmis pole see ühe Premium liiga klubi jaoks piisav.

"Leian, et see lähenemine, mille UEFA on loonud, on piisav. Milleks panna igale klubile kohustus luua kohe naiskond?" mõtiskles meeste tasandil üsna tormiliselt tippu kerkinud Harju tegevjuht Kalmar Liiv. Ta kirjeldas, kuidas klubi osaleb tänavu esimest korda TU17 võistlusklassis (ka TU13), loodud on rahvaliiga naiskond, mida 1,5 aasta eest polnudki, ning pidevalt avatakse uusi tüdrukute gruppe. "Nagu ka meie meeste esindusmeeskond ei tekkinud üleöö, ei teki ka naiskond."

Liivi sõnul on nõue iseenesest tervitatav, kuid peaks olema tunduvalt paindlikum. Ta käis välja, et nõue võiks põhineda pideval protsessil, mille täitmist käiksid klubid EJL-ile ette kandmas. "Ütlesime 2023, et paari aasta pärast on meil U17 grupp ja aasta-kahe pärast teeksime naiskonna. Meie plaan on kasvatada jätkusuutlik püramiid, mitte et klopsime kuidagi naiskonna kokku. Selle koha pealt tegime ettepaneku see punkt üle vaadata."

Samamoodi sammhaaval eelistab oma tüdrukute ja naiste süsteemi üles ehitada ka Nõmme United, kes alustas omal ajal eesmärgiga pakkuda poistele kvaliteetset jalgpalliharidust. Koos klubi ambitsioonide kerkimisega tuli lauale ka naiste jalgpalli nõue. Nõmmekad tunnistasid, et ilma selleta oleksid nad tõenäoliselt jätkanud keskendumist poiste ja meeste jalgpallile.

"Aga kui tekkis kohustus teha, siis otsustasime, et teeme hästi. Hetkel on aga seis selline, et rahvaliiga naiskond ei taha meistrivõistlustel osaleda ning tüdrukutel läheb omajagu aega. Tunnen, et on natuke ebaõiglane trahvida selle eest, kuna me valisime natuke teistsuguse tee. Tegelikult me ju panustame ja teeme," arvas tänavu tüdrukute U11 vanuseklassis osaleva Unitedi noortetöö juht Madis Metsmägi.

Kas see on seda väärt?

Nii Liiv kui Pruuli tõid välja, et nõue omada meistrivõistlustel mängivat naiskonda võib ühel hetkel töötada hoopis naiste jalgpalli vastu. Näiteks olukorras, kus tiimi tasemele vastab paremini rahvaliiga, kuid EJL-i nõudest tulenevalt võib klubi panna nad kirja meistrivõistluste alumiseks tasandiks olevasse Teise liigasse. Sellega oli Paide veel hooajal 2023 silmitsi ning sai lõpuks rahvaliiga eelistamise tõttu trahvi.

"Mina saan klubijuhina oma linnukese küll kirja, aga naistel oleks igast mängust kopp ees, sest ei saa muud kui 0:10 ja 0:20 pakke. Mida see annab? Päeva lõpuks ei oleks hoopis see naiste jalgpalli mainele hea," leidis Liiv.

Tema, Pruuli ja Aalen on seisukohal, et sellise kohustuse näol ei ole mõistlik naiste ja tüdrukute jalgpalli arendada. "See ei tohi olla kohustuslik lisa, vaid peaks välja kasvama sihipärasest tööst ja moodustama terviku," sõnas FC Tallinnat juhtiv Aalen.

"Ma ei usu asjadesse, mida tuleb teha, sest litsents nõuab. Elu on näidanud, et nii ei taha mitte keegi midagi teha," lisas Pruuli. "Pigem arvan, et naiste jalgpall peaks jääma turul vabaks – need, kes tahavad, tegelevad ja teevad seda hästi. Kui me täidame lihtsalt mingisuguse juhendi nõuet ja lohistame naiste jalgpalli kuidagi järele, ei võida sellest lõpuks mitte keegi."