Eesti Jalgpalli Liit tunnetab, et on teistele Euroopa riikidele tegemas silmi ette, sest nõuab meeste tippklubidelt püsivat investeerimist naiste ja tüdrukute jalgpalli. Kui aga naiskonda pole - tuleb maksta 250 eurot trahvi. Kui naiste ja tüdrukute jalgpalli süsteem puudub sootuks - lajatatakse 1500-eurose trahvilipikuga. Ja ühel päeval minnakse võib-olla punktide kallale. 

• Tegemist on esimese osaga Soccernet.ee lugude seeriast seoses valukohtadega tüdrukute ja naiste jalgpallis. Asjaosalistena räägivad kaasa Eesti Jalgpalli Liit ja mitmed (tipp)klubid.

Eesti meeste tippliigades on seatud klubide kohustuseks arendada lisaks poiste ja meeste jalgpallile ka tüdrukute ja naiste jalgpalli. Premium liigas võistlevad klubid peavad meistrivõistlustele välja panema nii naiskonna kui vähemalt ühe tüdrukute tiimi, Esiliigas heitlejatele piisab ühest või teisest ning Esiliiga B tasandi klubid on punkti täitnud juhul, kui keegigi osaleb mõnel Eesti Jalgpalli Liidu korraldatud võistlusel - näiteks pannakse välja naiskond rahvaliigasse.

EJL tuli nõudega esimest korda lagedale nullindate keskpaigas ning see tõi naiste ja tüdrukute jalgpalli hüppelise kasvu. Ent ajapikku vajus tähelepanu laiali, kriteeriumi piirid hägustusid ning EJL-i vastutulelikkuse taustal vihises nõudelt õhk seest. Muidugi polnud see nii kõikide klubidega – on ju ka neid, kes said oma püramiidi püsti ning täitsid/täidavad kriteeriumi mitmekordselt.

Aga ikkagi nende patuste pärast viibutas vutiliit 2021. aasta sügisel toimunud Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B dialoogkohtumistel karmilt näppu: kui nõue jääb täitmata, siis 2023. aastal minnakse "jõulise rahatrahvi" näol klubi rahakoti kallale ning 2024. aastal võetakse punktegi maha!

Nii kaugele pole asjad tänaseni jõudnud, kuigi ainest võiks olla: hooajal 2024 puudus kolmel Premium liiga klubil naiskond ja ühel tüdrukute võistkond ning Esiliigades ei suutnud nõuet täita neli klubi. Neist mitmed on kriteeriumi täitmisega olnud hädas aastaid.

Eesti Jalgpalli Liidu jalgpalli korraldamise osakonna juht Mihkel Uiboleht selgitas Soccernet.ee-le, et tõepoolest, miinuspunktide karistus sai aastate eest välja hõigatud, kuid liit pole selle sanktsiooni kehtestamise vajadust näinud. "Kuna on tehtud mitu sammu õiges suunas, siis hindas litsentsikomisjon, et punktide kallale minek on veel liiga karm. Sisuliselt kõikide klubide puhul on näha, et tüdrukute ja naiste jalgpalli püramiid on kas valmis või ehitamisel," põhjendas ta.

"Üldine foon on see, et kui varasemalt on tulnud litsentsikaitsmistel või individuaalsetel kohtumistel mõnd klubi veenda, et naiste ja tüdrukute jalgpall on vajalik, siis selle litsentsiprotsessi käigus ma ühtki sellist vestlust ei mäleta. See on selge, et naiste ja tüdrukute jalgpall on oluline. Küsimus on pigem selles, et mõnel juhul ei ole nipsust lahendusi," jätkas Uiboleht.

Ligi 7000 eurot "jõulisi" trahve

Hooajal 2024 jäi naiste ja tüdrukute jalgpalliga seonduv kriteerium osaliselt või täielikult täitmata seitsmel klubil. Neile kirjutati välja trahvid, mille kogusuuruseks oli 6875 eurot. Tänavusest saagist, mis sõltub süsteemi muudatusest tingitult samuti hooajast 2024, on Soccernet.ee-le teada vaid Premium liigasse tagasi tõusnud Harju JK Laagri oma, mis jääb veidi alla tuhande euro. Siiski kuna vastav litsentsiprotsess veel käib, pole lõplikke otsuseid veel tehtud.

Trahv, mis peaks EJL-i väljahõike kohaselt vastama kirjeldusele "jõuline", on hooaja 2024 näitel maksimaalselt 1500 euro suurune. "Selle baassumma mõte on, et see võiks mõjutada klubi käituma positiivses suunas. Me oleme tegelikult päris mitmest klubist saanud kirja, et see on liiga suur trahv ja see on ebaõiglane. Ja mitte vaid ühelt klubilt, vaid 3-4 on kirjutanud. Ka väiksema trahvi puhul kui näiteks 1250 eurot," tõi Uiboleht välja.

FC Tallinn oli üks neist klubidest, kes sai maksimumtrahvi – 1500 eurot. Nende fookus on püsinud klubi loomise (2017. aastal) alguspäevilt poiste ja meeste jalgpallil. Uibolehe sõnul on liidu ülesanne utsitada neidki suunama pilku ka naiste ja tüdrukute jalgpallile. "Praegu on nad maksnud trahve, mida on võimalik enne miinuspunktide määramist tõsta," selgitas ta.

Kõrgem trahv määrati ka Nõmme Kalju FC-le, kelle nime alt mängis eelmisel hooajal Esiliiga võitnud Lasnamäe FC Ajaxi naiskond. Klubi enda naiste ja tüdrukute jalgpalli püramiidi lagunes täielikult pärast endise treeneri Fredo Getulio Aurelio 2021. aasta kevade ahistamisskandaali. "Aga ka neil on plaan olemas, kuidas edasi liikuda," kinnitas Uiboleht.

Kaljukatest poole vähem tuli maksta hooajal 2024 esimest korda Premium liigas mänginud FC Nõmme Unitedil: klubil on küll üks edukamaid rahvaliiga naiskondi ning võistkond pandi välja ka U10 tasandile, ent latti sellega ei ületatud. Tänavu on sammu tagasi teinud ehk Esiliigas mängiv United nõutud piirides – kui vaid rahvaliiga naiskonnast piisab alles Esiliiga B-s, siis Esiliigas sobib meistrivõistlustel osalevast tüdrukute grupistki (U11).

Eraldi kokkuleppeid saab teha – siis tuleb neid täita ka

Rahatrahvi lävel oli mullu Esiliigasse võistlema tõusnud Tartu JK Welco, kes esitles jalgpalliliidule oma plaani ning suutis selle hooaja jooksul täita. Selleks hooajaks kasvas klubi eraldi haruks oleva Tartu NJK Electra rahvaliiga naiskonnast välja Teise liiga võistkond, mida toetavad tüdrukute grupid. Selliseid individuaalprogramme on alaliit veel valmis vastu võtma.

"Ma arvan, et kui klubi tuleb ja ütleb, et see trahviks olev 1500 eurot suunatakse konkreetsesse projekti, mille tulemusena tekib selge areng, siis me tuleme kahe käega selle mõttega kaasa. Paneme tingimused paika ja vaatame hooaja jooksul, mis saab – kui projekt ei õnnestu, saame hiljem sanktsioneerida," käis Uiboleht välja.

Nagu Uiboleht selgitas, siis hetkeseisuga on kõik klubid kas nõutud paigas või vähemasti sinnapoole teel. Samas ei ole välistatud, et kui kellelgi jääb nõue järjepanu täitmata ning ette pole näidata ka arenguid, siis tõstetakse trahvisummat või minnakse esindusmeeskonna punktide kallale. "Miinuspunktid on alati võimalus – seda võimaldavad nii litsentsi- kui distsiplinaarkord. Aga sooviksime seda igal juhul vältida," toonitas ta.

Näiteks eelmisel aastal tuli jalgpalliliidul rakendada miinuspunkte, kuid seda Tallinna FC Ararati suhtes, kes oli hädas oma finantsidega. Naiste Meistriliigas teist hooaega osalevalt naiskonnalt võeti maha kaks punkti, tänavu võistlevad Lasnamäel pesitseva klubi naised väljaspool arvestust. "Selliseid otsuseid on emotsionaalselt hästi raske teha, aga EJL peab tagama selle, et garanteeritud oleksid aus mäng ja võrdne kohtlemine," peab latt Uibolehe sõnul püsima kõigi jaoks samal kõrgusel.

"Eesmärk ei ole kindlasti trahvida. Eesmärk on, et tüdrukud ja naised saaksid jalgpalli mängida," lausus Uiboleht. "Meie mõte on, et püsivat muutust mentaliteedis ei saavuta mitte keelu ja käsuga, vaid pigem selgitustöö ja ühise kokkuleppega. Kui see ei õnnestu, siis me ei välista tulevikus miinuspunkte, aga see on tõesti viimane abinõu, kui kõik muu on ära proovitud."

Milleks nõuda?

EJL-i valikud ja otsused on saanud mõjutust Euroopa jalgpalliliidust ehk UEFA-st, kelle käsi päris kohalikele meistrivõistlustele ei küündi, samas UEFA võistlussarjades osalejateni küll. Ehk meeste näitel näiteks Tallinna FCI Levadia ja Tallinna FC Florani, aga pigem mitte FC Kuressaare, Harju JK Laagri või FC Tallinnani. Olgu meelde tuletatud, et viimastel aegadel on Eesti klubisid käinud Euroopas neli: kolm Premium liiga paremat ning karikavõitja (või kattuvuse korral meistrivõistluste 4. meeskond). Ehk viimasena nimetatud kolm klubi võivad ühel hetkel UEFA pilgu alla sattuda küll.

"UEFA ei sea Eesti meistrivõistluste litsentseerimiseks mingeid tingimusi. Samas on EJL pidanud oluliseks hoida kohaliku litsentseerimise tingimused võimalikult sarnased UEFA omadega, kohendades neid vastavalt meie arengueesmärkidele ja kohalikele oludele," selgitas EJL-i litsentseerimismänedžer Birgit Veebel.

See, mida UEFA minimaalselt nõuab, on kirjas vastavas dokumendis artiklina 21. Nimetatud kolm punkti sarnanevad tugevalt EJL-i nõuetega, kuid UEFA on jätnud nende täitmise korra avatumaks. Ühelauseline punkt selgitab, et taotleja peab toetama naiste jalgpalli läbi tegevuste, mille eesmärk on naiste jalgpalli arendamine, professionaalsemaks muutmine ja populariseerimine. Võimalike tegevustena on välja toodud naiskonna ja/või tüdrukute võistkonna osalemine meistrivõistlustel, naiste jalgpalliklubi toetamine või muude naiste jalgpalli ürituste korraldamine.

Ehk kui UEFA pole teinud arvulisi ettekirjutusi ning veel vähem nõudnud naiskonna olemasolu, siis EJL on. Et kohalikud nõuded on rangemad, on taotluslik. Veebel kõrvutas, et naiste jalgpalli nõue tuli kohaliku litsentsi korda enne kui UEFA-sse, põhjusel, et naiste jalgpalli kandepinna laiendamine on EJL-i strateegiline eesmärk. "Usun, et meie nõue UEFA litsentsi taotlevatele klubidele – naiste ja tütarlaste võistkond Eesti meistrivõistlustel – on UEFA liikmesriikide keskmisest pigem kõrgem, arvestades et UEFA kord on selle nõude osas üsna üldine," viitas ta ka ise.

Korraks käivad UEFA ja EJL antud teemal veel kokku, kuid seda selgelt läbi kokkusattumuse. Seda, kuidas trahvidena saadud raha kasutatakse, pole jalgpalliliidus kindlalt paika pandud – sellist rida ju eelarvesse ei planeeri, sest summa pole ette teada. Küll aga klappisid mullused ligi seitse tuhat UEFA-st tulnud nõudega. "See läks naljaga pooleks meeste rahvuskoondise mängul toimunud intsidentide trahvidele ehk teistpidi Euroopasse edasi," märkis Uiboleht.

Kuhu ja kuidas ehitada naiste jalgpalli püramiidi?

Nagu ülalpool tutvustatud, et kui varem lähtuti sellest, millised võistkonnad on üles antud ja peaksid võistlustulle olema astumas, siis nüüd hinnatakse juba tehtut. See välistab olukorra, kus võistkond pannakse välja, aga mingil põhjusel mängima ikkagi ei jõua. Uibolehe sõnul peaks muudatus olema klubide jaoks stressivabam – litsentseerimisele tullakse kindla teadmise ja tõenditega, mitte n-ö lubadusega midagi algaval hooajal ära teha.

See süsteemi muudatus võib pealtnäha tekitada ebaloogilise ning vastukäiva olukorra. Kui varem pidi Premium liigasse tõusnu samal hooajal ajama näpuga järge ka naiste jalgpalli nõudel, siis nüüd peab töö olema laiema kandepinnaga ning algama minimaalselt hooaeg varem. Näiteks Nõmme United, kes pole teinud saladust soovist naasta tippseltskonda, peaks juba tänavu mõtlema ka naiste jalgpalli nõudele. Teisalt, kui neil mingil põhjusel tõusta ei õnnestu, tehtaks tööd kui ilma asjata – sest Premium liigas on vaja nii naiskonda kui tüdrukute võistkonda, kuid Esiliigas piisab lihtsalt emmast-kummast.

Veebel selgitas, et kui rääkida üldistatult, siis on litsentseerimisel nii lühikesed kui pikad eesmärgid. Esimese puhul lähtutakse liigas nõutud standarditest, teisel aga klubide arendamisest ja jätkusuutlikkuse tagamisest. Viimase alla kuulubki ka naiste jalgpall.

"Nõude muudatuse tingis pikema vaate nägemise vajadus. Klubid, kes soovivad osaleda litsentseeritaval tasemel ning veelgi enam A. Le Coq Premium liigas, ei peaks käsitlema naiste jalgpalli arendamist hooajalise projektina," toonitas Veebel, lisades, et naiste jalgpalli nõue on jätkuvalt B-astmega, mis tähendab, et selle mittetäitmine ei takista klubile litsentsi väljastamist.

"See, mis me nõuame, on absoluutne miinimum," hindas Uiboleht, "ja paljud ületavad selle kõvasti." Ta selgitas, et jalgpalliliidu pilgu läbi võiks olla naiste jalgpalli jätkusuutlikkus tagatud juhul, kui naiskonna kõrval on üles antud kolm eraldi vanuseklasside tüdrukute võistkonda. Selline naiste jalgpalli püramiid on hooaja 2025 seisuga püsti Premium liiga klubidest Floral, Levadial, Paide Linnameeskonnal ja Tartu JK Tammekal.

Ühe tüdrukutegrupi ja ühendnaiskonnaga JK Narva Trans arendab naiste jalgpalli osalt koos Jõhvi FC Phoenixiga, ka tüdrukutesüsteemita Kalju on tegemas järjekordset koostööd, kuid sel korral rahvaliiga naiskonnaga. Lati ületamist ootavad Premium liiga klubidest veel Pärnu JK Vaprus, Kuressaare ja Harju - kõigil puudub (nõutud tasemel mängiv) naiskond, samal ajal kui tüdrukute gruppe jagub. Esiliigas püsib piiri all FC Tallinn ning Esiliiga B-s Tallinna JK Legion.