Ma ei saa aru kaua kestab see kunstlikukt jalgpallurite tekitamine. Ma toodame lopuks KTM ja solidaarsus mehanismidega ainult magvustsoonis noormangijaid kes pole kunagi harjunud oma koha eest voitlema. Suunake see raha infrasse ja treenerite koolitusse.

25 aastat lolle otsuseid, 0 tulemust ja ikka jagub mune ennast õigustada ja teisi maha teha. Selle mehe aeg on läbi. Võtku oma solidaarsusmehanismid, KTM- ja ETM reeglid ja kadugu Saaremaale kanu kasvatama!

Mainin siinkohal, et kaks korda suurturniirile kvalifitseerunud väiksel Islandil on poolproffiliiga ja lühike hooaeg. Selle asemel, et lahjadele mängijatele kunstlikult palka maksta, panustavad nad laste ja noortetreeritesse. See solidaarsusmehanism ei ole lahendus.

Õnne 13 - 20 aastat ja mitte ühtegi sündmust.

aga miks klubid siis ei panusta oma laste- ja noortetreeneritesse? miks neid ei koolitata? see on KÕIK klubide pärusmaa. klubid kasvatavad mängijaid, mitte EJL. see, et EJL viitsib üldse sedasi raha jagada, on suur asi, aga KLUBID on need, kes kujundavad eesti jalgpalli. täpselt seda ka pohlak ütles. või kaotame klubid ära ja liit hakkab ise mängijaid arendama? halenaljakas on see ühest kohast tulev hala. vaadake, millega te tegelete, härrad!

Vastulause KTM-ist, välismaalastest ja solidaarsusüsteemist ja euromängudest.

Mitte kunagi varem ei ole takistanud asjalikul noorel mängijal end püünele mängimaks mingi kunstlikult loodud reegel. Nüüd kui on niikuinii ETM kohustus, siis KTM reegel ei päde enam.

Enne ETM-i/KTM-i võis võistkonnas olla 4 EU-välist mängijat, mis tähendas seda et brasiillasi või vene kodakondseid võis olla max 4, kuid samal ajal võis sats olla igast kolmanda järgu lätlaseid ja leedukaid täis (Narva ja Sillamäe). Sellistel puhkudel võis tõesti tekkida oht, et mõni asjalik noormängija ei saa arenguks vajalikku mänguaega ning klubi pumpab sisse raha ebaratsionaalselt.

Praegune KTM reegel pärsib Eesti jalgpalli arengut rohkem, kui tulevane solidaarsussüsteem seda kaasa aitab. Kohustada mängima mängijat, kelle oskused ja talent ei vasta klubi ettenähtud standarditele viib alla kogu liigataseme. Lisaks takistab see reegel väheste KTM mängijatega klubil edasi müümast talendikat mängijat puhtalt selletõttu, et teda on neil endil vaja selle reegli tõttu.

2021 aastal tulenev kohustus 3 KTM-staatusega mängijaga alustada pärsib uute värskete ja ambitsioonikate klubide võimalust tulla tõusta liigapüramiidist ülespoole kõrgliigasse ja mängida medalitele. Esiteks juba seetõttu, et neile vajalikud talendikad mängijad võetakse teiste klubide poolt ära

Sa tõid välja Levadia edu aastal 2006 ja 2009.

Levadia komplekteeris oma meeskonna mängijatest, kes olid oma nooruspõlve treeningud teinud mujal, mitte ainuüksi Levadias. Suured staarid Kostja Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ning Dima Kruglov tulid kõik TJK-st. Nikita Andrejev Lasnamäe Ajaxist, mõned vanemad mängijad Flora süsteemiedst, mõned mujalt. Oma enda kasvandikke oli neil 2006 aastal ainult Morozov. Ning leedukaid oli neil 4 - Modestas Stonys, Darius Regelskis, Vitoldas Cepauskas ja Marius Dovydenas.

Nüüd on tänu KTM reeglile raskendatud kohalikest mängijatest tugeva võistkonna komplekteerimine, sest KTM-reegel takistab ausat konkurentsi. Nõrgem KTM-staatusega andetu mängija peabb mängima, kuigi tema asemel oleks võimalik mängitada talendikamat noormängijat.

Eesti mängijatega ainult mängimine võib küll väga üllas idee olla, kuid teha tegusid FC Flora näitel ainult kohalike mängijatega Euroopas tulemusi ei ole suudetud teha. Nõmme Kalju see aasta põrus, aga eelmine 5 aastat oleme ainuisikuliselt Eesti klubijalgpalli au Euroopas hoidnud.

Klubijalgpalli eesmärk ei tohi olla ainult mängijate tootmine, vaid edukate sportlike tulemuste tegemine. Iga klubi eesmärk on siiski olla sportlikul tasemel võimalikult tugev ning vaid see on edasiviiv jõud. Mängijate rahvuskoondisesse jõudmine klubidest peab olema klubi töö ja vaeva tulemus ja tasu, mitte kohustus. Publik tulles jalgpalli vaatama tahab näha siiski head ja kvaliteetset mängu, mitte seda kuidas 22 eestlast omavahel 5m söötu ei saa antud.

Kes tahab ainult eestlaseid väljakul vaadata, siis selleks on meil Eesti Jalgpallikoondis. Klubijalgpalli eesmärk on siiski võimalikult tugev sportlik tulemus.

Mõned aastad tagasi palju kirutud Läti-Leedu jalgpall, mis pidi meist olema valgusaastatega maas, on läinud meist hoopis valgusaastatega mööda.

Suduva ja Spartaks mängivad Euroopa Liiga play-off koha peale. Vilniuse Žalgiris mängib kolmandas ringis mitmekordse Euroopa Liiga võitja Sevillaga võõrsil täiesti adekvaatse tulemuse. FK Trakai, kes alustas Euroopa liigas eelringide eelringist, mängis ennast välja samuti kolmanda vastaseni langedes lõpuks väga tugevale Belgradi Partizanile viisakate 0:1 ja 1:1 tulemustega. FC Stumbras langes küll esimeses ringis tulemustega 1:0 ja 0:2, kuid mängiti siiski väga viisakalt Apollon Limassoli vastu, kes võitis järgnevas ringis Narva Transi vastast Zeljeznicari ning eilse 4:0 võiduga Dinamo Bresti üle enam-vähem kindlalt minemas Play-Offi.

Kuigi neil on jah välismaalaseid rohkem kui kohalikke, on siiski sportlik tulemus see mis loeb kõige rohkem. Edukad sportlikud tulemused toovad raha, mida saab suunata omakorda klubi arendustöösse, sh noortesse.

Lubades mõistlikul arvul välismaalasi (loe: näiteks 6) registreerida annab noormängijatele võimaluse saada välismaist know-how'd. Lisaks annab ta konkurentsi igale mängijale ning motivatsiooni rohkem vaeva trennis nägema, et ise väljakule pääseda.

Vingujate ainuke hea idee on olnud see, et KTM mängitamine vabatahtlikuks ning tasustatuks. Ja kui see oleks, siis oleks jälle maailma suurim hala, kuidas Asula tänaval asuvat klubi poputatakse ning ühte mändide all asuvat klubi trukitakse.

niii lolli juttu pole ammu lugenud

Rallikas, hästi kirjutatud ja mõistlik kommentaar!

Mis vesti puutub, siis tal on teeneid, keegi seda ei eitagi, aga selge on ka see, et viimased ütleme 5 aastat on kestnud stagnatsioon ja seda nii klubide kui ka koondise vaatest lähtudes.

Muutust on vaja ja seda kas või seetõttu, et see raputaks organisatsiooni ja annaks põhjuse vaadata asajdele teise nurga alt.

KTM reegel on ikka hea asi, kaljul vaja lihtsalt end sakslase käe all arendada.

KTM reegel pole ennast õigustanud, aeg ego maha suruda ja loll reegel prügikasti visata.
ETM reegel võiks ju isegi toimida, see paneks Premiumi klubid kõvasti skautima teisi Eesti väikeklubi mängijaid, kelle esindusmeeskond pole kõrgemates liigades esindatud.
Seeläbi korjatakse kõik talendid isegi Kapa-Kohilast ülesse ja tuuakse suurte klubide juurde, kus tingimused ja tase parem.

Praegusel hetkel puudub nt klubidel, kel KTMe vähe igasugune huvi andekate noormängijate palkamiseks väljast poolt oma noortesüsteemi, sest neil on vaja KTMe.

Näide: Peamiselt noormängijaid treenivas klubis (neid on eestis üpris palju) mängib 15-16 aastane talendikas noor, kellel oleks vaja teha samm edasi Premium liiga klubi juurde.
Sellel asemel, et võta andekam noor väikeklubist, palkab klubi enda noortesüsteemist KTMi, kelle tase on tegelikult kehvem.

Ainuke "suur", kes selle pärast muretsema ei pea on Flora, mispärast ka kõik andekad noored sinna duublisse ronivad ja kui esimene hooaeg välja ei tule siis järgmine aasta tulevad juba uued näod peale.

@rallikas - väga õiged tähelepanekud!

@pohlak - häbi on lugeda seda paska. Aeg peeglisse vaadata...

Oma eesti noorjalgpalluri karjäär lõpeb 16 aaastaselt. Edasi peaks olema mees, kuid 99% seda ei ole. U19 liiga on olnud aastaid vaid maakondlik üritus. Tänavu siis üritatakse midagi ...Tallinna/Tartu klubid ei ole asjast huvitatud kuna 100% klubide rahakotil - siia on vaja suunata raha!!!. Nii need noorjalgpallurid ka ära kaovad kuna esiliigaks on vara, 2-3 liigas harjuvad peale mängu karastavaid jooke manustama ning ongi nn tipust kadunud. lisaks 2-3 liiga teeb trenni heal juhul 2-3 x nädalas ja olen näinud mehi kes käivad vaid mängul. Ehk ei olegi lootust siist edasi pürgida kui oled veel hilisema arenguga ... Võõrmängijate kohapealt on meil ajaloos korvpalli näide olemas: kuni a´-95/96 olid omad mängijad olemas, vaid mõni võõrmängija oli, siis tulid võõrmängijate aeg, omad ei saanud platsile, noortetööle keegi väga ei panustanud oli nn. koolisport ja tänaseks praktiliselt ei olegi eeesti korvpalli. Seal lätis - leedus on olemas spordikoolid, samuti balkanimaades kus tuleb lõviosa sportlastest ehk kõva tööga tuleb vaid tulemus - seda võib õpetada Lp Paff. süsteemi väliseid talente ikka tuleb, kuid need on kahjuks harvad. N: eestist Käit.

on aeg lahkuda vanake, puhka parem jalga. Jalkatase pigem küll aastatega sitemaks läinud ning ei näe ka, et see tulevikus muutub, kui selline mees oma filosoofiat peale ajab. Täielik stagnatsioon või pigem lausa allakäik.

Gena, see 15-16 aastane saab kolme aastaga uue klubi KTMiks, seega su jutt ei päde

KTM praegusel kujul on nii tühine asi, et selle kallal viriseja peab ikka peast täitsa totter olema. Haige on lugeda, kuidas mingid "nõrgemad" noored "lihtsalt pannakse mängu". Tra mis klubi sa oled, kui sul pole ühtegi tüüpi, kes oleks enne 24ndat eluaastat kolm aastat klubis olnud :D. Ausalt lõpetage oma hala, kaljukad. Teil on isegi Reginald KTM - see näitab, et ei ole väga raske sellisesse staatusesse jõuda. Lihtsalt hakake oma noori austama, pakkuke neile normaalseid tingimusi ja te ei jookse tühjaks.

Pidevalt halate, kuidas teilt "jälle röövitakse", ise olete nende mängijate müükidega teeninud omale kõvasti üle 100 000 euro. Andke neile normaalne keskkond, tegelege nendega ja teie elu on lill. Kui ise koinite ja siis ainult hädaldate, ei ole teil teha muud, kui peeglisse vaadata, endale tuhka pähe raputada ja vait jääda.

Klubi KTM mängijaks saab igaüks, kes olnud klubis vanuses 12 kuni 23-eluaastani 3 hooaega. Jalgpalliliidu poolt toetatud stipendiaatidest peavad pooled olema KTM-id ja pooled ETM-id. Mis tähendab, et toetussüsteemi loogika toetab võrdselt nii klubi oma kasvandikke kui ka väikeklubidest tulevaid mängijad. Stipiperiood on kolm aastat ehk siis selle ajaga saab mängija ühtlasi klubi KTM-iks. Ehk siis klubi peab lihtsalt tegema noortetööd ja skautima väikeklubide mängijaid ja tuues nad õigeaegselt klubisse (nendele mängijatele maksab jalgpalliliit) ja mitte kunagi ei teki KTM reegliga probleeme. U17 ja U19 Eliitliiga transpordikulud maksabki jalgpalliliit.

Klubi KTM mängijaks saab igaüks, kes olnud klubis vanuses 12 kuni 23-eluaastani 3 hooaega. Jalgpalliliidu poolt toetatud stipendiaatidest peavad pooled olema KTM-id ja pooled ETM-id. Mis tähendab, et toetussüsteemi loogika toetab võrdselt nii klubi oma kasvandikke kui ka väikeklubidest tulevaid mängijad. Stipiperiood on kolm aastat ehk siis selle ajaga saab mängija ühtlasi klubi KTM-iks. Ehk siis klubi peab lihtsalt tegema noortetööd ja skautima väikeklubide mängijaid ja tuues nad õigeaegselt klubisse (nendele mängijatele maksab jalgpalliliit) ja mitte kunagi ei teki KTM reegliga probleeme. U17 ja U19 Eliitliiga transpordikulud maksabki jalgpalliliit.

Ootan AP kommentaari kasutaja Rallikas suurepärasele vastulausele. Oleks see võimalik, kallis Soccernet?

Rallikas tõi imehästi välja kõik KTM-i ja solidaarsussüteemi kitsaskohad ning parandas-täiustas AP fakte.

Selline lähenemine ei tööta ega hakka tööle, kahjuks...

Rallikas väga mõistlik vastulause. Töötad jalgpalli liidus ning kuuled koosolekutel pealt kõiki neid ohhetama panevaid kommentaare? Seltsimees Pohlakul oleks aeg selgitada asju ilma, et mängu tuleks "emotsionaalsus ja eetika". Räägi asjast nagu asi on.

Rallikas FIFA presidendiks vähemalt na

Aamen "Rallika" jutule

3 hooaja pärast on 16 aastane talent 19 ja aeg on välismaale minna.

Point ei ole ju selles kaua tal aega läheb, et KTMiks saada, praegusel juhul isegi ei otsita neid, teades, et

KTMna saab teda kasutada alles siis kui ta 19 on. Esindusega treeningud ja mõned mängud Viljandi-Kuressaare vastu oleks see, mida noor võiks sihtida ja seda soodustadaks kindlasti ETM reegel.

Eesti tippklubidel ei ole nii suuri noortegruppe, et sealt iga hooaeg kedagi juurde tuleks, kes taset natukenegi kannataks.
Rahvast niigi vähe , mis mõte sel eraldi lahtertamisel veel on.

siis peaks ejl piirama ka välistreenerite toomist eestisse, kahandab ju kodumaisete treenerite esiletõusu. ahjaa, flora filosoofia=ejl filosoofia

on luua Flora liiga. Seal osalevad Flora I, II, III, Flora Viljandi, Flora Paide, Flora Pärnu jne. kes ripuvad EJL luti otsas. AP korjab liigast tublimad pojad kokku ja teeb välismaale rahaks,
Kõik on rahul.
Kellegi isiklik emotsionaalne raha ja iseseisvad klubid plaanidesse ei kuulu.

pohlak vs. putin, ons vahet>?

isegi ei viitsinud lugeda, bla-bla-bla-bla. kütku edasi.

kuu peale. Mis kuradi Flora luti otsas istuv Paide.

On, mis on, aga väga hästi peegeldab Aiku sõnu ühe PL klubi tegutsemine oma kasvandikega. Vaielge vastu, aga klubi oma poisse mängib hetkel Eesti PL,s terve satsi jagu. Kasvatajaklubis, aga kahjuks mitte ühtegi. See on fakt ja väga valus fakt, arvestades klubitööd mängijate arendamisel ehk mittearendamisel. Eesti kuttidel pole mõtet siin jalkat mängida, sest tasuta mehi maailmas on kilodega, kes soovivad siia olematu tasu eest mängima pääseda. Lihtne!!! KTM on ainuõige reegel. Kahju, et seda reeglit on viimasel ajal tänu mõne klubi nutulaulule kõvasti lörtsitud.

mees on kogu aeg juhtinud mitut eesti klubi korraga ja istunud EJL -i troonil , teinud seadusi suva järgi ja ikka loeme ,kuidas õik teised on süüdi . Naljakas on lugeda leedu ja läti kohta mingit umbluud ja õigustusi meie jalgpallurite hilisema arengu osas.
Jumala eest vabastage kodune jalgpall sellest jamast ükskord.

Sa Vellu pole vist kõige teravam pliiats. Vaeva oma pead ajaviiteks teemal miks Aiku musterklubis oma kasvandikke ainult mõned a Ülejäänud kõik konkurentidelt pärit on? Noortetöö?
KTM kasvatab keskpärasust mis kusagile ei vii. Pole senini viinud, ega vii ka edaspidi. Maini mõni KTMi kasvandik kes oleks muidu pingile jäänud?

Pole ime miks Kalju KTM reegli vastu võitleb, kui nad ise noorte arendamisele ei pühendu, et duubli eest mängivad lausa Viikmäe ja Terehhov.

Kalju fännid, palun vaadake oma mätta otsast kaugemale korraks. Nende reformide tööviljad löövadki välja alles 10-15a pärast. Räägitakse siin samuti, et Island ja Island... Islandil on iga pallimängu süsteem riiklikul tasandil paigas. Oma arengu juures tuleb meid võrrelda lätlaste, leedukate ja sarnaste arengumaadega lääne-euroopa mōistes. Saage lihtsalt aru, et Island on one of a kind.. teie tänamatud Pohlaku hatereid, oodake kuni see mees ära kaob, sest siis ei jää enam Eestile kontakti "suure" jalgpallimaailmaga alles. Mees püüab korralikult, aga keskmisele lollile eestlasele on ikka vähe sellest.

Tammeka loputas oma KTM-de ja ETM-dega kaks mängu järjest Transi ja Levadia suurepäraseid profisportlaseid. Kui okeid tööd teha noortega, siis ei ole vaja ka omale igauguseid sisse tuua. Loomulikult on mugavam oma mugavustsoonis istuda ja mitte investeerida ei noortesse, infrasse ega treeneritesse, vaid see raha mingitele ahhollidele ära maksta igakuiselt. Võtke parem oma jalad p..est välja ja hakake normaalset tööd tegema

Keegi ei taha noortega tegeleda, sest kui seda liiga hästi teha tuleb Flora oma koondise-pistise, välislepingu jutu ja rahalise võimekusega, ning nopib kõik talendid ära. Seejärel kastavatab neist inimesed ja jalgpall jääb teisejärguliseks.

Lugejate nõudmisel palusin Aivar Pohlakul vastata foorumikasutaja rallikase vastulausele. Vastus muutmata kujul:

Rallikas: „Vastulause KTM-ist, välismaalastest ja solidaarsussüsteemist ja euromängudest.

Mitte kunagi varem ei ole takistanud asjalikul noorel mängijal end püünele mängimaks mingi kunstlikult loodud reegel. Nüüd kui on niikuinii ETM kohustus, siis KTM reegel ei päde enam.

Enne ETM-i/KTM-i võis võistkonnas olla 4 EU-välist mängijat, mis tähendas seda et brasiillasi või vene kodakondseid võis olla max 4, kuid samal ajal võis sats olla igast kolmanda järgu lätlaseid ja leedukaid täis (Narva ja Sillamäe). Sellistel puhkudel võis tõesti tekkida oht, et mõni asjalik noormängija ei saa arenguks vajalikku mänguaega ning klubi pumpab sisse raha ebaratsionaalselt.

Praegune KTM reegel pärsib Eesti jalgpalli arengut rohkem, kui tulevane solidaarsussüsteem seda kaasa aitab. Kohustada mängima mängijat, kelle oskused ja talent ei vasta klubi ettenähtud standarditele viib alla kogu liigataseme. Lisaks takistab see reegel väheste KTM mängijatega klubil edasi müümast talendikat mängijat puhtalt selletõttu, et teda on neil endil vaja selle reegli tõttu.“

Aivar Pohlak: Kui väidad, et KTM reegel kohustab mängitama mängijat, kelle oskused ja talent ei vasta klubi ettenähtud standarditele, siis Sinu loogika järele ei oleks nagu Eestis andekaid mängijaid üldse olemaski.

KTM reegel võeti vastu enne hooaega 2013 – teda on hiljem korduvalt täiendatud või õigemini pehmendatud– ja ta rakendus hooajast 2015. KTM mängijaks saadakse klubis vanuses 12 ... 23 oldud kolme hooajaga. Lisaks saab igas klubis olla 2 nn. kunstlikku KTM mängijat (kunstlikuks KTM mängijaks saab teha kuni 23-aastase mängija tema klubisse toomise hetkel eeldusel, et kunstliku KTM mängija koht on vaba; näiteks Kaljus on kunstlike KTM mängijate ahel olnud selline: kunstlik KTM nr 1 – Andre Järva, peale tema klubist lahkumist Jevgeni Demidov; kunstlik KTM nr 2 – Erik Listmann, tema lahkumisel Vlasiy Sinyavskiy, tema lahkumisel Kaspar Paur; uue kunstliku KTM mängija võtmise võimalus tekib ka siis, kui kunstlik KTM saab nn. päris-KTM-iks).

Ehk siis selle ajaga on igal klubil olnud rohkem kui piisavalt aega ja võimalusi otsida väikeklubidest (ja ka igalt poolt mujalt) Eesti kõige andekamaid mängijaid, arendada nende talenti ja kasvatada neist klubi KTM-id. See eeldab lihtsalt pisut pikemat ettemõtlemist.

Ja juhuks, kui klubi pikemalt ette mõelda ei oska või mingil põhjusel läheb nii, siis kaks kunstlikku KTM mängijat on alati päästevariandiks. Tõsi, ka nende otsimise ja valimisega tuleb tegeleda. Need mängijad on võimalik isegi teisest klubist laenata.
Ehk siis: reegli mõte on motiveerida klubisid kasvatama häid mängijaid ja ühtlasi kasutama otstarbekalt seda rahalist ressurssi, mis tuleb noortetöösse läbi lapsevanemate, omavalitsuse, jalgpalliliidu ja riigi (NB! Tallinna Premium liiga klubidel on noortetöö rahaline väärtus märkimisväärne, aga kahjuks selle raha kasutamise efektiivsus ei ole ligikaudugi piisav) ja otsima enda jaoks sobivaid talente ka teistest klubidest, kusjuures see töö pidi käima hooaega 2018 arvestades juba hooaegadel 2013 ... 2015 ja hooaega 2021 arvestades hooaegadel 2016 ... 2018 ja nii edasi.

Samamoodi on KTM mängija müümisega – korralikult toimiv jätkusuutlik klubi teab täpselt, mis tal järgmises neljas-viies üleminekuaknas juhtub või juhtuda võib ja sellest lähtuvalt saab ja tuleb ka asendusi planeerida ja ette valmistada.

Rallikas: „2021 aastal tulenev kohustus 3 KTM-staatusega mängijaga alustada pärsib uute värskete ja ambitsioonikate klubide võimalust tulla tõusta liigapüramiidist ülespoole kõrgliigasse ja mängida medalitele. Esiteks juba seetõttu, et neile vajalikud talendikad mängijad võetakse teiste klubide poolt ära“

Aivar Pohlak: UEFA reeglite järele ei saa klubi taotleda kõrgemates liigades mängimise litsentsi enne seda, kui ta on tegutsenud kolm aastat ehk siis peale kolmeaastast tegutsemist ELB ja parimal juhul peale viiendat aastat Premium liiga. Selle aastaga jõuab tekitada nii KTM mängijaid kui lisaks sellele ka registreerida kaks kuni 23-aastast mängijat kunstlikeks KTM-ideks. Ka siin on KTM reegel vastavuses muude loogikatega.

Lisan ka, et tühja koha pealt ei teki ühtegi klubi. Uus ambitsioonikas klubi võib pigem tekkida mõnele klubile ambitsioonika juhtkonna tekkimise kaudu ja sellel klubil on kindlasti olemas oma noortetöö ja järelikult ka oma KTM mängijad + alati saab teha 2 kunstlikku KTM mängijat.

Mida silmas pead, on võimalik nn. emotsionaalse raha tulemine mõne klubi juurde, nagu seda juhtub aeg-ajalt Lätis ja Leedus. Eesti ühiskond on teistsugune ja kuigi venekeelsetes klubides on nn. emotsionaalset raha olnud ka meil (Sillamäe ja Infoneti näitel), siis KTM mängijatega neil probleeme ei olnud ja need olukorrad pigem kinnitavad, et jätkusuutlikud klubid tekivad teisiti.

Igaks juhuks lisan, et jalgpalliliidu jaoks ei ole klubisse tulev emotsionaalne raha probleem, aga peame eelkõige tagama, et Eestis tekiksid loogikad klubide jätkusuutlikuks toimimiseks. UEFA sarjades osalevatele klubidele on pandud UEFA poolt piir, kui suure protsendi võib nn. omanikutulu moodustada klubi muudest tuludest ehk siis ka nemad jälgivad klubide jätkusuutlikkust.

Muide, mis 2021. aastat puudutab, siis toome suure tõenäosusega järgmise aasta aprillis/mais klubidega toimuvale dialoogkohtumisele ettepaneku pehmendada KTM reegli rakendumist nii, et aastast 2021 peab mängus algusest lõpuni osalema vähemalt 2 KTM mängijat (praegu peab alates hooajast 2021 3 KTM-i alustama ja 2 olema terve mängu platsil), aastast 2024 alustama 3 ja kogu mängu jooksul olema väljakul 2 KTM-i (praegu peab alates hooajast 2024 3 KTM-i olema terve mängu väljakul) ja aastast 2027 olema kogu mängu jooksul väljakul 3 KTM mängijat. Kuna KTM mängijaks saab ka klubis oldud mistahes 7 hooaja eest, siis peaks veidigi stabiilse ja ettevaatava klubi puhul olema nende reeglite täitmine elementaarne.

Rallikas: „Sa tõid välja Levadia edu aastal 2006 ja 2009.
Levadia komplekteeris oma meeskonna mängijatest, kes olid oma nooruspõlve treeningud teinud mujal, mitte ainuüksi Levadias. Suured staarid Kostja Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ning Dima Kruglov tulid kõik TJK-st. Nikita Andrejev Lasnamäe Ajaxist, mõned vanemad mängijad Flora süsteemiedst, mõned mujalt. Oma enda kasvandikke oli neil 2006 aastal ainult Morozov. Ning leedukaid oli neil 4 - Modestas Stonys, Darius Regelskis, Vitoldas Cepauskas ja Marius Dovydenas.
Nüüd on tänu KTM reeglile raskendatud kohalikest mängijatest tugeva võistkonna komplekteerimine, sest KTM-reegel takistab ausat konkurentsi. Nõrgem KTM-staatusega andetu mängija peabb mängima, kuigi tema asemel oleks võimalik mängitada talendikamat noormängijat.“

Aivar Pohlak: Sa samastad ekslikult klubi kasvandikud ja KTM mängijad. KTM reegel on loodud selliselt, et nii Vassiljev, Dmitrijev kui ka Kruglov olnuks Levadia hiilgeaegadel klubi KTM-id. Mis puudutab leedukaid, siis vaata, kes neist euromängudes reaalselt väljakul käisid ja mis rollides olid.

Jalgpalliliidu stipendiumisüsteem toimib samuti kooskõlas KTM reegliga ja soodustab võrdselt nii klubi oma kasvandike kui ka teiste klubide kasvandike arendamist. Igal aastal saab iga ELB, EL ja PL klubi nimetada kaks kolmeaastase lepinguga stipendiaati (need maksab kinni EJL), kellest üks peab olema määramise hetkel klubi KTM ja teine ei pea seda olema, ta peab olema vaid ETM. 2018. hooaja eel pidid sellised mängijad olema sünniaastate vahemikus 1998 kuni 2000, järgmise hooaja eel sünniaastatega 1999 kuni 2001. Ehk siis klubi saab igal hooajal valida endale ühe andeka noormängija ka teisest klubist, kelle kolmeaastase lepingu maksab kinni jalgpalliliit. Kokku on siis igal ELB, EL ja PL klubil kuus liidu poolt makstud noormängijat, kellest kolm peavad olema lepingu sõlmimisel klubi KTM-id ja kolm ei pea seda olema. Mitte-KTM-idena lepingu sõlminud mängijad saavad lepingu kolme aasta jooksul ühtlasi ka klubi KTM-ideks.

Lisan veel kord, et selleks peab lihtsalt klubi vaatama kaugemale ette kui üks hooaeg ja see on olukorras, kus jalgpalliliit maksab parimate noormängijate arendamise klubi jaoks sisuliselt kinni, tegelikult vägagi lihtne. Näiteks oli klubil enne hooaega 2017 võimalik valida stipendiaadiks 1997. aastal sündinud mängija, kes väljunuks hooajaks 2020 stipendiaadistaatusest klubi 23-aastase KTM-ina ja selleni oleks jõutud sisuliselt jalgpalliliidu rahadega. Enne aastat 2017 tulnuks sellistesse mängijatesse klubil endal investeerida.

Rallikas: „Eesti mängijatega ainult mängimine võib küll väga üllas idee olla, kuid teha tegusid FC Flora näitel ainult kohalike mängijatega Euroopas tulemusi ei ole suudetud teha. Nõmme Kalju see aasta põrus, aga eelmine 5 aastat oleme ainuisikuliselt Eesti klubijalgpalli au Euroopas hoidnud.“

Aivar Pohlak: Flora tegeleb praegu paralleelselt kahe asjaga: püüab hoida võimalikult head tulemust (vähemalt Eestis on see õnnestunud) ja tekitada endale mängijaõiguste müügist sportliku tulemusega tekkivale vähemalt samaväärset ja sama stabiilset tululõiku.

Rallikas: „Klubijalgpalli eesmärk ei tohi olla ainult mängijate tootmine, vaid edukate sportlike tulemuste tegemine. Iga klubi eesmärk on siiski olla sportlikul tasemel võimalikult tugev ning vaid see on edasiviiv jõud. Mängijate rahvuskoondisesse jõudmine klubidest peab olema klubi töö ja vaeva tulemus ja tasu, mitte kohustus. Publik tulles jalgpalli vaatama tahab näha siiski head ja kvaliteetset mängu, mitte seda kuidas 22 eestlast omavahel 5m söötu ei saa antud.

Kes tahab ainult eestlaseid väljakul vaadata, siis selleks on meil Eesti Jalgpallikoondis. Klubijalgpalli eesmärk on siiski võimalikult tugev sportlik tulemus.“

Aivar Pohlak: Jällegi kumab Sinu väitest läbi, nagu eestlaste hulgas ei oleks andekaid mängijaid. Ja on imelik, et vastandad heade mängijate “tootmise” sportlikele tulemustele. Heade mängijate “tootmisele” järgnevad ju nii head sportlikud kui ka majanduslikud tulemused.

Olen 100% nõus, et klubijalgpalli (ja igasuguse tippjalgpalli) eesmärgiks on tulemuse tekitamine. Väidan lihtsalt, et tulenevalt meie ühiskonna toimimise loogikast (emotsionaalne raha asub pigem slaavi kultuurikeskkonnas) on välismaalastele toetuva edu saavutamine keeruline (meile tulevad kõige odavamad välismaalased ja praegu näiteks Levadias ja Kaljus olevatest välismaalastest paremaid on keeruline siia tuua) ja järgmist sammu saame teha vaid läbi selle, et kasutame Eestis kasvanud mängijate potentsiaali maksimaalselt ja nemad + paranev liiga keskmine tase toob kaasa klubide arengu. Paremat liigataset on võimalik saavutada aga kiiresti vaid läbi solidaarsusmehhanismide. Kusjuures püüame anda klubidele nii kala kui ka õnge.

Rallikas: „Mõned aastad tagasi palju kirutud Läti-Leedu jalgpall, mis pidi meist olema valgusaastatega maas, on läinud meist hoopis valgusaastatega mööda.

Suduva ja Spartaks mängivad Euroopa Liiga play-off koha peale. Vilniuse Žalgiris mängib kolmandas ringis mitmekordse Euroopa Liiga võitja Sevillaga võõrsil täiesti adekvaatse tulemuse. FK Trakai, kes alustas Euroopa liigas eelringide eelringist, mängis ennast välja samuti kolmanda vastaseni langedes lõpuks väga tugevale Belgradi Partizanile viisakate 0:1 ja 1:1 tulemustega. FC Stumbras langes küll esimeses ringis tulemustega 1:0 ja 0:2, kuid mängiti siiski väga viisakalt Apollon Limassoli vastu, kes võitis järgnevas ringis Narva Transi vastast Zeljeznicari ning eilse 4:0 võiduga Dinamo Bresti üle enam-vähem kindlalt minemas Play-Offi.

Kuigi neil on jah välismaalaseid rohkem kui kohalikke, on siiski sportlik tulemus see mis loeb kõige rohkem. Edukad sportlikud tulemused toovad raha, mida saab suunata omakorda klubi arendustöösse, sh noortesse.

Lubades mõistlikul arvul välismaalasi (loe: näiteks 6) registreerida annab noormängijatele võimaluse saada välismaist know-how'd. Lisaks annab ta konkurentsi igale mängijale ning motivatsiooni rohkem vaeva trennis nägema, et ise väljakule pääseda.“

Aivar Pohlak: Ühe täiendava välismaalase registreerimise lubamine ei muuda midagi.

Läti ja Leedu klubijalgpall on tänavu edukad tänu emotsionaalsele rahale. Välismaalastele makstakse kuni 10.000 eurot kuus kätte. Kordan veel kord üle, et selline loogika Eestis toimida ei saa ja sellele lootma jääda oleks püha lihtsameelsus.

Klubi eelarve peab koosnema (meelevaldses järjekorras): noortetöö tulust (selle kihtidest rääkisin eespool); reklaamiandjate/sponsorite tulust; sportliku tulemuse tulust; mängijatega seotud tulust (mängijaõiguste müük nii esmasel kui ka sekundaarsel tasandil ja koondise esindamisest saadav tulu – seda saadakse EM-valiktsüklites, sügisel 2016 sai FC Levadia nii ca 220.000 eurot, Kalju FC ca 180.000 eurot, FC Flora ca 105.000 eurot ja FC Infonet ca 25.000 eurot, ka need rahad on loogiliseks argumendiks, miks tasub keskenduda Eesti päritolu mängijate arendamisele); solidaarsusmehhanismidest saadavast tulust; piletitulust; võimalikust emotsionaalsest sissetulekust (ehk siis klubijuhtide firmast või oma taskust tulev raha); tulevikus ka teletulust (selle tekitamisega liit tegeleb).

Ja ma väidan, et just meie tippklubide tulude spekter on liiga kitsas ja koosneb mõnel juhul sisuliselt ainult noortetöö tulust ja sportliku tulemuse tulust (üksikutel juhtudel ka emotsionaalsest rahast). Kusjuures noortetöö tulu kasutatakse mitte noortejalgpalli arendamiseks, vaid maksimaalses võimalikus mahus esindusmeeskonna ülalpidamiseks ja seda mõnel juhul isegi noortetöö taset kahjustaval moel. Tuluspektri laiendamiseks ongi vaja hakata esimeses järjekorras tegelema teadliku mängijate valimise ja arendamisega ja läbi selle täiendava tuluallika tekitamisega, sest see on potentsiaalselt kõige suurem ja võtab kõige rohkem aega. Samas toob ta paralleelselt kaasa ka sportliku taseme tõusu. Kui tulud stabiliseeritud ja piisavalt pikas ajalõigus paigas, siis on võimalik hakata palkama ka paremaid välismaalasi, kes aitavad sportlikult veelgi tulemust parandada jne jne.

Lisan lõpetuseks, et püüame tekitada klubide toimimiseks jätkusuutlikke loogikaid ja nagu eespool kirjeldatud, siis haakuvad omavahel nii KTM/ETM reegel ja igasugused solidaarsusmehhanismid. On vaja vaid ühte – näha asja pikemas perspektiivis kui algav hooaeg ja lähtuda sellest.

Härra Pohlak kahjuks mind ei suutnud veenda. Nõustun pigem rallikas-ega. Lisan omalt poolt veel juurde, et see, mida EJL Eesti jalgpalli arendamisega teeb, on kunstlik ja meenutab kommunismi. Näiteks see, et kuus eurosarjades osalevat klubi hakkavad saama toetust kuue professionaalmängija palkamiseks. Ja ülejäänud neli klubi?! Jajah, nemad saavad ju eurorahasid. Neile me selle pärast seda toetust ei maksa. Tundub ebaõiglane. Ei saa aga kindel olla, et tulevikus eurosarjades Eestist üldse neli klubi osaleb. Õigem oleks seda kuuele mitteeurosarjas osalevale klubile jagatavat raha anda pigem neile neljale, kes mängivad eurosarjas. Ja seda mitte niisama, vaid kui auhinnaraha PL kõrgel kohal lõpetamise eest! Kõik peaks käima loomulikku, mitte kunstlikku rada. Eesti tugevad peaksid saama veel tugevamaks ning seeläbi olema Euroopas konkurentsivõimelisemad. Ülejäänud kuus kuus klubi peavad loomulikul ja omal jõul neile neljale järgi jõudma. Olen üsna veendunud, et Eesti klubide euroeduga kasvaks liiga klubide atraktiivsus. See toob kaasa suurema mängude külastatavuse ning ühtlasi ka suurema piletitulu, suurema fänniatribuutika müügi, teleülekannete rahad jms.

Siin noormängijate arendamisega seonduvast ei saa jällegi üle ega ümber FC Florast. Kui see noormängijatele tuginemine peab Euroopas edu tooma, siis kus on FC Flora euroedu? On ju see klubi noormängijate arendamisega juba üle 10 aasta tegelenud. FC Flora nägu on see, et oma mängijad, pluss 2-4 välismaalast. Miks on seda nägu aga vaja tervele Eesti klubijalgpallile peale suruda?! Mina ei ole nõus! Vaja on vaheldust - Eesti "Chelsea" (emotsionaalne raha), Eesti "Ajax" (andekad noored).

Kunstlikku on EJL tegevuses veel palju. Miks me Eestis peame mingit muust maailmast eraldi olevat oma asja ajama?
- traditsioonid ja väärtused - mida meil ei ole ega taha ka väga tekkida - näiteks, miks oli vaja Meistriliiga ümber nimetada joomalust propageerivaks Premium Liigaks?!;
- infrastruktuur - isiklikult arvan, et igal klubil ÜKS korralik esindustaadion on parem idee kui see et igal klubil olgu lisaks murustaadionile ka kunstmurustaadion. A. Le Coq Arenal saab pakasega mängida küll. Mäletan mitme aasta tagust Eesti koondise mängu veebruaris-märtsis käreda pakasega toimunud A. Le Coq Arena muruväljakul Kasahstani koondise vastu. Võibolla olen ma loll, kuid ma ei tea ühtegi teist riiki maailas, kus klubidel oleks koduliiga jaoks paralleelselt kaks staadionit.

Toetan puht patriotismist Eesti klubisid Euroopas ning jälgin kõigele vaatamata ka PL-t, kuid üks osa minust tahab, et Eesti klubidel eurosarjades ülikehvasti läheks ning et praegune süsteem kokku kukuks. Kahju, et nii on lood.