Pühapäeva õhtul avalikuks saanud kuue Inglismaa, kolme Itaalia ja kolme Hispaania klubi lüüa lahku eurosarjadest ning asutada iseseisev Superliiga, on ettearvatult toonud kaasa väga kirglikud reaktsioonid.
Superliiga on hukka mõistnud FIFA ja UEFA, samuti Inglismaa, Hispaania ja Itaalia jalgpalliliidud ja nende riikide kõrgliigad. Väga kriitiliselt suhtuvad plaani ka tippklubide ametlikud fänniühendused, sisuliselt süüdistatakse klubisid reeturlikkuses.
FIFA, UEFA ja alaliidud on mõista andnud, et senist eurosarjade süsteemi kaitstes on nad valmis võtma kasutusele kõiki abinõusid, sealhulgas eemaldama separatistlikud klubid ja nende mängijad kõigilt oma võistlustelt.
See tähendaks 12 klubi (FC Barcelona, Madridi Real, Madridi Atletico, AC Milan, Milano Inter, Torino Juventus, Liverpool, Chelsea, Arsenal, Manchester City, Manchester United, Tottenham Hotspur) eemaldamist kodustelt meistrivõistlustelt ja kõigi nende klubide mängijate MM-il, EM-il ja Copa Americal osalemise keelamist.
Soccernet.ee-le antud kiires intervjuus möönab Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, et Superliiga teostumine tähendaks solidaarsusel põhineva jalgpalli ökosüsteemi kokkukukkumist, aga avaldab lootust, et kokkuleppele jõudmine on võimalik.
Samas on see raske, sest kui ühel pool on kas üle jõu elanud või kasumiootuses suurklubid, siis teise poole käsutuses on eelkõige emotsionaalsed argumendid.
Aivar, Superliiga projektist on räägitud alates aastatuhande vahetusest ehk ligi paarkümmend aastat. Seni on alati leitud kompromiss ehk UEFA on teinud suurklubidele järeleandmisi. Miks läks praegu teisiti? Kas ruum kompromissideks on otsa saanud või on põhjuseks koroonaviirusest tingitud ebakindlus või nende 12 klubi suur laenukoormus või midagi neljandat?
Täna toimub UEFA Täitevkomitee koosolek, mille päevakorras on Meistrite Liiga, Euroopa Liiga ja Conference Liiga uue mängumudeli kinnitamine. Selle nurga alt mõeldes võib eeldada, et jõuline samm Superliiga poolt astuti teadlikult vahetult enne seda sooviga panna jalgpallikogukonnale peale endisest suurem surve tippklubidele soodsama kokkuleppe sõlmimiseks.
Tõsi, möönan, et minus võib siinkohal kõnelda soovmõtlemine, sest puht majandamismudeli nurga alt – UEFA ei konkureeri tulude mõttes suurliigadega, mida Superliiga kahtlemata tegema hakkab – ei ole UEFA-l võimalik lahkulööjatele lubada selliseid rahanumbreid nagu Superliiga tõotab pakkuda. Samas on olemas tugevad emotsionaalsed argumendid, mis peaksid toetama tippklubide jätkamist senitoiminud kogukonna liikmena.
Koroonaviirus oli praeguse arengu ajendiks, kusjuures mõtet laiendades tundub, et koroonaviirus võib muutuda ebameeldivate arengute ajendiks ka paljude jalgpalliväliste nurkade alt maailmale vaadates.
Kui konkreetselt taustast rääkida, siis Real Madrid ja Barcelona on kulutanud mängijatele üle mõistuse palju ja koroonaolukorrast tingitud tulude langus on löönud nende majandusliku tasakaalu paigast ära. Itaalia tipud, välja arvatud Juventus, on rahaliselt alati hädas olnud. Inglismaa klubisid omavad ameerika investorid on omanikeks saanud ning klubisid arendanud märkimisväärsete pangalaenude toel ja koroonaviirus nende tasumisele kaasa aidanud ei ole. Jalgpalliklubide omanikud on üha enam tulu teenida soovivad ärimehed, mitte metseenid, nagu see veel mõni aeg tagasi oli.
UEFA võis ja võib ka siiamaani olla valmis suuremateks kompromissideks, aga ei tohi unustada, et UEFA hoiak sõltub paljuski alaliitude hoiakust, mis olnud vägagi solidaarsuse ja väärtuspõhine ning see on UEFA käsi vähemalt mingil määral sidunud. Täna juhtuv on signaaliks ka neile.
Kui tõenäoliseks pead, et 12 tippklubi eile avaldatud plaan realiseerub ja Superliiga sellisel kujul tekib? Seni avaldatu põhjal pole 12 separatistlikku klubi sõlminud siduvaid lepinguid, vaid andsid teada kõigest plaanist (tõsi, väga jõulisest).
Võimalikke arenguid on mitu, aga eeldan endiselt, et kõige tõenäolisem neist on kokkuleppele jõudmine. Kui liiga ikkagi luuakse, siis võimalik on ka kokkuleppe tegemine peale seda. Meenutan, et mais 2019. oli UEFA-s laual niiöelda UEFA Superliiga plaan – mõistagi Meistrite Liiga nime all – mis alaliitude ja liigade poolt sealt jõuliselt maha lükati. Tolle plaani osa oli ka Meistrite Liiga mängimine nädalavahetustel.
Kui Superliiga tekib ja irdub ülejäänud jalgpalli ökosüsteemist (ainult Meistrite ja Euroopa liigast irdumine ei tundu tõenäoline, sest UEFA, FIFA, riiklikud alaliidud ja kõrgliigad on lubanud separatistid enda võistlustelt kõrvaldada), siis mida see Euroopa ja maailma jalgpalli jaoks tähendaks? Olulise osa Eesti Jalgpalli Liidu eelarvest moodustavad UEFA toetused. Kas Superliiga seaks ohtu Eesti ja teiste väiksemate (ja ka keskmiste) Euroopa jalgpalliriikide alaliitude senisel kujul toimimise?
Jah, loomulikult. Superliiga eraldumine ilma mistahes kokkuleppeta tähendaks senitoimiva väärtuspõhise ökosüsteemi kokkukukkumist koos kõikide sellest tulenevate mõjudega ja seda ka Eesti jalgpalli jaoks.
Kui mõelda maailma toimimisele ja püüda sõnastada jalgpallis praegu juhtuvat sama nurga alt, siis see on väärtuspõhine polariseerumine, mis üldises maailma toimimises juba mõnda aega igapäevane teema. Kusjuures paljud asjaolud igas valdkonnas oleksid paar-kolmkümmend aastat tagasi tundunud võimatud.
Jalgpallis on see hetk selgemini välja joonistumas põhjusel, et valdkond on läbi erinevate solidaarsusloogikate suutnud hoida kultuuri- ja kogukonnapõhist loogikat toimimas pikemalt ja seda seni edukalt sidunud maailma üldises plaanis juba mõni aeg tagasi vallutanud kommertsloogikatega.
Superliiga teemat puudutas ka tänane taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)":
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta