Kahekordse maailmameistri Uruguay jaoks on järsult alanud noorenduskuur kulgenud kiirelt ja efektiivselt, mis annab ülikogenud Oscar Tabarezi juhendatavale meeskonnale küllaga alust optimismiks.

2010. aastal Diego Forlani hiilgeturniiril poolfinaali välja jõudnud ja sealgi Hollandile kõva vastupanu osutunud Uruguay on end Lõuna-Ameerika ühe stabiilseima meeskonnana tõestanud end ka järgnevatel aastatel. 2011. aastal võideti Copa America, 2014. aasta MM-il taastuti avamängu šokk-kaotusest Costa Ricale võitudega Inglismaa ja Itaalia üle. Kaheksandikfinaalis James Rodriguezi juhitud Kolumbiale vastu siiski ei saadud.

Häbisse ei jäädud ka 2015. aasta Copa Americal (veerandfinaalis jäädi valusal moel alla hilisemale meistrile Tšiilile) ja valikturniiri alustati vägevalt, kuid viimasel paaril aastal on teatud häirekellad hakanud lööma. 2016. aastal jäädi Copa America sajandal juubeliturniiril mitte liiga keerulises alagrupis kolmandaks ja samal sügisel hakkas rappa minema vorm ka MM-valiksarjas, kus sisuliselt kindlana paistnud koht finaalturniiril enam nii kindel ei olnudki.

Uruguay läks järjestikustes kohtumistes nii Tšiili, Brasiilia kui ka Peruu vastu mänge juhtima, kuid kõikides nendes mängudes jäädi lõpuks tühjade pihkudega. Kolmes mängus lasti endale lüüa üheksa väravat,  mis andis alates 2006. aastast koondist tüürinud Tabarezile põhjust identifitseerida põhiprobleemina lekkivat kaitseliini. Lohutust ei pakkunud ka 2017. aasta suvel sõprusmängud Euroopas - nii Itaalia kui ka Iirimaa lõid Uruguay võrku kolm palli.

Hädas rahvuskoondise päästsid noored 

Uruguay kuldse, nii-öelda Forlani põlvkonna vägevaimad saavutused 2010. aasta MM-i  ja järgneva Copa America aegu said reaalsuseks peamiselt taktikalise konservatiivsuse ja tugeva kaitse toel. Sisuliselt kõikides 2010. aasta finaalturniiri mängudes jäi La Celeste pallivaldamisprotsent alla 50 ja sarnases stiilis - kus vastaste kolmandikul loodeti Forlani lõpetamise järel peamiselt Luis Suarezi ja Edinson Cavani tegudele - jätkus mängu ka järgnevatel aastatel.

Koosseis, mille keskmine vanus ulatus julgelt 30 ligi ja kus lõviosa 2010. aasta meeskonnast oli endiselt rivis, lausa karjus tõsisema värskenduse üle. Seda Tabarez enne otsustavaid sügiseseid valikmänge ka tegi ning etteruttavalt võib öelda, et noorenduskuur toimis ja Uruguay mitte ainult ei võtnud Brasiilia järel rahulikult valikgrupis teise koha, vaid hakkas ise mängudes veidi enam domineerima.

2017. aasta U20 MM-il neljandaks tulnud ja samal aastal Lõuna-Ameerika meistrivõistlused võitnud koosseisust edutati rahvusesindusse Federico Valverde, kes viibib Real Madridist laenul Deportivo La Corunas, ja tol suvel Juventusesse siirdunud Rodrigo Bentancur. Varasemast suurema rolli said ka äsja Milano Interi Meistrite liigasse viinud värava autor Matias Vecino, Nahitan Nandez ning Giorgian de Arrascaeta. Sel kevadel anti debüüt Sampdoria kaitsvale poolkaitsjale Lucas Torreirale - veel ühele noorukile, kellel võib  silma peal hoida ehk juba Venemaal. 

Kõik eelmainitud mängijad on põhikohaga poolkaitsjad - liin, kus Tabarezi meeskonna jaoks on juba aastaid king pigistanud. Uute, veel üpris roheliste keskväljameeste läbimurre nii koondise- kui ka klubitasemel annab Uruguay toetajatele põhjust loota, et maailmaklassiga rünnaku ja Atletico Madridi duo Jose Maria Gimenezi-Diego Godiniga kaitseliini kõrval on nüüd lõpuks kokku saadud korralikul tasemel keskväli, mis annab võimaluse ise mänguohje enda käes hoida.

Kaheksa aastat hiljem on paljud tuttavad näod endiselt kohal

Ootamatult alanud noorenduskuur ei tähenda aga absoluutselt, et Uruguay koondis oleks võrreldes kaheksa aasta taguse MM-iga tundmatuseni muutunud. Nii Suarez kui Cavani särasid juba Lõuna-Aafrikas, olulist rolli omasid nii siis kui omavad täna Godin ja Galatasarays mängiv väravavaht Fernando Muslera.

Venemaal peaks kohal olema ka Uruguay rekordinternatsionaal, pikaaegne Benfica paremkaitsja, kuid nüüd Portos palliv 33-aastane Maxi Pereira. Enam kui sada koondisemängu pidanud mängijatest on kindlalt lennuki peal ka poolkaitsja Cristian Rodriguez. Venemaale ei sõida aga mullu koondisekarjääri lõpetanud, 2010. ning 2014. turniiril kõik mängud algusest lõpuni kaasa teinud ja "Väikese Hiiglase" hüüdnime teeninud Arevalo Rios.

Uruguay jalgpalli ja koondise koosseisu stabiilsuse musternäidis istub aga treeneripingil. 71-aastane endine kooliõpetaja Oscar Tabarez tüüris Uruguay juba 1990. aasta MM-il veerandfinaali. Teistkordselt asus Õpetaja (El Maestro hispaania keeles - M. P.) hüüdnime kandev treener Uruguay tüüri juurde 2006. aastal ja praegusest koosseisust ei ole vaid kolm mängijat teinud koondisedebüüti tema käe all.

Kodumaal ja mängijate seas ülipopulaarset Tabarezi on viimastel aastatel kimbutama hakanud tervisemured.  2016. aastal, kui Tabarezt  märgati treeningut läbi viimas skuutril, tuli avalikuks, et Tabarez põeb Guillain-Barre'i sündroomi. Haigus ei ole küll eluohtlik, kuid see ründab närvirakke, viies nõrkuseni ja kohati ka käte ning jalgade halvatuseni. Tabarez on seejärel tihti pidanud väljaku ääres seisma karkude toel.

"Ma jätkan vähemalt kuni selle ajani, mil tulemused ei ütle vastupidist. Kui sa oled treener, siis sa tead, et sind hinnatakse tulemuste järgi," jääb Tabarez ise rahulikuks. "Ma olen enda haigusest rääkinud nendega, kellega olen pidanud. On päevi, mil mul on parem ja on päevi, mil mitte. Mõningatel päevadel suudan ma ise liikuda, mõningatel mitte. Kuid endiselt ei mõjuta see kuidagi mu tööd või mängijatega tegelemist."

Meeskonna staar - Luis Suarez

Uruguay koondise läbi aegade parima väravaküti hooajad on resultatiivsuse mõttes viimastel aegadel langustrendis. 2015/16 hooaja 59 värava asemel tuli tänavu tabamusi küll "vaid" 31, kuid see ei välista absoluutselt võimalust, et koos Edinson Cavaniga on nad võimelised Uruguay kasvõi kahekesi alagrupist edasi viima. Ja ehk õnnestub 31-aastasel Barcelona väravamasinal  läbida lõpuks ka üks MM ilma suurema skandaali ja mängukeeluta.

Silm peale - Rodrigo Bentancur

20-aastase universaalse poolkaitsja jaoks lõppes äsja tõeline läbimurdehooaeg. Esimest hooaega Euroopas palliv Boca Juniorsi kasvandik jõudis juba vaikselt koputada isegi Juventuse algkoosseisu uksele ning jooksis esimese 11 mängija seas platsile näiteks Meistrite liiga veerandfinaalis Real Madridi vastu. Sügisel tegi ta koondisedebüüdi, aga MM-il võib ta end algkoosseisule mõeldes päris turvalisena tunda.

Koondisest väljas - Abel Hernandez

27-aastane ründaja on end juba aastaid tõestanud nii Palermos, Hullis kui ka Uruguay koondises efektiivse väravalööjana, kuid kui igas teises liinis oleks ta rahvuskoondises tõenäoliselt põhimees, siis ründeliinis jättis meeletu konkurents ta sootuks valikust välja.  Kasuks ei tule ka vigastustest räsitud hooaeg, kus Hernandez käis Inglismaa esiliigas platsil vaid kümnes kohtumises - tõsi, ta lõi selle ajaga koguni kaheksa väravat.

Treener - Oscar Tabarez

71-aastane endine kooliõpetaja ning Che Guevara õpetuste austaja on enam kui teenitult kandmas El Maestro hüüdnime. Juba 1990. aasta MM-il Uruguayd juhendanud Tabarez on purustanud lugematul hulgal rahvuskoondise mängude arvuga seotud rekordeid ja on suutnud staaridest kubiseva meeskonna ikka ja jälle ühtse rütmi järgi mängima panna.

Meinhard Pulk:  "Paberi peale vaadates läheb Uruguay loogiliselt võttes A-alagrupist esimesena edasi. Ja paberi peale vaadates läheb Portugal loogiliselt võttes B-alagrupist teisena edasi. Ja  sellises kaheksandikfinaalis oleks minu hinnangul mõlemal võrdsed võimalused. Usun, et võrreldes nelja aasta taguse turniiriga on Uruguay sammu edasi astunud ja on võimeline seda ka Venemaal näitama."

Mängud alagrupis: 

R, 15. juunil kell 15.00 vs Egiptus
K, 20. juunil kell 18.00 vs Saudi Araabia
E 25. juunil kell 17.00 vs Venemaa

Eeldatav algkoosseis:

Esialgne koosseis:

Väravavahid: Fernando Muslera (Galatasaray), Martin Silva (Vasco da Gama), Martin Campana (Independiente).
Kaitsjad: Diego Godin (Atletico Madrid), Sebastian Coates (Sporting), Jose Maria Gimenez (Atletico Madrid), Maximiliano Pereira (FC Porto), Gaston Silva (Independiente), Martin Caceres (Lazio), Guillermo Valera (Penarol).
Poolkaitsjad: Nahitan Nandez (Boca Juniors), Lucas Torreira (Sampdoria), Matias Vecino (Milano Inter), Federico Valverde (Real Madrid), Rodrigo Bentancur (Juventus), Carlos Sanchez (Monterrey), Giorgian De Arrascaeta (Cruzeiro), Diego Laxalt (Genoa), Cristian Rodriguez (Penarol), Jonathan Urretaviscaya (Monterrey), Nicolas Lodeiro (Seattle Sounders), Gaston Ramirez (Sampdoria).
Ründajad: Cristhian Stuani (Girona), Maximiliano Gomez (Celta Vigo), Edinson Cavani (PSG), Luis Suarez (Barcelona).