MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

BALTI LIIGA
39 Link kopeeritud

Balti riikide ühisliiga? Läti toetab, Eesti on vastu

39 Link kopeeritud
Martti Kallas pilt
Martti Kallas
Martti Kallas pilt Martti Kallas

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. Foto: Brit Maria Tael

Tänavu käima lükatud Liivimaa taliliiga on seni teeninud ohtralt kiidusõnu. Põnevamad vastased, tugevam konkurents – mis saaks kellelgi selle vastu olla?

Niisiis võttis The Guardian nööbist kinni mitmetel Balti riikide jalgpallitegelastel ning uuris, kas ehk poleks mõttekas sarnast lahendust ka hooajasiseseks perioodiks tekitada ning Leedutki kampa võtta? Saadud vastused jaotusid aga kahte lehte: Läti on kahe käega ühisliiga loomise poolt, Eesti aga vastu.

Projekti elluviimise eestkõnelejaks on Läti kõrgliiga (Virsliga) president Maksims Krivunecs. "Usun, et Baltikumist paremat piirkonda piiriülese liiga tekitamiseks ei ole, vähemalt UEFA territooriumil," selgitab ta. "Oleme kolm sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt väga lähedast riiki – reisimine ja logistika ei ole probleemiks. Ja muidugi kõige olulisem tegur: oleme ka jalgpalli mõistes väga sarnased."

Krivunecsi visioon on järgmine: iga Balti riigi neli parimat meeskonda koonduksid hooaja teiseks pooleks tugevama konkurentsi nimel ühisesse liigasse. Läti näitel on Krivunecsi nägemus igati põhjendatud – näiteks meisterklubi RFS kaotas mullu esiviisikust välja jäänud klubidele hooaja lõikes vaid kaks punkti. Kohtumised Tallinna FC Flora või Vilniuse Žalgirisega oleks ju jalkasõpradele märksa apetiitsemad.

RFS-i spordidirektor Aleksandrs Usovs on ideega päri. "Muidugi tahame tugevamat konkurentsi. Usume, et Eesti ja Leedu klubid suudavad seda meile pakkuda," kinnitav ta. "Hetkel on Läti rahvaarv ca 2 miljonit inimest, aga kui suudame luua turu, mis pakub huvi 6 miljoni inimesega elanikkonnale, tõmbab see nii meedia, fännide kui ka sponsorite huvi."

Krivunecs lisab: "Ma näen, et Balti liiga on ainuvõimalik lahendus. Saame senisel moel mõnda aega jätkata, kuid teised liigad lähevad meilt tasapisi eest ära. Kodumaine jalgpall on nauditav, aga rahvusvahelisel tasemel oleme hädas."

"Eesti, Läti ja Leedu väiksus on meie suur eelis. Saame olla loovamad, paindlikumad ja katsetada erinevaid formaate. Oleme seda ideed pikka aega analüüsinud, see pole lihtsalt eikusagilt esile kerkinud," ütleb Krivunecs.

Läti liigapresident lisab, et kõik 10 Virsligas pallivat klubi on projekti käivitamisega üksmeelselt nõus. Ainus mure seisneb väiksemates klubides, kes kõrgema tasemega kohtumistest esiti kõrvale jääks. Krivunecs kinnitab, et ka osa Eesti ja Leedu klubidest on projektist väga huvitatud.

Milles probleem?

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak näeb olukorda aga teisiti. "Meie vastus on ei," ütleb ta.

"Meie turuolukord on teistsugune, seega jääksime lühiajalises perspektiivis kaotajateks," selgitab EJL-i president oma nägemust. "Meie ainus võimalus on üles ehitada oma finantsmudel, mille sissetulekuallikad on ühiskonna poolt aktsepteeritud."

"Ei ole keeruline unistada suuremast konkurentsist, mis toetab mängu arengut, aga lõpuks saab sellest võistlus, et kes toob paremaid välismängijaid," räägib Pohlak. "Struktuurselt jääb meie jalgpall kuhugi eelmisesse sajandisse, seega peame keskenduma oma jalgpallikultuuri arendamisele."

Krivunecs tunnistab, et Eesti vastuseisu korral ei saa välistada Läti-Leedu ühisliiga loomist.

Hispaania on Euroopa parim
Mis jääb meelde?
Ühe õnn, teise ebaõnn
Rekordid said löödud!
Vaatamist ja mõtlemist
Tasub vaadata
EM-PÄEVIK

EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.

RISTNURK