Baltikumi parim vilemees Treimanis: tipptaset pead suutma näidata ka koolistaadionil
Kui Eesti kohtunikest on praeguseks tipptasemele ehk eurosarjadesse ja koondisemängudele jõudnud Kristo Tohver, siis veel veidi edukama karjääri on teinud 38-aastane lätlane Andris Treimanis. Nädalavahetusel Tallinnas esmakordselt toimunud kohtunike konverentsil kergitas ta videoettekande vahendusel pisut katet sellelt, mil moel on võimalik jõuda Baltikumist vilistama U17 MM-finaali või Meistrite liiga alagrupikohtumist Benfica ja Interi vahel.
- Pohlak kohtunikele: ärge kasvatage paksu nahka, ka negatiivsuse kaudu õpite ennast tundma
- Kuldreeglid musta kassi vältimiseks: hoia must ja valge lahus ning ära mine isiklikuks
- Debüüdiga rahule jäänud Turi: loodan, et igaüks sai siit kohe midagi kaasa võtta
- RefPal-i vedaja Klaasen: usun, et kümnekonna aasta pärast aitab meid juba tehisintellekt
Esimesed rahvusvahelised mängud sai Treimanis väljakukohtunikuna kirja 2010. ja 2011. aastal, vilistades lühikeseks jäänud ajalooga Balti liigat. 2011. aasta märtsis, olles saanud FIFA kohtunikuks, usaldati Treimanisele ka esimene koondisemäng, Kaunases peetud Leedu-Poola maavõistlus. Kuigi 25-aastasena oli ta juba siis ameti kohta väga noor, on Treimanise karjäär tegelikult kestnud pea kaks kolmandikku tema elust. Esimesed viled tegi ta madalamates liigades kõigest 13-aastasena.
Treimanis toonitas, et motivatsiooni võib leida kust tahes. Tema ammutab seda näiteks ühest väga vanast medalist. "Osalesin üheksa-aastaselt kooli jooksuvõistlusel ja sain kolmanda koha. Kuid mulle hakkas kohe meeldima võistlustunne," meenutas ta. Oma edasist karjääri kirjeldas ta kui Maslow’ püramiidi kohandatud versiooni, mille alumised astmed peavad rahulolu jaoks olema enne järgmiste juurde liikumist täidetud.
Kohtuniku ja mängija teed on väga erinevad
Tema sõnul on tähtis, et noor kohtunik leiaks "ristiisa" ehk kellegi, kellega rõõme ja muresid jagada. "Minagi nägin kohe alguses ka jalgpalli inetumat poolt. Aga mind toetasid isa ja treener, kes aitasid mul motivatsiooni elus hoida," rõhutas ta. "Muide, mulle ei meeldi üldse, kui keegi ütleb, et kohtunikuks hakatakse, kuna ei olda piisavalt hea mängija. Need on kaks täiesti erinevat tööd ja teekonda!"
Treimanise kinnitusel muutuvad eesmärgid ajaga, ent kui on olemas kirjeldatud struktuur, saab nendega kergemini kohaneda. "Näiteks tipptaseme kohtunik on kogu aeg näljane, ta tahab saavutada rohkem ja rohkem. Rahvusvaheline tase on täiesti uus kogemus. Valmistud mänguks hoopis teistmoodi, lähed kohale enne mängupäeva, pead kasutama teist keelt. Abiks on, kui mõistad veidi itaalia, hispaania, prantsuse ja saksa keelt. See on jällegi sinu kui inimese areng," loetles lätlane.
Eraldi tõi ta välja tiimitöö olulisuse. "Kohtunike brigaad on nagu Šveitsi kell – kui üks osa on puudu, siis see ei tööta. Püüdke omavahel sõbrad olla, siis usaldate üksteist paremini," jagas ta soovitusi. "Vaimse seisu hoidmiseks on aga kasulik teha midagi jalgpallivälist."
Another very particular choice of colors for referees' kit in UEFA Conference League, this time worn by Andris Treimanis and his team in SK Slavia Praha (CZE) - LASK (AUT). pic.twitter.com/Gi2ZBpJwI3 — Law 5 - The Ref (@Law5_TheRef) March 10, 2022
Eeskätt tuleb Treimanise arvates siiski olla kannatlik. "Mängijana võid unistada kas või 19-aastasena MM-finaalis mängimisest, aga kohtunikuna ei vilista sa niisuguses vanuses seal kindlasti. Seega on tegu nagu mäest üles ronimisega. Tee seda sammhaaval," rõhutas ta.
Väikeriik võib olla nii hea kui ka halb hüppelaud
Lätlasena oskab Treimanis hästi mõista, kui raske on väikeriigist suurde pilti jõuda. "Mida varem seda suudate, seda parem. Igapäevased liigad ei paku nii palju erinevaid kogemusi, seetõttu on hea võimalikult varakult algust teha. Kui jõuad rahvusvahelisele tasemele alles 35-aastaselt, ei jõua sa end seal enam piisavalt palju näidata, et päris suurte eesmärkideni küündida," toonitas ta.
Ta meenutas, et tema esimene kogemus eurosarjas oli üsna ehmatav. "Esimene erinevus on kiiruste vahe. Ja emotsionaalselt on väga teistmoodi, kui sa ei kuule isegi näiteks oma abilisi. Minu esimesed mängud toimusid 20 000 pealtvaataja ees ja esimestel minutitel ei mõelnud ma tööle, vaid oma keha kontrollimisele – värisesin üleni! Ajapikku suutsin sellega kohaneda ja sain tööle keskenduda 1. minutist, mitte 15. minutist," kirjeldas ta.
Samas võib rahulikum keskkonda tähendad suurematki vastutust. "Kui eurosarjades käiv Treimanis läheb koolistaadionile vilistama, ootavad kõik temalt tipptaset. Kui sa pole selleks valmis, ära võta seda määramist vastu!" rõhutas ta.
UEFA NATIONS LEAGUE
🏴 Wales vs 🇵🇱 Poland
MATCH REFEREE
🇱🇻 Andris Treimanis
Image Credits: S4C pic.twitter.com/bKk1Ydtfx5 — 🆅🆆🅷 Portsmouth Network | 🇺🇦 Pray for Ukraine (@VWHPortsmouth) September 25, 2022
Treimanis toonitas mõistagi ka seda, et kohtunikutöös tuleb ette mustemat poolt, aga sellegagi peab suutma toime tulla. Ta meenutas näiteks 2017. aastal peetud Poola ja Kasahstani vahelist MM-valikmängu, kus tema brigaadil jäi nägemata, et Robert Lewandowski karistuslöök käis üle väravajoone. Poola lõi küll seejärel ikkagi veel kaks väravat ja võitis lõpuks kindlalt 3:0, aga Treimanist see sõimukirjade laviinist ei päästnud.
"Mu Facebooki konto sätted ei olnud tollal kõige turvalisemad ja igaüks sai mulle kirjutada. Pärast mängu oli sõnumeid sadakond. Nüüd on mu konto avatud ainult tuttavatele, aga vahel saan mõne sõnumi ikka," muigas Treimanis. "Kuid pead õppima filtreerima – mis on sulle tähtis ja mis mitte? Viimasele ei maksa tähelepanu pöörata."
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta