Debüüdiga rahule jäänud Turi: loodan, et igaüks sai siit kohe midagi kaasa võtta
Videokohtunike lisandumine on kohtunikutöö senisest veel rohkem pilti tõstnud, samas püüdleb ka kohtunike ringkond ise suurema avatuse poole, mis aitaks otsuste tagamaid selgitada. Nüüd jõuti esimese kohtunike konverentsini, mille idee tekkis peakorraldaja Reelika Turi sõnul juba päris mitu aastat tagasi.
- Pohlak kohtunikele: ärge kasvatage paksu nahka, ka negatiivsuse kaudu õpite ennast tundma
- RefPal-i vedaja Klaasen: usun, et kümnekonna aasta pärast aitab meid juba tehisintellekt
"Oleme tundnud, et kohtunikkond läbi erinevate tasandite ei saa aastas ühtegi korda kokku. Teine teema on see, et me räägime kokku saades alati jalgpallilisest poolest – vaatame ja analüüsime videosid. Tegelikult on jalgpallis kohtunikke puudutavaid huvitavaid teemasid ju aga päris palju," märkis Turi Soccernet.ee-ga vesteldes. "Paar aastat tagasi kasvas see idee Kristo Tohveri peast välja ja tänaseks jõudsime siia. Äkki ... neli aastat hiljem? Aga tehtud ta lõpuks sai."
Esimesel konverentsil ei hakanud korraldajad endale liialt kitsaid raame seadma. "Kuna leht oli tühi, oli võimalik kasutada erinevaid narratiive. Lähtusime sellest loogikast, et oleks igale huvigrupile midagi põnevat – et nii tippkohtunik, kohtunike vaatleja kui ka regioonikohtunik saaks midagi. Ja kui ma päris ausalt tunnistan, siis kui ma seda korraldama hakkasin, mõtlesin sellistele teemadele, mida mul endal oleks huvitav kuulata!" muigas EJL-i kohtunike regioonijuht ja FIFA litsentsiga kohtunik Turi.
"Alati on midagi põnevat teaduse ja psühholoogia poole pealt, on mõni kogemuslik kirjeldus. Ei olnud ju ka seda survet, et peame ühe teema sisse suruma erinevad esinejad, seetõttu sai loovalt läheneda," lisas ta. Teaduspoolt esindas külalisesinejana Trieste ülikooli üldpsühholoogia abiprofessor Fabrizio Sors, kes rääkis jalgpallistatistikast. Praktilisi kogemusi jagas lätlane Andris Treimanis, kes on praegu edukaim Balti riikide kohtunik – ta on vilistanud näiteks U17 MM-finaali ning oli viimati novembris ametis Benfica ja Inter Milani vahelisel Meistrite liiga alagrupikohtumisel.
"Kui kontakt oli juba loodud, läks kiiresti. Esimesel korral tulid kõik kontaktid isiklikult pinnalt. Olen Treimanisega varasemast tuttav ja sain ta kiiresti nõusse," märkis Turi. Sorsiga viis korraldajad aga kokku juba aastaid Eesti jalgpallureid abistanud spordipsühholoog Laur Nurkse.
Peaasi, et oleks inspiratsiooni
Ehkki saalis oli Eesti tippkohtunike kõrval palju noori, lausus Turi, et see polnud omaette eesmärk. "Enamjaolt mõtlesime just regioonikohtunike peale – mitte tingimata noortele, aga neile, kes siia majja ehk Lillekülla liiga tihti ei satu. Minu jaoks on alati hästi oluline selliseid konverentse või teemapäevi korraldades, et ta oleks inspireeriv. Et seal oleks midagi sellist, mida sa saad kohe iseenda jaoks kaasa võtta. Selle tõttu me just sellised esinejad valisime. Mul oli väga hea meel näha, et Jaan Roosi hea töö Põhja piirkonna regioonijuhina on kandnud vilja ja noored tulevad kohale, kuulavad, on terve päeva, lähevad siit edasi oma mängudele," sõnas ta.
Avalöögiga jäi Turi rahule, lausudes, et kindlasti on plaan selliste üritustega jätkata. "Palju oli korraldusega tegemist – õpetajate streigiga samal ajal ja nii edasi –, aga ma arvan küll, et esimese korra kohta väga edukas sooritus. Tahaks proovida kindlasti veel!" lubas ta.
"Mingi mõte on peas, et võiks tulla üks suur kohtunikke ühendav konverents. Praegu oli natuke vähem osalejaid kui neid, kes end kirja panid. Aga võiks olla nii, et kohal on umbes 75 protsenti Eesti kohtunikkonnast ja muidugi ka lihtsalt huvilised. Siis loodaks, et ta läheb rohkem ühe teema põhiseks, kus räägiksid erinevad eksperdid. Kindlasti kaasaksime alati ka väliskülalisi, kes tooksid uut vaadet juurde," on tal üldplaan juba paigas.
Viie aasta plaan kannab vilja
Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik tõdes oma ettekandes lõppenud aastale tagasi vaadates, et süstematiseeritud töö uute kohtunike leidmiseks on toonud tulemusi. Tema sõnul toimus pööre 2019. aastal, mil saadi aru, et seis on kehv. Kohtunikke oli vähe ja nende arv oli langustrendis. Seetõttu otsustati luua viieks aastaks arengukava, mille vilju nüüd juba lõigatakse, märkis Kaasik.
"Eelmisel aastal oli lõpuks 463 kohtunikku, kes said vähemalt ühe määramise. See on natuke isegi ees kaardistatud eesmärkidest, aga optimaalne vajadus on 500 ja 550 kohtuniku vahel. Kuid selline number pole tulnud niisama, vaid on süsteemse, läbimõeldud ja toetatud tegevuse tulemus," lausus Kaasik.
Ta loetles peamisi tugipunkte, mille abil on kohtunike arv kasvanud. "Määrasime regioonijuhid, kes hakkasid läbimõeldult just harrastuskohtunike ja kohtunike kooliga tegelema. Oleme kaasanud alustavate kohtunike toetuseks tugiisikuid, keda on üle 40. Saadame laiali infokirju, loodame jätkusuutlikuks muuta ka käesoleva konverentsi," sõnas ta.
Kaasik märkis ära konverentsi ühe põhiteema ehk kohtunike väärkohtlemise, mille osas toimus konverentsi lõpus ka arutelupaneel, millel osalesid kogenud kohtunik Jaan Roos, treenerite esindaja Joel Indermitte ning poolehoidjate vaatenurka esindanud Nõmme Kalju fänn Mario Tromp. Kaasiku sõnul on oluline, et antud teema saaks kõlapinda.
"Samas ei peaks me tekitama võltskiidulaulu. Vahel eksime ka meie, vahel pole valitud suund õige. Mingid asjad ka muutuvad – tippjalgpall on oluliselt teine kui kaks või kolm aastat tagasi," lausus ta.
Kui seni on Eestis tippkohtunikena võetud Premium liiga ja Esiliiga kohtunikke, siis pärast VAR-i lisandumist tuleb nende vahele tõmmata mõtteline joon. "Lähenemine mängudele, ettevalmistus, koolitus ja nõudmised on erinevad," märkis Kaasik. Eelmisel aastal jäi näiteks arengugrupp ilma võimalusest teenindada Premium liigat väljakul, sest selleks oli vaja VAR-litsentsi.
"Kuid nüüd uus lend juba töötab, esimene kogunemine oli sel (eelmisel – K. J. K.) nädalal. Enamik sinna kuulujaist on valitud Premium liiga litsentsiprogrammi ja hiljemalt märtsi lõpuks peaks neil olema formaalne õigus olla väljakul," rõhutas Kaasik.
VAR-i kasutuselevõtt avas teisalt Eesti kohtunikele ukse kõrgemale tasemele. "Oleme oluliselt konkurentsivõimelisemad pretendeerima rahvusvahelistele määradele, ka meie klubid on harjunud sellega mängima. See on natuke teistmoodi jalgpall ja selle reaalseks muutmisel oli tohutult suur roll Premium liiga kohtunikel. Saame küll siit-sealt ka negatiivset tagasisidet, aga juhatus on esimese aastaga väga rahul. Andeks antakse vähe, alati tahetakse rohkem – ja kogemusi omades sulle enam nii palju ei andestata. Kuid ma näen seda väljakutse, mitte probleemina, sest mugavustsoonist väljas elades me areneme," võttis Kaasik aasta kokku.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta