Eesti koondise peatreeneri ametist lahkuv Thomas Häberli lausus pressikonverentsil, et tema ametist taandumine ja Jürgen Henni kerkimine peatreeneriks kulges väga rahulike arutelude käigus. Eestit jääb ta meenutama väga hea sõnaga ega kiirustagi siit praegu lahkuma.

"Minu jaoks oli märtsi kogunemise järel selge, et peame rääkima. Tundsin meeskonna toetust, aga pidin mõtlema ka sellele, mis on minu järgmine samm. Rääkisin alaliiduga võimalikust lahendusest ja minu arust leidsime hea variandi – mul on nüüd aeg taanduda," sõnas Häberli.

Miks otsustati lahenduse kasuks, kus Henn võtab koondise üle alles pärast Šveitsi ja Eesti maavõistlust ehk keset koondiseakent? "Meile kõigile tundus, et juunis pole võib-olla parim anda uuele treenerile üks trenn ja siis kohe mäng Šveitsiga. See oli ühine otsus heal professionaalsel tasandil," lausus Häberli, kes jääb Eestis veedetud aastaid meenutama väga heade sõnadega ega kiirusta ka lepingu lõppemise järel tagasi kodumaale.

"Pere Eestisse toomine oli mu elu üks paremaid otsuseid," lausus ta. "Sain õppida tundma teist kultuuri. Treenerina pidin õppima, kuidas esineda paremini väheste treeningute pealt. Praegu ma kuskile ei kiirusta, jään nii kauaks kui saan! Mu tütar jääb kindlasti minust kauemaks Eestisse, ta lõpetab siin kooli," viitas ta tütrele Elinele, kes mängib Flora naiskonnas.

Häberli kinnitas, et ta ei kavatse Eestist lahkuda enne, kui saab kuskilt järgmise tööpakkumise. "Olen avatud ka klubijalgpallile, see oleks tore. Aga lõpuks pole vahet, on see Šveitsis või kuskil mujal. Ootan ja loodan, et peagi tuleb midagi uut."

Kas teda võiks tulevikus näha ka mõne Eesti klubi juhendajana? "Võib-olla mitte praegu. Aga tulevikus: miks ka mitte?"

Edukast algusest

Häberli meenutas palve peale oma ametiaja algust, kui Eesti võitis Balti turniiri ja mängis hästi. "Kui tulin, mängisime pea igas mängus kahe ründaja ja number kümnega, tahtsime rünnata ja meie kaitsetöögi algas ründajatest. Aga palju sõltub vastasest, Euroopa parimate vastu pressinguga minna ei saa.

2023. aasta suvel oli A. Le Coq Arenal Rootsi ja Belgia vastu kaks korda täismaja, see näitas, et midagi olime selleks ajaks teinud ka õigesti. Neis mängudes sattusime siiski hätta, vastased olid tugevad. Aga me polnud ka ise piisavalt head. Poolas oli meil punase kaardi tõttu ebaõnne ja läks raskeks.

Oli üles-alla teekond, tõusime näiteks Rahvuste liiga C-divisjoni. Ka see pole kerge, ehkki mõni arvab, et on. Pärast seda on meil olnud palju väga-väga raskeid vastaseid. Vahel on loosimine tähtsamgi kui mängud. Ning lõpuks mõjutas see ka mängustiili - olime liiga kaitsvad, aga see tulenes vastaste survest."

Küsimusele, kas ta teeks tagantjärgi targana midagi põhimõtteliselt teisiti, vastas Häberli lühikese mõttepausi järel. "Ei. Tahtsime domineerida ja mänge võita, kohati see ju ka õnnestus. Muidugi oli pettumusi, kuid usun, et mõni mees läks ka tänu koondisele välismaale. Meeskond andis endast alati kõik, tahan mängijaid selle eest tänada ja olen kindel, et see jätkub nii ka järgmises mängus. Väliseid mõjutajaid oli viimasel ajal rohkem, aga riietusruumis tegime ühist tööd."

Šveitsi-mängust ja Hennile ohjade ulatamisest

Häberli viimaseks kohtumiseks Eesti tüüri juures jääb 4. juunil Luzernis peetav maavõistlus Šveitsiga, kelle jaoks algab kümme päeva pärast seda EM-finaalturniir. "Rahvusvahelised mängud on alati kõrgetasemelised. See on Šveits, nad valmistuvad EM-iks. Tahan anda Jürgenile meeskonna üle võimalikult heas seisus. Kui arvestada, et nädalavahetusel on veel liigamängud ja koondisemäng on juba teisipäeval, jõuame enne seda teha vaid ühe trenni. Seega läheme mängule senisele tuginedes võimalikult lihtsa lähenemisega.

Ootan huviga, mida Jürgen peatreeneriks saades teeb! Mul on tema pärast hea meel. Uus treener toob alati uut energiat ja värskeid ideid. Meil on uusi mängijaid, kes vajavad veidi aega, et koondise tasemel valmis olla. Ja samamoodi vajab veidi aega ka Jürgen," lausus Häberli.