Harju uus juhendaja Nuuma soovib ehitada tuttavale pinnasele ning Pürenee poolsaare pärandile
Kui ütled Harju JK Laagri, tuleb pähe Lauri Nuuma. Ja vastupidi. Ta on olnud klubi üks asutaja, noortetreener, spordidirektor, esindusvõistkonna abitreener ning nüüd ka peatreener. Mees rääkis, et ei hakka uuel ametikohal jalgratast leiutama, kuid siiski muudab üht-teist nii treening- kui mänguplaanis.
Harju endine loots Victor Silva lahkus peatreeneri positsioonilt omal soovil ning teavitas klubi sellest septembris. Nuuma nentis, et teede eraldumised on spordiala lahutamatu osa, millega tuleb arvestada. Seetõttu ei tulnud kuus aastat meeskonda tüürinud portugallase lahkumine üleliia suure üllatusena. "Jalgpallis on paratamatu, et inimesed vahetuvad. See on loogiline protsess," selgitas ta Soccernet.ee-le.
Ta lisas, et Silva lahkumisest teada saades mõtles juhtkond järgmiste valikute peale, kuid mitte süvitsi, sest toona keskenduti eelkõige, kuidas hooaeg edukalt lõpetada. Lõpp hea, kõik hea. Kas klubi soov oleks olnud endise peatreeneriga jätkata, kui ta meeskonna tagasi Eesti kümne parima hulka juhendas? Nuuma sõnul ei ole sellest mõtet rääkida, sest need on vaid spekulatsioonid.
Lõpuks sai peatreener hoopis temast. Miks? "Tundus kõige loogilisem ehitada selle peale, mida me oleme juba teinud, mitte teha drastilist muutust protsessis," oli värske juhendaja vastus. "Senisele ehitamine" tähendab, et klubi eelistas vabale kohale inimest, kes on tuttav süsteemiga ning tunneb ka mängijaid, keda ta hakkab algaval hooajal juhendama. Niimoodi vaadatuna ei ole tõepoolest loogilisemat valikut kui süsteemi üks looja ja mängijate varasem treener ehk Nuuma ise, kes lõpetas eelmise aasta lõpus UEFA Pro kursuse ning omab nüüd Premium liiga peatreeneri ameti jaoks vajalikku kvalifikatsiooni.
Ta avaldas, et Harju ideaalne nägemus on - nii, nagu ka mängijatega - kasvatada meeskonna peatreener klubi seest, kes samastuks süsteemiga, mis hõlmab endas mängijate arendamist ning klubi kasvandikele võimaluse andmist. Seda näitas ka Silva usaldamine kuueks aastaks esindusmeeskonda juhtima, mille jooksul tõusti üheskoos kolmandast liigast Eesti liigapüramiidi tippu. "Kui me võtame kedagi väljast, siis see peab andma meile konkreetselt uut know-how’d," põhjendas Nuuma. Ta ei avaldanud täpsemalt, kui tõenäoline oli näha uuel hooajal eesotsas mõnda klubivälist treenerit.
Mees nagu orkester, nüüd dirigendi rollis
Kuigi 37-aastane Nuuma on klubi eestvedajana tegus ka kontoris, näeb ta end siiski rohkem treenerina, kellena ta on töötanud viimased 17 aastat. Vaatamata klubi majandamisele on ta aastate jooksul jõudnud väljakule treeneritööd tegema. Seetõttu ei ole spordidirektori ning abitreeneri ülesannete vahetamine peatreeneri kohustuste vastu mitmekülgse inimese jaoks midagi mõtlematut. Kuna nüüdne amet on tema jaoks uus proovikivi, siis Harju lootsi motiveerib, et ta saab seda kogeda koos noore ja kasvava võistkonnaga. "Me ei ole küll profivõistkond, aga mängijate suhtumine ja meelsus on väga professionaalne. Nad tahavad end tõestada," kirjeldas juhendaja enda hoolealuseid.
Tõestada on ka Nuumal, sest tal puudub varasem peatreenerikogemus meesteklassis. See aga ei tähenda, et tal poleks ambitsiooni peatreenerina karjääri teha ning õnnestumiste puhul ka taseme võrra kõrgemale kiigata. Kui Harju filosoofia on olla kasvatajaklubi, siis see ei kehti ainult mängijate, vaid ka treenerite puhul. Nuuma loodab, et klubist lahkunud Silva teeb oma karjääris järgmise sammu edasi, mis ideaalmaailmas viib teda välismaale.
Nii juhtus ka teiste portugallasest treeneritega, kes varem Harjus töötasid. 2016. aastal Eestis olnud João Lourenço tegeleb Lissaboni Sportingu akadeemia noortega, Miguel Machado oli tegus Saudi Araabias ja eelmise aasta augustini juhendas ta aasta aega Leedu esiliigaklubi FK Be1, kes lõpetas portugallase käe all üle-eelmise hooaja teisel kohal. Jose da Paz on praegu Kreeka tippklubi Panathinaikose esindusvõistkonna füüsilise ettevalmistuse treener. Kaasmaalastest kolleegide saatus on paljulubav ka Silva jaoks.
Nuuma on samuti välismaal jalgpalliga kokku puutunud, olles töötanud treenerina Portugalis ja Soomes. Ta omandas 2015-2017 Lissaboni ülikoolis jalgpallialase kõrghariduse ning oli sellel ajal ka Belenensese ja Sacavenense akadeemiates noortetreener. Viimase süsteemi kuulus ka João Palhinha, kes on täna maailma hinnatuimate poolkaitsjate seltskonnas.
2016. aastast oli Nuuma poolteist aastat põhjanaabrite tippklubi HJK esindusvõistkonna skaut. Pärast Portugali viis elu teda Walesi ülikooli, misjärel sai eestlasest kaheks hooajaks Soome kõrgliigaklubi Espoo Honka abitreener. Neist edukam oli esimene, sest 2019. aastal saavutas Nuuma klubiga pronksmedalid.
Ta kirjeldab aega Honkas huvitava ja õpetavana, kus jagus tagataustal töötades palju vastutust. Klubi eesmärk oli teha võimalikult hea tulemus, mis tähendas liiga esikolmikus lõpetamist ning eurokoha saavutamist. Vaatamata sellele oli treeneritiimil eesotsas Vesa Vasaraga konkreetne nägemus, kuidas mängida, et eesmärgid saavutada.
Nuuma näeb jalgpalli kui kompleksset mängu, mida on vaja mängida piisavalt lihtsalt, et olla tulemuslik ja efektiivne. "Treenida tuleb nii, nagu tahad mängida, ning mängijad peavad protsessi käigus arenema," selgitas ta. Kuna väljakul on ebareaalne kõiki võimalikke aspekte korraga täita, vaid need tuleb olulisuse põhjal järjestada, siis Nuuma jaoks on tähtis põhimõte, mida teatud situatsioonis teha ja mida mitte. "Kui minna konkreetsemaks, siis pigem olen taktikalise struktuuriga dünaamiline, tähtsamad on mänguprintsiibid. Teatud määral palliga mängimine, aga ka sirgjoonelisus ründamisel on väga olulised ja pressing pallile ning kompaktsus kaitses on need, mida võib välja tuua," kirjeldas Harju peatreener oma mängufilosoofiat.
Kuidas leida stabiilsus?
Kui mängijad naudivad praegu kahe hooaja vahelise puhkuse viimaseid päevi, siis klubi kontoris käib töö uueks hooajaks valmistumisel. Eelarve, litsentseerimine, koosseisu komplekteerimine ja treeningprotsessi kureerimine - taas Premium liigasse tõusnud Harju on olnud hõivatud tegevustega, mis kuuluvad tavapäraselt kahe hooaja vahelisse perioodi. Esiliiga võitja naaseb palliplatsile jaanuari esimesel nädalal, mil alustatakse uue hooaja ettevalmistust esimeste füüsiliste testidega.
Tippseltskonda naasmine selgus teatavasti alles lõppenud hooaja viimasel päeval, kuigi nad troonisid enamus ajast tabeli tippu. Spordidirektori ja abitreeneri ameteid pidades Harju tiitlivõiduni aidanud Nuuma tõdes aastat analüüsides, et nad olid hooaja lõpus ebastabiilsed. Ta ühtlasi tunnustas visa konkurenti Viimsit, kellega heideldi viimase vooruni esikoha nimel ja kes näitas südi vastupanu ka üleminekumängudel Tallinna Kalevi vastu.
Kuna paar vooru enne lõppu oli Viimsi esikohal, siis oli klubi arvestanud võimalusega, et nad tänavu ei tõuse uuesti kõrgseltskonda. "Eesmärk oli sinna saada, aga spordis ei saa alati tulemustest draamat teha," rääkis Nuuma.
Harjul on üle-eelmisest hooajast kõrgliiga kogemus olemas. Nüüdne peatreener rõhutab, et uuel aastal on üks võtmesõna stabiilsus, millest toona jäi vajaka. Seda ilmestab ka Premium liiga debüüthooaja punktide ebaühtlane jaotus: esimese ringiga said nad ühe, teisega üheksa, kolmandaga viis ning neljandaga kaheksa punkti. "Meil tegelikult olid juba esimeses ringis tulemused käega katsutavad, aga me ei saanud neid ikkagi kätte. See mõjutab ka eneseusku päris palju. Samal ajal saime esimese võidu Levadia vastu, mis oli ajalooline. Päris palju üles-alla kõikumist oli, ka emotsionaalselt. Arvan, et oleme nüüd natuke targemad ja üritame seda terve hooaja vältel tasakaalus hoida," ütles Harju peatreener.
Võimalikud tulijad ja lahkujad jäävad saladuseks
Kes võtab Nuuma spordidirektori ja abitreeneri kohustused üle, kui ta nüüd on meeskonna peatreener? Jutust selgub, et spordidirektori kohale Harju praegu uut inimest ei otsi, vaid pigem jaotatakse selle ameti kohustused praeguste töötajate vahel. Osa spordidirektori vastutusest jääb endiselt Nuumale, mis on tema sõnul Eesti väikeklubi paratamatu reaalsus.
Ta kirjeldab, et peatreeneri ja spordidirektori ülesanded on Harju puhul mõnel määral segunenud. "Mingid asjad pean ma edasi delegeerima. Meil on klubis teisi võimekaid inimesi, kes suudavad neid korras hoida, aga mis puudutab mängijate värbamist ja rahvusvahelisi suhteid, siis need jäävad endiselt minu teemaks," selgitas Nuuma. Uue abitreeneri loodab klubi aga avalikustada lähiajal.
Nuuma tõdes, et nad teavad uuele kõrgliiga katsumusele vastu minnes, millised olukorrad nõuavad kiiremat tegutsemist, viidates näiteks koosseisu muutmisele. Lisaks tõi ta olulisena välja, et mängijad, kes olid meeskonnas ka 2023. aastal, on saanud kaks aastat vanemaks. "See annab juba juurde. Mängijad teavad, mida oodata ja mida igapäevane protsess nõuab, et tulla toime."
Harju uue hooaja koosseisus suurt üllatust olema ei hakka – eesmärk on endiselt mängida nooremapoolse võistkonnaga, mis koosneb peamiselt nii enda klubi kui ka laiemalt Eesti jalgpalli kasvandikest. Võtmekohtadele otsitakse paari mängijaga väljaspoolt täiendust ning nende avalikustamine peaks Nuuma sõnul olema lähiaja küsimus.
Lisaks ei ole välistatud, et nad jäävad kahe hooaja vahel mõnest põhitegijast ilma, mis on ka kasvatajaklubi eesmärk alati olnud. Suurimad müügiartiklid on 20-aastane Karel Eerme ja 19-aastane Kristjan Kriis, kes kõmmutasid eelmisel hooajal Esiliigas vastavalt 28 ja 25 väravat. Kas neid näeb uuel hooajal Harju või mõne muu klubi särki kandmas, vastas Nuuma intrigeerivalt, et seda näitab aeg.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta