Mängude kalender pakub Eesti koondise praeguse peatreeneri Jürgen Henni ametiaja alguse ja tema eellase Thomas Häberli ametiaja lõpuosa võrdlemiseks haruldaselt soodsa pinnase. Mõlemad kohtusid punktimängudes Aserbaidžaani ja Rootsiga kaks korda, kusjuures need kaheksa kohtumist mahtusid vaid aasta ja viie kuu sisse.
Treenerite hindamine on üldiselt marukeeruline, eriti koondisejalgpalli puhul, sest mängud toimuvad pikkade vahedega, vastased korduvad harva ja igal kohtumisel on erinev lugu, eripärased tingimused ja foon. Kui me võrdleme aga ainult kodu- ja võõrsilmänge aserite ja rootslastega, siis mängivad need tegurid suhteliselt väikest rolli. Ajaraam on pigem lühike, mängijatevalik sarnane, kohtumiste tähtsus samaväärne.
Tunnetuslikult on uus peatreener toonud värskeid tuuli, Henn on suutnud fännid taas koondisse uskuma panna. See kandub ehk üle ka meeskonnale, mis näib väljakul raskeid perioode edukamalt üle elavat, ent lõpuks võib see olla ka petlik mulje, mis kaasneb positiivsete resultaatidega. Mitte et tunnetuslik ja emotsionaalne tahk oleks ebaoluline, aga vaatame, mida räägivad numbrid. Statistika ei paku samuti kogu tõde, kuid peaks arutelusid siiski toetama.
Kõige tähtsamad numbrid säravad muidugi tablool ja turniiritabelis ning siin pole kahtlustki, et on toimunud edasiminek. Häberli sai Aserbaidžaanilt kätte ühe punkti, Henn neli. Nelja vaadeldava kohtumise väravate vahe oli eelmisel aastal 1:10, sel aastal 3:7. Kaevame aga sügavamale ja püüame FlashScore'i statistikale toetudes kiigata, mis peitub nende resultaatide taga.
Meeskonna vanus
Noorenduskuur oli üks võtmesõnu, mida treenerivahetuse eel ja ajal õhku visati. Kõigis neljas vaadeldavas kohtumises kasutaski Henn nooremat algrivistust kui Häberli, keskmine vanus langes neis rohkem kui aasta võrra. Henn usaldab nooremat põlvkonda ning on kaasanud teiste seas Ioan Yakovlevi, kes ei langeta küll keskmist vanust, aga kujutab endast siiski Eesti jaoks head leidu, värsket lisakäiku.
Ründemäng
Henni koondis on sooritanud rohkem kui neljandiku võrra vähem pealelööke ja teeninud rohkem kui poole vähem nurgalööke kui Häberli koondis samas mängudes. Samas on jõutud peaaegu identse xG näitajani, mis arvutab löögikohtade ohtlikkuse alusel eeldatavat väravate hulka. Rääkimata reaalsest väravate hulgast, mis on Henni käe all selgelt parem.
Kesise ründestatistika ühe põhjusena võibki paradoksaalsel kombel viidata edukatele resultaatidele. Henni käe all kaitsti Aserbaidžaani vastu enamus ajast rahuldavat mänguseisu, samas kui Häberli käe all oldi sunnitud kehva seisu tõttu rünnakule rohkem rõhku panema.
Kaitsemäng
Kolmes Henni mängus neljast olid vastased Eesti väravale ohtlikumad kui Häberli ajal, vastaste xG statistikat võrdsustab vaid rootslaste parem ohjeldamine kodumängus. Pealelöökide ja nurgalöökide osas on võrdlus veelgi selgemalt Häberli kasuks - Henni perioodil sooritasid vastased 55% rohkem pealelööke ja teenisid 65% rohkem nurgalööke.
Vead ja suluseisud
Henni koondis on teinud ise pisut rohkem vigu, aga sundinud vastaseid tegema oluliselt vähem vigu. See peaks olema eelkõige seotud pallivaldamise statistikaga. Kasvanud suluseisude hulk peaks omakorda viitama senisest sagedasemale sirgjooneliste lahenduste otsimisele.
Palliga mäng
Palliga mängu näitajad on Henni ajal drastiliselt kukkunud. Õnnestunud söötude hulk on langenud ligi kolmandiku võrra, söödutäpsus seitse protsendipunkti ning pallivaldamine koguni üksteist protsendipunkti. Neljas vaadeldavas mängus kokku valdas Henni koondis palli vähem kui kolmandiku ajast. Sellise statistika juures positiivsete tulemuste saavutamine on üsna haruldane.
Saateks
Lõplikku tõde siit otsida ei maksa. Antud võrdluse platvorm on küll soodne, aga valim on siiski väike ning erinevad tegurid (mängukäik, vigastused, vastase hetkeseis jne) sogastavad iga kohtumise puhul alati vett. Lisaks tuleb arvestada üldiste teguritega nagu uue mängumudeli sissetöötamisele kuluv aeg, uute treenerite ja mängijate kohanemisele kuluv aeg, avalikkuse surve jne.
Sellegipoolest on numbrid kõnekad ja viitavad sellele, et paranenud resultaatidest hoolimata ei ole hõiskamiseks põhjust. Statistiliste mõõdikute järgi on edasiminekut raske tuvastada, pigem on Henni koondis olnud väljakul veel suurema surve all kui oli Häberli koondis.
Kuidas selle survega toime tullakse, ei ole aga ainult õnne küsimus ning kaugeltki mitte kõik jalgpallimängu elemendid ei ole numbriliselt väljendatavad. Pealegi on Henni töö ikkagi alles algusjärgus ja töö viljad ei pruugigi veel õieti välja paista.
Soccernet.ee paneb end Euroopa meistrivõistluste raames proovile Premium liiga vastu! Kellel kuidas läheb?
EM-päevikus avaldavad Soccernet.ee ajakirjanikud turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
- Marko Susi | Mis väärtus on suurturniiride parima noormängija tiitlil?
- Laura Jaansen | Ära kohku, aga Hispaania ja Inglismaa mängivad finaalis teist aastat järjest
- Marko Susi | Soeng mängib? Nendel kuttidel küll!
- Laura Jaansen | Mis saanuks, kui pall oleks kandiline?
- Kristjan Remmelkoor | Kes võitsid kaheksandikfinaalide laululahingud?
- Heiti Heli | Toni Kroos on liiga hea, et karjääri lõpetada
- Kristjan Jaak Kangur | On veel maad vanadele meestele!
- Laura Jaansen | Õnneks pole Saksamaa koondise fänn piinlik olla
- Ott Järvela | Viva Ronaldo ja tema pisarad, mis lendavad mesipuu poole!
- Marko Susi | Inglismaa jõuab finaali, aga ainult siis, kui ...
- Kris Ilves | Thomas Häberli on geenius?
- Heiti Heli | Katari palgasõdurid asendusid ehtsate hollandlastega, kes liiguvad vasakule ja paremale
- Ott Järvela | Sorri, Messi, aga Mbappel oli õigus. EM on väga võimas ja tugev!
- Kris Ilves | Max Verstappen võitis juba enne avavilet
- Laura Jaansen | Superstaari-pimestatusest ehk Kas Nicolae Stanciu saab olla parem kui Florian Wirtz?
- Marko Susi | Kas Inglismaa on vutimaailma tippriik?
- Kristjan Remmelkoor | See EM tõestab mulle taas, et 24 koondisega süsteem pole hea
- Marko Susi | Taani kimalasest Belgia punaseni: EM-i kõige ilusamad mänguvormid
- SN Saksamaal | Traagiline, jälk ja jõhkralt aus: sakslased jätsid Katari ja Venemaa kombel linna ilgemale poolele eesriide ette sikutamata
- Laura Jaansen | Poisid-poisid, miks te omaenda Manuel Neuerit ründate?
- SN Saksamaal | Põhjamaise lahkuse lippu kõrgel hoidev Taani nokkis inglaste saamatuse kallal läbi kogu linna
- Kris Ilves | Cristiano Ronaldo, kaua sa jaksad?
- Kristjan Jaak Kangur | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
- Kristjan Jaak Kangur | Grusiin vene keelt ei räägi. Aga ukrainlasele teeb erandi!
- Marko Susi | Suarez oleks võinud ka siis kollase saada ju
- Kristjan Jaak Kangur | Inglased on alati kõiges süüdi, aga kas ka vihmasel pühapäeval Glen-sen-kitchenis?
- Kristjan Jaak Kangur | Üllatustevaba EM? Ja mis siis?
- Kristjan Jaak Kangur | Šotlased saatsid iseend juba lauluga koju, sakslastel oli kõigest schön
- Kristjan Jaak Kangur | Aga mis siis, kui Saksamaa suvemuinasjutt sai läbi juba enne EM-i algust?
- Kristjan Jaak Kangur | Düsseldorfis valitseb vaikus enne tormi, aga kõikjale jõudev ruuduline armee on päral
Kes võistlevad? Kellega? Mida oodata? Eelvaated loovad selgust!
- A-grupp: Saksa masinavärk otsib sädet, mustad hobused kappavad tuules
- B-grupp: Hispaania jahib ajaloolist neljandat, valitsev meister ja suurim väikeriik tahavad ka võita
- C-grupp: Inglismaa viimane samm, Taanis muinasloo järg ja Balkani püssirohutünnid
- D-grupp: Kirjade järgi tasub Eesti tuuseldajate ees usaldada kukkesid ja lõvisid. On see nii lihtne?
- E-grupp: Värskem Belgia otsib jätkuvalt õnne, Ukraina mängib kogu Euroopa nimel
- F-grupp: Portugali igiliikureid ootab kolmekordne väljakutse idast
Millega on senised EM-finaalturniirid ajalukku läinud?
- EM 1960 | Esimene EM-tiitli pea kohale tõstnu oli Eesti mees
- EM 1964 | Franco ei pannud seekord kätt ette ja Hispaania triumfeeriski
- EM 1968 | Kull või kiri? Kes vastust teab, see finaali saab!
- EM 1972 | Gerd Müller tuli, nägi ja võitis!
- EM 1976 | Panenka leiutati turniiril, kus mäng kestis alati 120 minutit
- EM 1980 | Turniir tehti uhkemaks ja suuremaks, aga poolfinaalid ei mahtunud ära
- EM 1984 | Platini tegi ühe turniiriga seda, mille jaoks Ronaldol on kulunud neli EM-i
- EM 1988 | Marco van Basteni imevärav ja Hollandi ainuke triumf
- EM 1992 | Skandinaavia võõrustas ja lõi platsi puhtaks kah!
- EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti
- EM 2000 | Eestit lahutas kaks võitu finaalturniirist, mille suurimaks staariks tõusis Rootsi diskokunn
- EM 2004 | Jabur kompott ehk Läti kvalifitseerus, tippriigid kõrbesid ja Kreeka võitis
- EM 2008 | Torres ja Hispaania tagasid, et kirbutsirkust ei igatsenud taga mitte keegi
- EM 2012 | Eesti napikas ning ainuke edukalt kaitstud EM-tiitel
- EM 2016 | Ronaldo kehastus treeneriks, täitis enda ja rikkus Prantsusmaa unistuse
- EM 2020 | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta